Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kaarli kirik (0)

1 Hindamata
Punktid
Kaarli kirik #1 Kaarli kirik #2 Kaarli kirik #3 Kaarli kirik #4 Kaarli kirik #5 Kaarli kirik #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ann.merit Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Kaarli kirik

Kaarli kirik 1670 aastal laskis Rootsi kuningas Karl XI ehitada Tõnismäele kreeka risti kujulise puukiriku. Kirik oli mõeldud eestlastele ja soomlastele. Aasta 1670 4. advendil õnnistati kirik ja nimetati Rootsi kuninga auks Kaarli kirikuks. Kaarli puukirikule kinkis Karl XI 1696 aastal kaks tornikella. Vene vägede pealetungi eel 1710. aasta augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud hoonestus ja sealhulgas ka Kaarli kirik. Kaarli kirikut ja kogudust hakati meenutama alles 19. sajandil, mil kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks. 18. oktoobril 1862 pandigi nurgakivi Tallinna ühele suurimale kirikule ­ 1500 inimest mahutavale Kaarli kirikule. Projekti autor oli Eestiga tihedalt seotud Peterburi arhitekt Otto Pius Hippius. 20. detsembril 1870, täpselt 200 aastat pärast esimese kiriku õnnistamist, peeti uues kirikus esimene jumalateenistus. Selleks ajaks ei olnud kirik veel täiesti valmis, sest puudusid altarimaa

Ajalugu
thumbnail
14
odp

Kaarli kirik

aastal praeguse Kaarli puiestee ja Tõnismäe vahelisele kolmnurksele platsile. Kui uus kirik valmis, muutus ajutine kirik tarbetuks ning see lammutati 1870. aastal. Kir ik u valmimine Praegune Kaarli kir ik v1860. aastateks võimaldasid kujunev rahvuslik iseteadvus ja soodne majanduslik ning poliitiline olukord ehitusega pihta hakata. Krundi ja ehituskivid annetas kaupmees ja Toomgildi vanem Hans Heinrich Falck. vUus Kaarli kirik pühitseti sisse 1870. aastal, kuigi ehitust alustati juba kaheksa aastat varem. Venimine oli seotud rahapuudusega. Kir ik praegu Kir ik u projekt vKiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto Pius Hippius (1826­1883). Kiriku projekt valmis juba 1858. aastal, kuid nurgakivi pandi alles 1862. aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882.

Arhitektuur
thumbnail
6
pptx

Tallinna Kaarli kirik

Tallinna Kaarli kirik Sirly Salandi PTKK 10a Ø Neoromaanistiilis Ø Arhitektid: Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard Ø Vähemalt viies sakraalehitis Tõnismäel Ø Krundi ja kivid annetas Toomgildi vanem Hans Heinrich Flack Ø Ehitus venis 8 aastat rahapuudusel Ø Pühitseti sisse 1870 a. Ø Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto P. Hippius Ø Projekt valmis 1858 a. Ø 1862 a. paigaldati nurgakivi Ø 1870 a. sai hoone katuse peale Ø 1882 a. lõpetati tornide ehitus Ø Lõplikult projekti järgi pole kirik veel tänaseni valminud Ø Suursugune ja avar interjöör tuleb esile tänu katusekonstruktsioonile, mis võimaldas luua ühtse, piilaritga liigendamata ruumi Ø Hippius soovitas altaripildiks tellida, kui mitte mosaiigist siis freskotehnikas altarimaali Ø Altarimaal valmis 23. juuli 1879 Ø Rahvarohke sisseõ

Kultuur
thumbnail
25
doc

Tallinna kirikud

Laulatatud 17 14 15 7 Maetud 12 12 12 16 Armulauale võetud 2105 1770 1985 1685 Kirikuteenistusi 228 225 218 194 Liikmeannetajaid 526 544 546 550 Laekumisi (kroonides) 2409220 1531833 1210312 1049168 7 Kaarli kirik Kaarli kirik on neuromaani stiilis kirik Tallinnas. Kirik pühitseti sisse 1870. aastal. Kirikus asub Eesti esimene monumentaalmaal Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete..., mille autoriks on Johann Köler. Arhitektuur ja kunst Praegune Kaarli kirik on arvult neljas sarkaalehitis Tõnismäel. 14. sajandi lõpust pärineb pühak Antoniusele pühendatud kabel, mis andis piirkonnale nime: Antoniuse ehk rahvapärasemalt Tõnismägi

