50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 37 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ljarv
Õppematerjali autor
Vana-Antsla kutsekeskkool SISUKORD: 1)Sissejuhatus 2)Mis on epilepsia? 3)Epilepsia ja ravi 4)Kas epilepsia on pärilik 5)Epilepsia ja ohutus 6)Naineja epilepsia 7)Epilepsiaga laps koolis 8)Kokkuvõtte Sissejuhatus Hakkan uurima epilepsiat ,kuna tahan teada mis see haigus endast kujutab ja kuidas seda ravida? Kas seda on võimalik ravida? Mida pean teadma epilepsia haigete kohta ja kuidas saan mina neid abistada. MIS ON EPILEPSIA Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvaltesinevad epileptilised hood. Epilepsia teine eestikeelne nimi on langetõbi, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsia on närvihaigus, mitte vaimuhaigus. Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid
Tundes, et te ei saa oma ülesandega hakkama, kutsuge kedagi appi Vajadusel alusta elustamisega Juba abi alustanud abistamist, ära lõpeta enne kiirabi saabumist Hoidke tee kiirabiauto ja kannatanu vahel vaba Olge käepärast, et vastata küsimustele o Osutatud abi ülevaade o Abista, kui seda palutakse Ärge õpetage meedikuid Ei ole viisakas piiluda sisse kiirabiauto aknast. EPILEPSIA (langetõbi)- Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Epilepsiahaige on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste mõistvat suhtumist ja abi. Hoogudevahelisel perioodil säiluvad nende võimed ja vajadused täielikult see tähendab, et epilepsia ei välista andekust. Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on
Epilepsia Epilepsia Epilepsia ehk langetõbi närvisüsteemi haigus tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood peamiselt krampidega kulgev tervisehäire põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid Ülevaade ei ole pidev seisund krooniline haigus haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde väga erineva raskusastmega ei ole üldjuhul päritav mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Tekkepõhjused Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei
EPILEPSIA Mis on epilepsia? • Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks korduvalt esinevad krambihood. • Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Mis on epilepsia põhjused? • Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. • Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. • Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei
12. Millest võivad olla tingitud Parkinsoni tõve esinemisel unehäired ja mida vajadusel patsiendile soovitada/määrata saaks selle leevendamiseks? Põhjuseid võib olla mitmeid: liikumishäired öösel, treemor. Oluline unehügieen, piirata kohvi alkoholi. Vajadusel farmakoloogiline ravi. Ortostaatiline hüpotensioon – voodi peaosa tõstmine kõrgemaks, soolase tarve. Seksuaalne düsfunktsioon meestel – vajadusel potentsiravimid. 13. Mis on epilepsia kui aktiivse seisundi tekkepõhjus? Millest sõltub hoogude iseloom? Närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Põhjuseks on peaaju neuronite bioelektrilise talitluse häire. Epileptiliste hoogude iseloom sõltub häirunud neuronite lokalisatsioonist ajus. 14. Idiopaatiline ja sümptomaatiline epilepsia. Idiopaatiline epilepsia - tekke aluseks võivad olla pärilikud ioonkanali või virgatsainete ja retseptorite talitluse häired
jäsemetes kanguse e. spastilisuse või ka rigiidsuse. Reflekside elavnemine. Patoloogiliste reflekside ilmumine. Jälgida inimese tavalisi liigutusi, kuidas inimene käib, vastupanujõud. Tsentraalse halvatuse korral ei teki lihasatroofiat kiiresti. (põhjused: insult, kasva, traum näiteks) · Perifeerne halvatus: halvatud jäse lõtvub, jääbki lõdvaks. Lihased atrofeeruvad. Amüotroofiline sündroom on tüüpiline perifeersele halvatusele, refleksid kustuvad ära. (põhused motoneuroni haigus nt. Spastiline ja lõtv halvatus Tsentraalne ehk spastiline halvatus - tsentraalse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Spastilist halvatust iseloomustavad järgmised märksõnad: tsentraalne, kõrge toonus, elavad refleksid, patoloogilistest refleksidest Babinski (varvaste kõverdamine), kloonused (spastilisuse tundemärk, mil maapinna puudutamisel natuke painutatud sõrmega tekib tahtmatu värisemine või tõmblemine.
Spastiline – toonus tõusnud, refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid-Babinski refleks+; kloonused (rütmilised liigutused), lihasatroofia (kõhetumine) vähene või puudub, pindmised refleksid vähenenud.spastilise põhjused –insult, kasvaa, trauma . Lõtv – toonus langenud, refleksid nõrgenenud või puuduvad, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia väljendu.nud, fastikulatsioonid (väike osa lihasest väreleb). Perifeerse e lõdva põhjusi – diski prolaps, motoneuroni haigus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid (liigutushäired). Aktiveerib, vastutab ka rahuloleku eest. Moduleerib ajukoore motoorse piirkonna tegevust: reflektoorne e spastiline toonus (lähtetoonus), kehahoiak, poosid, kaasliigutused; liigutuste sujuvus. Kahjustussündroomid – a) akineetilis-rigiidsed: liiga vähe liigutusi, parkinsonistlikud sündroomid b) hüperkineetilis-hüpotoonilised: liiga
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse teise kehapoolega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid