Ettevõtte personalipoliitika väljendab organisatsiooni väärtusi ja uskumusi personaliga seotult, sisaldades kõiki peamisi funktsioone ja nende toimivust. Personalipoliitika kujundamine on ettevõtte strateegilises planeerimises võtmeküsimus, eriti kuna see annab võimaluse lahendada personalijuhtimise alased probleemid (Cole 1997, 9). Kui organisatsioon töötab välja personalipoliitikat, siis esitatakse selles ka töötajate väärtustamise põhimõtted, millest lähtutakse kõigis personalitöö valdkondades. Personalipoliitika hõlmab endas kõiki personalitöö ja -juhtimise valdkondi: planeerimine, adapteerimine, hindamine, tasustamine, motiveerimine, koolitamine jne. Personali arendamine ja koolitus on omakorda üks osa personalistrateegiast, mis toetab läbivalt kogu ettevõtte strateegilist arengukava. Kui personali sihipäraselt ei arendata, siis on töötajate arengu tingimused halvad ning personal ei jõua
KUTSESTANDARDID JA PERSONALIJUHTIMINE Miks on vaja kutsestandardeid? Ühelt poolt aitab see määratleda töötajate kompetentsi. Mis on tema oskused, kui tal on üks v teine kutse. Annab personalivärbajale selgema pildi, lihtsustab õige inimese leidmist. www.kutsekoda.ee Personalijuhti I tasand on kõige lihtsam eeldab kõrgharidust + vähemalt 1a kogemust või keskharidust + 90h personalitöö koolitust. Vormistab dokumente, katalogiseerib CV'sid, motivatsioonikirju, haldab andmebaase jne. Mis on kasu personalijuhi kutsestandardist? Kasu tööandjale ta saab kutsestandardi järgi töötaja otsida, valida, milliseid koolitusi veel vaja. Kasu töötajale saab tunnistuse kvalifikatsiooni kohta, saab teada oma pädevuse. Annab üleüldse selgema raamistiku, kes on kes. PERSONALITÖÖ VALDKONNAD - Personali planeerimine
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonips
LÄÄNE-VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Ärijuhtimise osakond Karmen Käärid LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS Lõputöö Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2003 1 SUMMARY This paperwork is written in Estonian on subject "Leadership study in Saaremaa Tarbijate Ühistu." This work includes 45 pages and 2 tables. Directing and leading style defines as leaders way of act, when being on leaders roll realizing goals and communicating with employees. This paperwork purpose was to study the leadership style being used in Saaremaa Tarbijate Ühistu and analyze its appropriateness and influence on the workers and hole organization. For that, author of this paperwork carried out questionnaire among Saaremaa Tarbijate Ühistu employees. In the questionnaire we
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimuse
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
Ka riigipühad, mille eelsed tööpäevad on seaduse järgi lühendatud, vähendavad töötaja kalendaarset tööaja normi. Kui viidatud pühade eel pole töö iseloomu tõttu (sellistel ametites nagu arstid, müüjad, tuletõrjujad ja nii edasi) võimalik töötaja tööaega lühendada, siis enamtöötatud tunnid loetakse ületundideks. Nagu eelpool mainitud on tööandjal kohustus pidada tööaja arvestust, mis annab raamatupidajale alusandmed töötasu arvestamiseks, olgu siis tegu tunnitasulise või kuutasulise töötajaga. Ehkki kehtiv töölepingu seadus ei nõua ületundide kohta eraldi arvestuse pidamist, kuid tööandjal tasub seda kindlasti teha, eriti just summeeritud tööajaarvestuse korral, sest ületunnid tekkivad 22 enamasti summeerimise perioodi lõpus ja need tuleb töötajale hüvitada vastavalt kokkuleppele, kas rahas või vaba ajaga. 2.2 Ületunnitöö hüvitamine rahas
Kõik kommentaarid