KUIDAS
VALMISTUDA JUTUSTAMISSEMINARIKS?
allikas: Margaret Read MacDonald, The storyteller's start-up book : finding, learning , performing and
using
folktales, Atlanta : August House, 1993 – TÜ rahvaluule osakonnas
olemas ja laenutatav
Esimene
ja väga tähtis samm on õige loo leidmine. Otsi pigem rahvapäraste
(rahvapärasemate) juttude
hulgast,
mitte (väga) kirjanduslikult töödeldud juttude hulgast. Lood
peaksid olema suupärased, kui nad
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lidia14
Õppematerjali autor
Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda, sõltub eelkõige kõne eesmärgist. Edukas kõne pakub vajalikku informatsiooni ning täiendab inimese senist maailmapilti. Auditooriumile peetud kõne eesmärgiks võib olla ka kuulajais mõtete, kujutelmade ja tunnete äratamine. Kõne eesmärk võib olla ka teiste veenmine. Sõnavabaduse tingimustes on maailm avatud erinevatele ideedele ning sõnaosavamatel on eelised oma ideede tutvustamisel. Inimesed levitavad oma sõnumit, et propageerida erinevaid ideid.
Seejärel kloppisin riided tolmust puhtaks ning läksin Laps kuulab edasi. Laps vastab Millised tegelased olid minu loos? Mis küsimustele minuga juhtus? Kus ma komistasin? Mida vanatädi tegi? Mis sa arvad, miks ta mind aitas? Kuidas ma ennast lõpuks tundsin? Mis sa arvad, kas see lugu juhtus päriselt või mõtlesin ma selle välja? Kas sinuga on kunagi midagi sellist juhtunud? Või on mõne sinu tuttavaga midagi taolist juhtunud? Mina rääkisin sulle, mis minuga juhtus. Laps jutustab. Esitan Sina rääkisid, mis sinuga juhtus
saatjale omapoolse arvamuse sõnumi kohta. Kiire, vahetu ja aus tagasiside tõstab 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Lühikese aja jooksul (kiirustades) vahetatud info ja edastatud sõnumid võivad vastuvõtjale valesti kohale jõuda. 9. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 10. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene, sõnum peab olema selge(selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste ja tähelepanekute täielik peegeldus), lisaks veel kõneletud teksti ümbersõnastamise või kordamisega. Selle tulemusel jääb tekst kuulajale paremini meelde,seega tulemus ka parem. 11. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne. 12
aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on selline, et saada reaktsiooni inimese käitumisele. 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Inimkommunikatsioonis on aeg mittepööratav ja mittekorratav. 9. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne on siis, kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 10. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Seletada oma jutus kõik rasked kohad lahti, küsida üle, kas kuulaja sai kõigest aru, võib-olla mõnda kohta mitu korda seletada. 11. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kuulata hoolega, küsida küsimusi, kui mingits kohats aru ei saa või paluda korrata 12. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? Valikuline
valiti kõnevaldkonnad, mida arendama hakatakse. Arendamist vajavateks valdkondadeks olid süntaks ning tekstiloomeoskus. Seejärel osales laps intensiivses (21 tegevust) arendusprogrammis, mille raames tegeleti nii teksti makrostruktuuri kui ka mikrostruktuuriga. Enne ja peale intensiivset tekstiloome arendamise perioodi analüüsiti spetsiaalse hindamisskaala alusel lapse narratiivi makro- ja mikrostruktuurielemente. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuidas spetsiifiline õpetamine lühikese aja jooksul mõjutab lapse tekstiloomeoskuse taset. Saadud tulemuste põhjal võib väita, et õpetamise tulemusena muutusid lapse jutustused mahukamaks ning sisult terviklikumaks ja sidusamaks. Märgatavad muutused toimusid nii jutustuse makrostruktuuri kui ka mikrostruktuuri osas. Märksõnad: spetsiifilise kõnearengupuudega laps, tekstiloome õpetamine. Tekstiloomeoskuse õpetamine 4
9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? 13. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 14. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *empaatia 15. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne 16. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? 17. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? *füsioloogilised *psühholoogilised 18. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Võime töödelda
Looduse õpperada on kindla pikkusega täies ulatuses looduses märgistatud ja ettekavatsetud vaatluspunktide ning kättesaadava informatsiooniga varustatud liikumistee. Õpperaja põhieesmärk on avada looduses liikujale üsnagi tavaline maastik, mis pakuks nii informatsiooni kui emotsiooni. ( Koplimaa, 1992) Lasteaia õpperaja pikkuseks sobib noorema rühma lastele 0,8 km, keskmisele rühmale1,5 km ja vanemale rühmale 2-2,5 km pikkune teelõik. Õpperajal on ideaalne võimalus jälgida, kuidas toimuvad looduses aastaajalised muutused ning kuidas need mõjutavad taimede ja loomade elu. Seepärast tulebki läbida õpperada vähemalt neli korda aastas sügisel, talvel, kevadel ja suvel. ( 1992, lk 41-43 ) 4. Mänge eesti keele õpetamiseks 4 . 1 Mängud lähtuvalt laste vanusest Mängud 1-2aastastele POEME PEITU · Peitust saab nii pisikesega mängida: - kattes silmad kätega, - laotades rätiku näo ette,
..................................................................................... 36 JUTUAEG.......................................................................................................................... 36 LÄHME ÕUE .................................................................................................................... 37 VAATA MIND..................................................................................................................... 37 KUIDAS KEEGI TEEB ...................................................................................................... 37 KLASSIKALINE MUUSIKA ............................................................................................... 38 ALL JA ÜLEVAL ............................................................................................................... 38 4 OTSI MIND ÜLES! .................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid