Kaali kraater (1)

Sarnased õppematerjalid

11

ppt

Kaali meteoriidikraater

Kaali meteoriidikraater Kirjeldus Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Kaalis, Saaremaal (u. 18km Kuressaarest). Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. vanus Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid

Füüsika

7

doc

Eestis asuvad meteoriidikraatrid

Maal on leitud 100-300 km läbimõõduga struktuure, mille juured - purustused kivimites - ulatuvad kilomeetrite ja isegi esimeste kümnete kilomeetrite sügavuseni. Kosmilise kiirusega Maale langevate meteoriitide plahvatustest jäävad meteoriidikraatrid, suurte kehade puhul - purustatud kivimite basseinid. Ülivõimsate plahvatustega kaasnevad ka keskkonna-katastroofid - äkilised muutused atmosfääris ja/või hüdrosfääris, ja seda kogu planeedi ulatuses. Eesti tähtsamad kraatrid on: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla, Neugrundi Kaali kraatrid Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine;

Füüsika

22

docx

Meteoriidikraatrid Eestis

Juhendaja: Toomas Annuk Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika........................................................................4 2. Kaali meteoriidikraater....................................................................................................5 2.1 Tutvustus...................................................................................................................5 2.2 Fakte.........................................................................................................................5 2.3 Geoloogilisi andmeid........................................................

Geograafia

6

doc

Kaali meteoriidi kraatrid

.........................................................................................................4 KOKKUVÕTE........................................................................................................................... 5 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Saaremaal asub Eesti suurim loodusharuldus - Kaali meteoriidikraatrite rühm. Viiekümne hektari suurusel goeloogilisel kaitsealal paikneb 9 meteoriidikraatrit (Skeem 1): peakraater ja 8 kõrvalkraatrit, mis moodustavad ühtlasi ka Euraasia mandri efektseima kraatrivälja. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega (Teaduslikult on lubamatu võrrelda meteoriidi plahvatust tuumapommi plahvatusega, kuna

Geograafia

4

doc

Meteoriidikraatrid Eestis

Eestis. Väikseim taevakeha jälg Eestis on tuvastatud Tallinnas Lasnamäel kunagise Tondi soo paeplatool. Kolmekümnesentimeetrise läbimõõduga lohku ei saa küll kuidagi nimetada kraatriks. Aga 1984. aastal määrasid geoloogiateadlased selle mitmemeetrise turbakihi alt leitud märgi ometi meteoriidijäljeks, mille vanuseks vähemalt 5000 aastat. Suuruselt järgmine meteoriidijälg ­ Simuna kraater asub Lääne-Virumaal Simuna lähedal. Sealt on leitud pommilehtritaoline süvend, mille läbimõõt üheksa ja sügavus kaks meetrit. Geoloogide hinnangul märgib süvend uskumatult hilist meteoriidi plahvatuskohta. Kosmiline tükk kukkus sinna alles 1937. ja leiti 1984. aastal. Tsõõrikmäe meteoriidikraater on eelmistega võrreldes juba päris uhke. Selle läbimõõt

Geograafia

57

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eestis on kääne idapoolne, keskmiselt 5-7 kraadi. St et kompass võib nii palju valetada. Jõhvi anomaalia piirkonnas kuni +- 15 kraadi. See tuleneb sellest, et Jõhvi ümbruses sisaldavad kvartsiidid tunduval hulgal rauamineraale. Raualasundid asuvad üle 500 m sügavusel. Sellel ei ole ,,tööstuslikku tähtsust", vähemalt praeguse seisuga. Meteoriidid Eesti on väga huvitav koht, sest meil on nii palju meteoriite. Osad on varjatud, kuid mõni on hästi nähtav(Kaali). Kõige tuntum ongi Kaali meteoriidikraater. Teadusliku mõtestamise algus oli 1827. a. Teooriaid: vulkaani plahvatuslehter või vee, auru, gaasi, muda äkiline purskumine; lubjakivilõhedest tingitud karstilangatus või soolakupli sissevarisemine; muistne linnus , kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbristes inimeste poolt kuhjatud vall. Esimesena pidas meteoriitset päritolu tõenäoliseks Julius Kalkun-Kaljuvee 1922. Aastal. Ivar Reinwald tõestas kraatrite meteoriitse tekke 1937. Aastal

Eesti loodusgeograafia

26

doc

Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam

Algavad kõrgustikelt (suur lang), voolavad Devoni sügavates ürgorgudes. Jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest, kus iga toiteallikas annab 1/3 aastasest äravoolust. 24. Eesti järved, teke, parameetrid, levik, tüübid. Peipsi ja Võrtsjärv. Mandrijäätekkelised (glatsiaalsed); Jäänuk ehk reliktjärved, mis on tekkinud neotektoonilise kerke tagajärjel; Laugasjärved; Lammijärved ehk soodijärved; Ajutised karstiveest toituvad järved Ainulaadne on meteoriiditekkeline Kaali järv ning palju leidub tehisjärve. Järvede levik ebaühtlane: rohkem künklikes maastikes ja Lääne-Eesti rannikul, vähem Kesk-Eesti tasandikel, Pandivere kõrgustik ja Viru ja Harju lavamaa. Kõige järverikkam paik on Kirde-Eesti (Kurtna järvestik - 30 km² alal 40 järve). Järverohked kohad on veel : Haanja, Karula kõrgustik, Kõrvemaa, Saaremaa loodeosa. Kesk-Eestis leidub palju jõgedele rajatud paisjärvi. Eesti järved on valdavalt väikesed ja madalad.

Eesti loodus- ja majandusgeograafia

18

doc

Esiaeg ja arheoloogia alused

skalpeeritud. Ilmselt on eksisteerinud mingi kolbakultus ­ pea skalpeeriti, et kolpa kiiremini kätte saada. Tarandkalmeid (varaseid) on leitud kokku 24, rohkem Saaremaalt ning Põhja-Eesti rannikult Uut tüüpi põllud ­ põllupiirid korrapärased, sarnased Taani, Iiri ja Inglismaa põldudega (nn keldi- ehk lateenipõllud) Asulad ­ avaasulad; mäepealsed asulad (18), mil puuduvad kindlustuste jäljed. Varased ringvallid (ringvall > a) pühapaik? b) linnused? c) neemiklinnused ?) · Kaali järve ringvall: Kaali kraatrit ümbritseb kaks valli, millest üks looduslik ja teine kividest laotud. Sarnaneb Võhma (Saaremaa) ja Pidula ringvalliga. Ringvallidel võis ollaa pühapaiga kuulsus. Kuna Kaali SAI kuulsaks, hakati rajama sarnaseid ringvalle mujale (?). ROOMA RAUAAEG 50-450 pKr ­ see on ajajärk, kus Rooma riik on kõige võimsam. Eestis algab Rooma rauaaeg tüüpiliste tarandkalmete ilmumisega. Roomlaste jaoks oli kõige suurem

Ajalugu

Kommentaarid (1)