Kaardid ja geoloogiline ehitus (4)

Geograafia
„Kaardid” ja „ Geoloogiline ehitus”
1. Kaardid
Jagunevad:

• Suurmõõtkavalised kaardid; 1: 200 000; nt. linnaplaanid, taluplaanid, väga täpsed maantee kaardid
  
• Keskmõõtelised kaardid; 1: 300 000, 1: 1 000 000; nt. Eesti kaart
  

Aerofoto – satelliidiga tehtud pilt
Topograafiline kaart – kaardil on kujutatud mäed
Vektorkaart – digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist.
Rasterkaart – koosneb ruutudest ja eri värvidest. Iga värv on ära määratud.
Aerofoto – topograafiline kaart – vektorkaart – rasterkaart
Teodoliit – nurgamõõduaparaat maa mõõtmiseks
Maa-amet tegeleb maa kaardistamisega.
Põhikaardil on kõik olulised objektid – jõed, järved, kohanimed , maapinna reljeef
Geograafilised koordinaadid – asukoha määramiseks
Ristkoordinaadid – jagunevad tasapinnalisteks (x ja y telg ) ja ruumilisteks (kolmas telg z).
GPS-vastuvõtjad – kasutatakse topograafiliste kaartide koostamisel; võimaldab määrata mistahes punkti geograafilised koordinaadid ümber maakera tiirlevate satelliitide abil.
2. Geoloogiline ehitus
Platvorm – suur maakoore osa, mis koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest.
Eesti asub Ida-Euroopa loodeosas, Fennoskandia kilbil.
Kilp – aluskord
Aluspõhja moodustavad aluskord ja pealiskord
Aluskorda pole Eestis näha, kuna jäämasside liikumisel kuhjusid siia setted .
Fossiilid – kunagiste organismide kivistunud jäänused.
Kambrium – lubjakivi , liivakivi , graniit
Ordoviitsium – savi, lubjakivi, liivakivi, pinnakate , graniit
Silur – savi, lubjakivi, liivakivi, pinnakate , graniit
Devon – lubjakivi, savi, graniit, liivakivi, pinnakate
3. Pinnakate
Pinnakatte materjalid on:

• Moreen – kivimiosakeste segu; suuremad kivimid moreenis on rändrahnud.
  
• Mineraalsed (kruus, liiv) ja elutekkelistest (turvas, muda ) setetest .
  

Liustikujõgede setted on:

• Kruus, jämedateraline liiv; kasutatakse ehituses ja teede katteks