Kaas-ja määrsõnad (0)

Sarnased õppematerjalid

36

docx

Eesti keele reeglid

vahemaa, umbes kaheksatunnine ajavahe, alla viiekümneaastased mehed Sõna pool, kui ta moodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu Nt. poolaasta, poolkuu, poolsaar, pooltoode Määrsõna pool ‘pooleldi’ Nt. pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes Tegusõnade kokku­ ja lahkukirjutamine KOKKU LAHKU Liittegusõnad Nt. abielluma, alahindama, Käändsõnad, määrsõnad ja verbide autasustama, ebaõnnestuma, tegevusnimed verbi pöördelistest ja esietenduma, heakorrastama, käändelistest vormidest Nt. puu on kahekordistama, kooskõlastama, vette kukkunud, vette kukkunud puu, aed kuritarvitama, kuumsuitsutama, on kollaseks värvitud, selgesti loetav pealkirjastama, pealtväetama, käekiri, hiljuti saabunud külalised, lauldes

Eesti keel

12

doc

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

järgneva nimisõnaga, kui tekib veerandaasta, kolmveerand järgnevast nimisõnast, poolest õppeaastast, kolmveerand omaette tähendusega sõna kui ta esineb hulgasõnana ja käändub tundi TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ käändsõnad, määrsõnad ja On vette kukkunud, kollaseks verbide tegevusnimed värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema hakkav ■ liittegusõnade osad Abielluma, abielluti, on abiellunud, abiellutakse, olevat abiellunud

Kirjandus

7

doc

12-kl Kokku- ja lahkukirjutamine

järgneva nimisõnaga, kui tekib veerandaasta, kolmveerand järgnevast nimisõnast, õppeaastast, kolmveerand tundi omaette tähendusega sõna kui ta esineb hulgasõnana ja käändub TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ käändsõnad, määrsõnad ja On vette kukkunud, kollaseks verbide tegevusnimed värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema hakkav ■ liittegusõnade osad Abielluma, abielluti, on abiellunud, abiellutakse, olevat abiellunud

10. - 12. klassi kirjandus

6

doc

Kokku- ja lahkukirjutamine

omaette tähendusega sõna ega käändu. nt. Poolaasta, poolkuu, poolsaar, pooltoode. Määrsõna pool, "pooleldi" kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku. nt. Poolametlik, pooltoores, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes. Samuti kirjutatakse ka sõna veerand ja kolmveerand.  nt. Veerand aastat, kolmveerand tundi. Erand: veerandaasta. Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Üldreegel: Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku. nt. Puu on vette kukkunud, metsas kasvavad taimed, lauldes tehtud töö. Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. nt. Abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, nurisünnitama.

Eesti keel

5

docx

Kokku-lahkukirjutamise näited

Sõna pool kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta moodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu: poolaasta, poolkuu, pooltoode Määrdsõna pool 'pooleldi' kirj jrg sõnaga alati kokku pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes · Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand veerandaasta, aga kolmveerand tundi, veerand aastat VI. TEGUSÕNADE KOLAKI Käänd-, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, kollaseks värvitud aed, saalis (kus?) viibinud juristid, selgesti (kuidas?) loetav käekiri, palju kiidetud skulptuur, kannatada saanud hooned, hiljuti saabunud külalised Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade

Eesti keel

6

doc

Kokku-lahkukirjutamine - nimisõna + nimisõna

kolmveerand järgneva veerandaasta, kolmveerand järgnevast poolest õppeaastast, nimisõnaga, kui tekib omaette nimisõnast, kui ta esineb kolmveerand tundi tähendusega sõna hulgasõnana ja käändub TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE  käändsõnad, määrsõnad ja On vette kukkunud, kollaseks verbide tegevusnimed värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema hakkav liittegusõnade osad Abielluma, abielluti, on abiellunud, abiellutakse, olevat abiellunud

Eesti keel

3

xls

Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest

Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. 3.1.Mitmesõnali

Eesti keel

3

docx

Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine

pool, poole, poolt moodi ja viisi ‘moodi’ käändsõnast lahku: metsa pool, vasakul pool, minu käändsõna omastavast lahku: varblase moodi, minu pool, igal pool, lõpu poole, lõuna poole, sügise poole, moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi teisele poole, kummale poole, kummalegi poole, seina käändsõna osastava puhul on kokku- või poolt, mõnelt poolt, omalt poolt, enda poolt lahkukirjutamine vaba: vanamoodi ja vana moodi, määrsõnaga kokku (määrsõna käändub seejuures uutmoodi ja uut moodi, üht(e)moodija ühte moodi, kolmes kohakäändes): sealpool, sinnapoole, samamoodi ja (seda)sama moodi, endistviisi ja endist sealtpoolt, seespool, sissepoole, seestpoolt, väljaspool, viisi, teistviisi ja teist viisi, kaht(e)viisi ja kahte viisi väljapoole, väljastpoolt, kus

Eesti keel

Kommentaarid (0)