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Aleksandri kirik

pühakoda, mis on ehitatud mahutama 5000 inimest. Miks see nii suur on? Sest alguses ei ehitatud seda mitte koguduse kirikuks, vaid vabriku kirikuks. Kreenholmi manufaktuur finantseeris seda. Tol ajal töötas Kreenholmi manufaktuuris 5000 luterlast. Arhitektile anti käsk kätte, et kõik peavad sisse mahtuma. Arhitektiks oli Eesti juurtega Peterburi arhitekt Otto Pius von Hippius. Ta on Eestisse ehitanud kaks kirikut, mõlemad on suured, teine on Tallinnas Tallinna Kaarli kirik kolme ja poole tuhande inimese jaoks. Mis kirikute juures omapärane on, on see, et mõlemad kirikud (Aleksandri ja Kaarli) on pühendatud ilmalikule valitsejatele. Tavaliselt pühendatakse kirikuid kas mõnele ususündmusele või mõnele isikule Piiblist. Tallinna Kaarli kirik on pühendatud Rootsi kuningas Karl XI. Narva Aleksandri kirik on pühendatud vene tsaar Aleksander II-le. Peasaalis pea kohal keskel laes on laerosett, kus peal on kolm lõvi. Kolm lõvi tähendavad

Ainetöö
thumbnail
15
pptx

Tallinna kirikud

Tallinna kirikud Nimi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Kaarli kirik Fourth level Fifth level 19. sajandi Eesti sakraalehitistest on Kaarli kirik suurejoonelisim ­ seda mitte üksnes mahutavuselt (1500 istekohta), vaid ka arhitektuurilt. Vormikõnelt historistlik, neoromaani suunitlusega tahutud paeplokkidest ehitis on põhiplaanilt ladina risti kujuline. Lääne-Euroopa katedraalidele sarnaselt on kiriku

Arhdektuuri ajalugu
thumbnail
1
doc

Pühavaimu kirik

tööjõudu). Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt. Selleks hakati raha koguma, sest linnanõukogu otsustas anda loa oma kiriku ehitamiseks. Kui 1867. a. Püha Johannese (Jaani) kirik valmis sai, siis mindi Püha Vaimust uude kirikusse pidulikus rongkäigus üle. Väiksem osa liikmetest läks mujale, näit. Kaarli kogudusse, mis oli taasasutatud 1862. a. ja kasutas Toomkirikut, niikaua kui Kaarli kirik valmis 1870. a. Püha Vaimu kirik jäi tühjaks 10aastaks (1867-1877). Ainult raehärrade jumalateenistused toimusid edasi. Koguduseliikmete arv kasvas pidevalt ja senised kirikud ei suutnud kõiki ära mahutada. Seepärast asutati 1877. a. Püha Vaimu kirikus uus eesti kogudus kahe mehe poolt - kingsepp Agasild ja kohtuteener Wender. See kogudus eksisteerib tänaseni ja tähistab 2012. a. jaanuaris oma 135. sünnipäeva.

Kunstiajalugu
thumbnail
4
docx

St. Charles Church (Kaarli kirik)

Charles Church By Annabel Peterson Charles Chruch is a Lutheran church in the centre of Tallinn, on Tõnismägi hill. It is architecturally the most magnificent out of all Estonian sacred buildings in the 19th century, also Charles congregation is currently the largest in Estonia by the number of members. It was originally built in the 17th century, during the time of Swedish rule, when king Charles XI commissioned the construction of a church for the Estonian and Finnish population in 1670. At first it was wooden and not very large, built in a Greek cross style. Traditionally, the church was named after the king that built it. In 1710, right before the invasion of the Russian troops and during the Great Northern War, the church was burnt down along with many buildings surrounding the city fortification wall. The destruction led to decreasing of the congregation - some of the members left to joi

Inglise keel



Lisainfo

powerpoint

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun