KURTIDE ÕPETAMISE AJALUGU JA TÄNAPÄEV (0)

Sarnased õppematerjalid

15

ppt

Kakskeelne vs oraalõppe meetod

õpetatakse teise keelena ehk Avõõrkeelena, B võõrkeeles on inglise keel ÕPPETÖÖ ... Toimub viipekeeles ja eesti keeles: teadmisi seletab õpetaja viipekeeles või tõlgi vahendusel kõnekeeles Kurdid peavad omandama vajalikke teadmisi ning eesti keelt kui ka võõrkeelt Teadmised kirjutatakse üles eesti keeles ja vastamine toimub kirjalikult või viipekeeles. Edukamad on võimelised hiljem ka suulises eesti keeles end väljendama KEELTE VAHEKORD KURTIDE LASTE KAKSKEELSEL ÕPETAMISEL: Kõne arendamine, suhtlemine, viipekeele arendamine Väljendusoskus, lugemis ja kirjutamisoskus, sõrmendamine, kirjatehnika Eneseväljendus, aineõpetus viipekeeles, suultlugemine, foneetika, kõne parandamine Viipekeele grammatika, tundmaõppimine, kirjaliku eneseväljenduse arendamine DIAGRAMM "EMAKEEL" KOKKUVÕTE

Õpetamine

21

docx

Portfoolio kuulmispuudest

Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast.  Suhtlemine ja abivahendid Viipekeel on kurtide emakeel. Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust. Viipekeeles on suhtlemine kurtide jaoks kiirem ja arusaadavam kui kuuljate keele kasutamine. Viipekeel on suhtlemisviis, mis ei sõltu helidest ning helimustritest vaid põhineb pigem

Rahvakultuur

9

pdf

Liitpuue

Oluline on tugi teistelt inimestelt ning abivahenditelt. Õppetöö planeerimine peaks toimuma koostöös lapse, kodu, kooli ja vajadusel arstide vahel. Kuulmis- ja nägemispuude esinemisel on oluline kasutada abivahendeid suhtluse lihtsustamiseks (Braille, kuulmisaparaat jm.) Õpetamisel tuleb, lisaks akadeemilistele teadmistele keskenduda ka igapäevaste oskuste parandamisele (nt riietumine, hügieen, söömine jne). Vaimupuudega laste õpetamise olulisemad eripärad: varajane sekkumine- ennetava iseloomuga, tähtis on arenguliste erivajadustega lapse võimalikult varajane/õigeaegne märkamine. Erivajaduste olemasolu korral on mistahes abinõud üksnes sel juhul piisavalt varajased, kui neid rakendatakse kohe pärast sündi või kahjustuse avaldumist. igale vaimupuudega lapsele on vaja koostada individuaalne arenduskava- arvestada

Meditsiin

19

doc

Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis

Õpetajate enda hinnangul eelistaksid nad oma klassis näha pigem õpiraskustega kui meelepuudega õpilasi (Plado, 1997). Veel üks oluline tegur, mis üht kuulmislangusega last tavakoolis ootab, on nii õpetajate kui kaasõpilaste hoiakud tema suhtes. Kirjandusest võib lugeda, et arvamusi kuulmislangusega õpilasest on erisuguseid. Näiteks selgus uurimusest ,,Kurdi lapse sotsiaalsed suhted toetavas koolis" (Nunes et.al, 2000), et kurt laps ei saanud klassikaaslastelt märgatavalt halvemaid hinnanguid kui kuuljad kaasõpilased. Seevastu Tvingstedt´i (1993) tulemuste järgi tunnevad tavaklassis õppivad kuulmislangusega lapsed end pigem tõrjutuna. Hoiakuid, eriti siis, kui need on kogemuste alusel kujunenud, on äärmiselt raske muuta (Leppik, 2000). Eestis on veel vähe uuritud õpetajate ja õpilaste hoiakuid kuulmislangusega õpilasse tavakoolis

Haridusteaduskond

48

docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

1. Erivajadusi liigitatakse erinevates riikides erinevalt. 2. Traditsiooniline on tekkepõhjustest ja avaldumisest tulenev liigitus: 1.meelepuuded (kuulmis- ja nägemispuuded) 2.vaimupuuded 3.kõnepuuded 4.kehapuuded 5.õpiraskused 6.emotsionaal- või käitumisraskused 7.liitpuuded 8.HEV-d põimuvad ka vaegurluse ehk invaliidsusega. Sügava puudega lapsed on tunnistatud lapseeast invaliidideks. LASTEASUTUSE SOBIVUS ERIVAJADUSEGA LAPSELE 1. Pimedate, kurtide, raske vaimse alaarenguga või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades). 2. Koos kaasava hariduse tendentsiga, püütakse erivajadusega lapsi maksimaalselt sobitada tavalasteaedadesse. 3. Praegu eksisteerib paralleelselt nii eri- kui ka sobitusrühmade süsteem (kuhu saab sobitada kergema puudega lapsi). 4. Rühma valikul on määrav lapsevanemate soov, kuid otsustamiseks vajavad vanemad spetsialistide

Alushariduse pedagoog

17

doc

Eesti elu 1950-1960. aastatel

muudetakse 11-aastaseks, lisades kvalifikatsioonieksamiga lõppeva kutseõpetuse. See suund lõpeb 1964. a. Nõukogude võimu ajal ei pöörata tähelepanu puuetega lastele toimetuleku õpetamisele. Õpetuse ja kasvatuse eesmärk on tagada teatud teadmiste tase, integreerimine tavaühiskonda oli kõrvalise tähtsusega. Siiski algab eripedagoogika süvendatud uurimine Tartu Ülikoolis, hiljem ka Tallinna Pedagoogilises Instituudis; 1954. a. kirjastatakse eelnevatel aastatel koostatud kurtide aabits, mille üks eesmärke on kõne õpetamine. Kurtide aabits on muuseas veel poliitilisem kui tavakooli oma: tähtsal kohal on kolhoos, mänguasjad on sõjalise otstarbega (püss, punatähega kiiver), kuilapsed lähevad kalale, paistab eemalt punane lipp jne. 1958. aastal taasasutatakse klubide, raamatukogude, kõrgkoolide jne juurde esimesed rahvaülikoolid. Need alluvad Rahvaülikoolide Nõukogule, mis omakorda allub ENSV Rahvaülikoolide Nõukogule. Rahvaülikoolist saab populaarne

Ajalugu

12

doc

Vara valla haridusajalugu

1988. aastal, seoses kuue aastaste laste kooli tulekuga, muudeti kool Vara 9-klassiliseks kooliks. Alates ? aastast kannab kool Vara Põhikooli nime, kus aastal 2008 õpib 99 õpilast. Kuna kihelkond oli suur ja ammustel aegadel polnud võimalik lapsi tranportida autodega punktist A punkti B, siis oli pisikesi külakoole praegusel Vara valla territooriumil, peale keskuses asuva teisigi. Koolid asusid Koosa, Välgi, Matjama, Tähemaa ja Vanaussaia külades. Alushariduse ajalugu ei ulatu eriti paljude aastate taha. Vara Lasteaed ,,Õnnetriinu" sai valmis 1992. aastal kahe rühamlisena, 2008 aasta leiab endale juurdeehituse näol kodu ka kolmas rühm. Koosal on alusharidust pakutud varasemast ajast. Vara valla haridusajalugu ei ulatu just 13. sajandisse aga üle 250 aasta haridust on ka juba midagi. Väikese koha süda on kool. 20 sajandi alguses tähendas kool Vara jaoks ka väga

Ajalugu

18

doc

Haridus Eesti kultuuris

Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)