MIS ON KAALIUMTSÜANIID ?
Kaaliumtsüaniid on anorgaaniline ühend valemiga
KCN. See värvitu kristalne ühend, mis sarnaneb
välimuselt suhkruga, on väga lahustuv vees.
Enamik KCN kasutatakse kulla kaevandamisel.
Väiksemate rakenduste hulka kuuluvad ehete
keemiline kuldamine ja koorimine.
FÜÜSIKALINE OLEK
Hügroskoopiline, kristalne erinevates vormides
tahke või iseloomuliku lõhnaga aine.
KEEMILISED OHUD
Aine laguneb kokkupuutel vee, niiskuse,
süsinikdioksiidi ja hapetega. Vesilahus on
tugev hape, reageerib ägedalt hapetega, on
söövitav.
KUIDAS SATUB KEHASSE ?
Ained võivad imenduda kehasse hingamise
kaudu, naha kaudu ja seedeelundkonna
kaudu.
MÕJUD INIMESELE
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-06-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tiipzu
Õppematerjali autor
ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga 'ool'. Alkohol (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholid on rühm orgaanilisi keemilisi ühendeid, mille koostises on hüdroksüülrühm (OH). Seetõttu on tegemist polaarsete solventidega, mis lahustavad paljusid orgaanilisi ja anorgaanilisi saasteaineid. Kergemad alkoho
Puurmani Gümnaasium Jood (I) Koostaja: Kertu Vahtra Klass: X Õppeaine: Keemia Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani 2009 1 Joodi ajalugu ja kasutus Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 1838. Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanil
säilib ka pärast jõu mõju lakkamist. Plastilisuse tõttu saab neid sepistada, valtsida õhukesteks lehtedeks ja tõmmata traadiks. Elektri-ja soojusjuhtivus: suhteliselt vabade elektronide olemasolu tõttu on metallid head elektri-ja soojusjuhid. Kõvadus: metallid on erineva kõvadusega. Kõige kõvem metall on kroom, millega võib lõigata isegi klaasi. Ka volfram ja mangaan on kõvad metallid. Leelismetallid kaalium ja naatrium on niivõrd pehmed, et neid saab noaga lõigata. Tihedus: enamik metalle on veest raskemad. Erandiks on osa leelismetalle( Li, Na, K). Sulamistemperatuur: kõik metallid peale elavhõbeda on tavatingimustes tahked. Elavhõbeda sulamistemperatuur on -38,9°C, kõige kõrgema sulamistemperatuuriga metallil volframil aga 3410°C. 6. Aktiivsuse järgi jaotatakse metallid pingeritta. Pingeritta paigutatakse ka vesinik, sest vesinik on
Halogeenühendid HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO, Cl). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + - CH3CH2Cl ,
ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia) METANOOL Metanool on keemiline ühend valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga (põlemisvõrrand 2
Referaat Naatrium Steve Mägi A-08 Pärnumaa Kutsehariduskeskus 08.12.08 Pärnu 2008 Sisukord: Naatriumi referaat Naatriumi omadused: ............................................................................ 4 Füüsikalised ja keemilised omadused:........................................................................................7 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................... 8 Naatriumi kohta tutvustus: Na Naatrium -metall Aatomnumber: 11 Aatommass: 22,989 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s1 Elektronskeem: +11|2)8)1) Elektronite arv: 11 Neutronite arv: 12 Prootonite arv: 11 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I, 0, I Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüs
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Lihtalkoholid referaat Koostaja: Martin Lapin 2014 Sisukord: Alkoholid lk 3 Metanool lk 4 Butanool lk 5 Etanool lk 6 Propanool lk 7 Allikad lk 8 2 ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, m
Pakkida 20 L 3-aminopropeeni sobivasse pakendisse Aineregistri kasutamine (INDEX) 3-Aminopropene, see - 6.1 2334 Leida UN number, õige veonimetus, ohuklass(id), PG, SP, pakkimise eeskirjad, segregeerimine (kui on vaja kokkupakkida), omadused (veerg 17) Kontrollida, kas veerus 16b on segregeerimiskoode? Ei ole Ohutuskaardi kasutamine (tihedus, keemistemperatuur, lõike 14 veoeeskirjad jm) Võrrelge ohutuskaardil 14. lõikes olevat viidet IMDG koodeksile ja käesoleva ülesande punktis 1.1 saadud tulemust (UN number, õige veonimetus (PSN), ohuklasse ja pakendusrühma). IMDG koodeks: UN2334, ALLYLAMINE cl 3(6.1) PGI Ohutuskaart: UN2334, ALLYLAMINE, cl 3+6.1, PGII Ohutuskaarti kasutamine FÜÜSIKALINEOLEK;VÄLISKUJU: VÄRVITU KUNI KOLLANE VEDELIKTERAVA LÕHNAGA FÜÜSIKALISED OHUD: Aur on õhust raskem . ja võivad liikuda põranda lähedal; võivad distantselt süttida . KEEMILISED OHUD: Aine laguneb põletamisel lämmastikoksiidide toksiline suits. tekkimine Aine on keskmis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid