Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
KUNST 19-JA 20-SAJANDIVAHETUSEL #1 KUNST 19-JA 20-SAJANDIVAHETUSEL #2 KUNST 19-JA 20-SAJANDIVAHETUSEL #3 KUNST 19-JA 20-SAJANDIVAHETUSEL #4 KUNST 19-JA 20-SAJANDIVAHETUSEL #5 KUNST 19-JA 20-SAJANDIVAHETUSEL #6 KUNST 19-JA 20-SAJANDIVAHETUSEL #7 KUNST 19-JA 20-SAJANDIVAHETUSEL #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor glops Õppematerjali autor
Kunsti ajaloo õpiku tekst - KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL; JUUGENDSTIIL; RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES; POSTIMPRESSIONISTID I; VINCENT van GOGH ; PAUL GAUGUIN; PAUL CEZANNE

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

POSTIMPRESSIONISM I

Aastad 18861888 veetis van Gogh Pariisis, liitus impressionistidega ning tema maalide värvid muutusid heledamaks ja puhtamaks ning meeleolu rahulikumaks. 1889.a., kui kunstnik elas LõunaPrantsusmaal Arles'i linnas, muutus ta looming isikupärasemaks, värvid veel intensiivsemaks ja joonistus tinglikumaks. Kirjades oma vennale Theole kordas van Gogh mõtet, et ta ei taha enam maalida ainult seda, mida ta näeb, vaid pigem väljendada värvidega oma tundeid. Kujutav kunst on kogu oma ajaloo vältel mingil viisil ühendatud nähtava tegelikkuse jäljendamist ja kunstniku eneseväljendust, aga van Gogh hakkas väljendamist jäljendamisele vastandama ilmselt sellepärast, et realism ja eriti impressionism olid ,,objektiivse tõe" taotluses arendanud jäljendamise äärmuseni ning muutnud kunstniku erapooletuks, jahedaks vaatlejaks. Tundlikule van Goghile tundus see ahistavana. Hingelised tagasilöögid, eriti tüli küllasõitnud Gauguiniga ning süvenev

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

19.-20. saj kunst kokkuvõte

Osa kunstnikke võtsid omaks realistide ja impressionistide saavutused, konservid jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Tekkis uusromantismi ideoloogia ­ need kes teadusesse ei uskunud arvasid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Teaduses oldi pettunud ­ inimesed olid ikka õnnetud. Kunsti nähti kui omaette väärtust, seda peeti ülimaks väärtuseks ja elu mõtte andjaks. Uusromantistiliste ideede väljundiks oli sümboolne kunst. Teemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik. Tähtis oli see, mida on kujutatud, mitte kuidas. Eelkäijaks PIERRE PUVIS de CHAVANNES. GUSTAVE MOREAU, ODILON REDON (Ophelia). FERDINAND HODLER (Päev, Öö), ARNOLD BÖCKLIN (Surnute saar). MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon), JAMES ENSOR (Autoportree maskidega). AUGUSTE RODIN (Põrguvärav, Balzaci monument). 2. Löödi rühmitus ,,Prerafaeliidid" ­ eeskujuks keskaegne ja vararenessansi kunst. Sinna

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel

6. Arnold Böcklin'i Surnute Saar ­ arvatakse, et sõudja sümboliseerib Kreeka mütoloogiast paadimeest Charon, kes surnuid üle jõe transportis. 8. Auguste Rodn'i tähtsamad tööd on Põrguvärav, Suudlus, Balzaci monument, Mõtleja ja Calais' kodanikud. Juugendstiil 1. William Morris kuulus kunstnikerühmitusse ,,Prerafaeliidid". Eeskujuks võeti keskaegne ja vararenessansi kunst. 2. W. Morris pühendas oma energia ja varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. 3. 12. saj lõpus vajati uut stiili, sest visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. 4. Sotimaa Glasgow' koolkonna arhitekt ja dekoraator Arthur MacMurdo joonistas 1883 motiivi mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvad orgaanilisest loodusest

Kunstiajalugu
thumbnail
17
odt

Kunstiajalugu III kursus ehk 12. klass

saadik vigane. Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks. Sümbolism Iseseisev töö 12. kl. õpiku § 1 ja 3 põhjal 1) Millal valitses sümbolism? 1880-1905.aastatel valitses sümbolism. 2) Milline on sümbolismi väljakujunemise ajalooline ja ideoloogiline taust? Just 19.sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnikke pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest,huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne

Kunstiajalugu
thumbnail
13
doc

Kunstiajalugu 3. kursus

Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu. 3) Milliseid teemasid käsitlesid sümbolistid? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 4) Milliseid süzeesid kasutas sümbolistlik kunst? Tahtlikult mitmetähenduslikud, salapärased, irreatsionaalsed - kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. 5) Kes olid (lühike iseloomustus, kokkuvõte) · Pierre Puvis de Chavannes - Pierre Puvis de Chavannes oli prantsuse maalikunstnik, kes sai presidendiks ja kaas- asutajaks Société Nationale des Beaux-Arts ja kelle töö mõjutas paljusid teisi kunstnike. · Gustave Moreau ­ Gustave Moreau oli prantsuse sümbolismi maalikunstnik, kelle põhieesmärgiks oli piibli

Kunstiajalugu
thumbnail
5
doc

Impressionism, postimpressionism, realism.

Nad olid esimesed, kes hakkasid kujutama suurlinna elu, tantsuplatse, suitsevaid vedureid. Nad hakkasid ka uutmoodi maalima. Peategelaseks on nende maalidel valgus. Esemeid peab maalima sellisena, nagu me seda näeme. Impressionistid värvisid ka varjud värviliseks. Tööd muutuvad tasapinnaliseks. Impressionistid hülgasid traditsioonilise kompositsiooni. Nad võtsid kindla eluhetke ja hakkasid seda täpselt kujutama. Impressionismiga muutub kunst isiklikumaks(subjektiivsemaks) impressionistid ei tee mitte kunsti selle pärast et teisi rõõmustada vaid pigem enda jaoks. Peamiseks motiiviks jääb maastik, tegeleti vabaõhumaaliga ja kuna valgus oli tähtis, siis pidi kiiresti maalima. Impressionism on murranguline aeg kunstiajaloos. Ta viib lõpule pika arengu, mis on alguse saanud renessansist. Impressionism viib looduse kujutamise omaette täiuseni, lõpetab vanema kunstiajaloo ja on alguseks uuele kunstiajaloole

Kunstiajalugu
thumbnail
14
doc

20. sajandi kunst

20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Moodsa kunstivoolud 20.sajandil

toormaterjalina uue maali loomiseks. Tema töödeks on näiteks "Puuviljavaagen, klaas ja õunad"; "Suured suplejad". Sümbolism Sümbolistid käsitlevad meelsasti "suuri", üldisi ja igavesi eksistentsiaalseid teemasi, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik, inimese ühtsus loodusega jne. Seda tehakse tahaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased ja irratsionaalsed. Nende taotluseks oli see, et kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolism on väga mitmekesine- ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad juugendlikku stilisatsiooni. Inglismaal ja Prantsusmaal domineerisid isikukesksed ja ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandus sellele rahva ajaloo ja rassi "hinge" väljendamise püüe. Ida- ja Põhja- Euroopas võis rääkida erilisest rahvusromantilisest sisust .

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun