Facebook Like

KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks
KUULMIS - JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA,
FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA
Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia.
Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia.
Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea.
Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu -urge. Keskmisesse ninakäiku avanevad põsekoobas, otsmikuurke juha ning eesmised ja keskmised sõelluurakud. Alumisse ninakäiku avaneb nina-pisarajuha. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega, need osalevad sissehingatava õhu soojendamises ja on hääle rsonaatoriteks. Ninaõõs on varustatud limaskestaga ning limaskestal eristatakse haistmis ja
hingamispiirkonda. Haistmispiirkond asub ülemisel ninakarbikul ja ninavaheseina vastas, siin asuvad haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus
ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb ülemsied hingamisteed ja kõripealse.
Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia.
Väliskõrvkõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma.
Keskkõrvtrummikile , trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke . Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva.
Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus.
Kuulmisanalüsaator koosneb:
1. Väliskõrvast
2. Keskkõrvast
3. Sisekõrvast
4. Peaajus olevatest juhteteedest ja
peaajukoores (oimusagaras) asuvast
kuulmiskeskusest.
Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet.
Kuulmiselundiks on kõrv , millel eristatakse: väliskõrva , keskkõrva, sisekõrva.
Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on
umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad .
 Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama .
 Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma. Trummikile ülesandeks on anda võnkumine edasi keskkõrvas asuvatele kuulmeluukestele. Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest.
Keskkõrv kujutab endast õhuga täitetud õõnt, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks.
Kuulmeluukesed - vasar , alasi ja jalus on inimese kõige väiksemad luud. Vasar on kokku kasvanud
trummikilega. Jalus on seotud teoga. Nende vahele jääb alasi. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva.
Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund . Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund.
Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu . See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs . Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit.
Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000).
Sisemiste ja välimiste karvarakkude funktsioon.
Välimised karvarakud – muudavad energia heliimpulsiks. Enamasti on kahjustatud välimised karvarakud.
Retseptorrakkudeks on karvarakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud.
Selles paiknevad karvarakud on tugirakkudest ümbritsetud retseptorid ehk kuulmisrakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke. Inimesel on umbes 3500 sisemist ja 12000 välimist karvarakku, mis puutuvad vastu kattemembraani. Karvrakkude karvakeste paindumise tagajärjel tekkinud deformatsiooni tõttu tekivad närviimpulsid, mis kuulmisnärvi umbes 30000 kuni 40000 närvikiu kaudu edasiseks töötlemiseks ajju suunduvad
Poolringkanalite talitlus.
Sisekõrv:
  • Poolringkanalid: ehitus: asetsevad 3-l erineval tasapinnal, sisaldavad vedelikku,
    seintes meelerakke
    Talitlus: 1) keha asendi liikumisel hakkab vedelik liikuma
  • meelerakkudes tekib erutus
  • erutus kandub tasakaalu närvi mööda peaajju
  • Inimene tunnetab oma keha asendit
    Kehaasendi säilitamiseks vajalikud refleksikaared.
    Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus “ärritajale”. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida.
    Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise -, imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga.
    Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad.
    Reflekside abil hinnatakse närvisüsteemi seisundit ja määratakse ka ravi nagu nõelravi, tsooniteraapia, punktmassaaz. Alkoholismiravil võib kujundada refleksi, kus üksnes alkoholi lõhn kutsub esile tugeva iivelduse.
    Kõri anatoomia ja füsioloogia.
    Kõri e. larynx. Kõri asub 4-6 kaelalüli kõrgusel, kaetud on see kaelalihastega külgedel asuvad
    suured veresooned ning kilpnääre , tagaosas on neel . Kõriõõs sarnaneb liivakellale, see on
    keskelt sissenööritud kahe paariskurru abil. Ülemised nendest on vestibulaarkurrud, alumised
    häälekurrud. Kõriõõne on seetõttu jagatud kolmeks korruseks. Kõriesik, kõrivatsake ja
    häälekõrialune õõs, mis omakorda läheb üle hingetoruks. Kõri koosneb mitmest omavahel
    sidemete ja liigestega ühenduses olevast kõhrest. Kõige suurem kõhr on kilpkõhr , selle abil
    ühendub kõri keeleluuga ja mille etteulatuv nurk moodustab kõrivälje. Kilpkõhre sisepinnale
    kinnituvad häälepaelad . Elastne kõripealise kõhr epiglottis asub kõri eesseinas. Sõrmuskõhr
    moodustab kõri aluse ja seostub hingetoruga.
    Kõriesikus piirkonnas suletakse alumised hingamisteed hermeetiliselt kõripealise ja
    esikukurdude abil. Kuna kõriesiku limaskestas on paljuu tundenärvilõpmeid, siis võõrkeha
    ärritus kutsub esile läkastamist või kõri limaskest turset . Hääl tekib kõri keskosas kõrikitsuse
    sinas häälepilu ümbritsevate häälkurdude kaasabil, kõrivatsakese seinteas asuvad häälepaelu
    niisutavad seroosnäärmed. Kui inimene hingab, siis on häälepilu avatud, rääkimisel seevastu
    häälepilu aheneb, väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekib heli. Suuõõnes
    toimub hääle artikuleerimine kõneks keele, suulae ja huulte abil. Neel, suuõõs ja ninaõõs on
    olulised hääle tämbri kujunemise osas.
    Suu ja neelu haigused.
    Ägeda tonsilliidi sümptomid ja ravi.
    Tonsilli krüptides vedel mäda näitab, et krüptid veel puhastuvad; tahke mäda enam krüptidest välja ei pääse. Alati mõlemapoolne.
    Äge tonsilliit e angiin on ägeda põletiku väljendus tonsillides. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis .
    Sümptomid: kiirelt arenev tugev kurguvalu, tugev neelamisvalulikkus, järsku tekkiv kehatemperatuuri oluline tõus, higistamine, halb enesetunne, jõuetus , peavalu
    Kaebused : Ägeda tonsilliidi puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik , peavalu, lihasvalud , väsimus ja isutus . Iseloomulik on neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel. Sageli esineb ka kõrvavalu, mis on tingitud valu kiirgumisest neelust kõrva. Valu tõttu on söömine sageli raskendatud. Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA #1 KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA #2 KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA #3 KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA #4 KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA #5 KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA #6 KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA #7 KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA #8 KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA #9 KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA #10 KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA #11 KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA #12 KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA #13 KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA #14 KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA-FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ere Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    17
    pdf
    Kuulmis ja kõneelundite anatoomia füsioloogia patoloogia kordamisküsimused
    14
    docx
    Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    22
    doc
    Neuroloogia
    88
    doc
    1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia
    33
    doc
    NEUROLOOGIA-EKSAMIKS
    98
    docx
    Kordamine füsioloogia eksamiks
    86
    pdf
    Bakterid



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun Sulge