Kaasaegne ja Bohri aatomimudel (8)

Bohr

• Rutherfordi planetaarse aatomimudeli suurim viga on see, et ta on õige üksnes mittekiirgava aatomi korral
  
• 1913. a. muutisTaani füüsik Niels Bohr selle vastuolu seaduseks, sõnastades oma esimese postulaadi: Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel . Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. ->
  
• Selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama (2. postulaat ): Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi.
  
• 3. postulaat: Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine teatud kindlatel orbiitidel
  

Kaasaegne aatomimudel

• Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev
  
• Elektronpilve piire , järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata
  
• Mitmeelektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline
  
• Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga
  

Bohri aatomimudel eeldab, et planetaarne aatom omab kindla energiaga statsionaarseid ehk ajas muutumatuid olekuid . Statsionaarses olekus aatom elektromagnetlaineid ei kiirga (Bohri I postulaat). Aatom kiirgab või neelab elektromagnetlaineid siirdel ühest statsionaarsest olekust teise  (Bohri II postulaat). Bohri aatomimudeli katseline alus on aatomi kiirgusspektri joonte paiknemine seeriatena.
11.1. Valguse kiirgumine