Kui üks kütteallikas ei meeldi, saab teise lisamisega süsteemi paindlikuks muuta. Järgnevalt on kirjeltatud erinevatel kütustel põhinevad keskküttesüsteemid: Gaasiga keskküte Odav ehitada, odavad küttekulud, automaatne. Ainus probleem on gaasi saamine. Gaasitrassiga liitumise võimalikkus tuleb kindlasti kohalikust omavalitsusest järele uurida. Omavalitsuse tehtavad takistused ja sellega seotud väljaminekud võivad teha liitumise raskendatuks. Soovitaks kõigile see küttesüsteem valida, kui gaasitrass saadaval. (TELDRE, K. Küttesüsteemid 1) Kütteõliga keskküte Odav ehitada, automaatne. Keskmised küttekulud. Küttehoidla ehitamisel tuleb arvestada erinõuetega, kuid need on kergesti täidetavad. Hea lahendus mugavust armastavale, kuid küttekulusid säästa soovivale inimesele.(TELDRE, K. Küttesüsteemid 2) Tahkekütusega keskküte Odav ehitada, odavad küttekulud. Peab ise kütma. Erijuhtudel automatiseeritav, kuid
TALLINNA POLÜTEHNIKUM ALTERNATIIVENERGEETIKA SOOJUPUMBAD Koostaja: Gert-Kardo Kitsingi Õpperühm: EA-13 TALLINN 2015 1 SISUKOR SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 SOOJUSPUMBAD.....................................................................................................................5 ÕHK-VESI SOOJUSPUMP.......................................................................................................7 Mis on õhk-vesisoojuspump...................................................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7
· Väga paindlik, pakkudes erinevate ruumide jaoks erinevaid võimalusi Puudused · Tõusev hind · Pikema voolukatkestuse korral ei saa kuidagi tuba soojaks(lisaks elektriküttele oleks vajalik ka näiteks ahi) Aastane küttekulu(keskmiselt) eurodes 1500 . 13 SOOJUSPUMBAD 4 Soojuspumbaks nimetatakse konditsioneeri, mille kompressorit juhitakse inverteriga, millel on peal ventiil ehk soojuspump, talvevarustus mis sisaldab küttekaablit, avasid välisseadme põhjas, karterisoojendust ning sulatusprogrammi. Soojuspump pumpab soojusenergiat ühest piirkonnast teise. Soojuspump võib energiat ammutada näiteks õhust, veest, kaljust või pinnasest ning saadud soojusenergiaga kütta maja küttesüsteemi või toota sooja tarbevett. Soojuspumba eelised ja puudused Eelised · Töökindel · Ökonoomne · Ei ole vaja katlamaja · Peaaegu hooldevaba
ja tuleb leida alternatiiv senisele muretule energiaressursside kasutuse kasvule. Inimesed mõistsid, et energia kokkuhoidmine ning sellega seotud tehnilised lahendused omandavad meie elu järgneval perioodil erilise tähtsuse. Need probleemid hakkavad puudutama meid kõiki nii üksikisikuna kui ka ühiskonna liikmena. Juba Euroopa Liidu loomise käigus võeti vastu rida direktiivseid dokumente, mis kohustasid kõiki liikmesriike suhtuma säästlikult loodusvaradesse ja välja töötama oma maal seadusandlikke akte selle tegevuse suunamiseks. Tänaseks on kogu Euroopas normiks pidev energiasäästu poliitika. Vastu võetud Euroopa Liidu direktiivid reguleerivad hoonete energiatõhusust ja energia lõpptarbimise tõhusust. Seega on iga inimese kodu selleks paigaks, kus algab energia mõistlik tarbimine. Sellises situatsioonis muutub iga üksik indiviid määravaks kogu ühiskonnale, et suudaksime säilitada
(mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30...+30) võib õhu erisoojuse C p = 1KJ KgK lugeda konstantseks. C pa = 1,93 KJ KgK ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK -3 Oleneb oluliselt temp-st ja seda esimest liiget nimetatakse edaspidi ilmne soojus ehk tajutav soojus ja ta oleneb temp-st. 2.Oleneb õhu niiskusest. Seda nim varjatud soojuseks. See ei ole seotud õhu temp-iga. Muutub kui kuivatakse õhku, loomulikult kuiv õhk. Õhu
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale.
9.3 Tulemused 168 9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 169 9.3.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 171 10 Tehnosüsteemide olukord 174 10.1 Ventilatsioon 174 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus 175 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179 11 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 181 11.1 Mõõdetud energiatarbimise analüüs 181 11.1
soojendamiseks. Päikeseenergia efektiivsus sõltub kliimast, laiuskraadist, aastaajast, ööpäevast ja õhu puhtusest. Päikeseenergiat kasutavad energiatehnoloogiad on ka erakordselt paindlikud, olles rakendatavad hoone, kvartali, linnaosa ja tervete linnade mahus. Selge on see, et päikeseenergia kannab endas suurt potentsiaali, mida oleks võimalik rakendada vähendamaks hoonete energiatarbimist, pikemas perspektiivis linnade energiasõltuvust ning ka keskkonnakoormust. Tehnoloogia arengu mõju selgub siis, kui kasvab tehnoloogiate tõhusus ja langeb hind. [3] 1.3. Päikesekiirguse liigid Päikesekiirguse liikideks on: 1) otsene kiirgus - on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis, kui taevas on pilvitu. Otsekiirgus annab kõige enam energiat, mille maksimaalseks püüdmiseks kasutatakse ka liigutatavaid või päikest järgivaid ajameid. Otsekiirgust esineb
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted;
8.3 Energiaarvutuste tulemused 92 9 Põhimõttelisi renoveerimislahendusi 97 9.1.1 Välissein 99 9.1.2 Põrand 102 9.1.3 Pööningu vahelagi 105 9.1.4 Katused 106 9.1.5 Ventilatsioon ja küte 107 10 Järeldused 111 10.1 Edasiste uuringute vajadus 113 Viited . 114 5 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 1 Sissejuhatus
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012
Aurukatla otstarve on pidevalt toota auru mingi energialiigi muundamise teel soojusenergiaks, kus juures vajalik energiat saadakse orgaanilise kütuse põletamise või sisepõlemismootorite väljalaskegaasidelt. Soojusenergiaga aurustatakse suletud anumanas vett, millest saadaksegi auru ettenähtud rõhul. Kokkuvõttes võiks laeva aurukatelt seega määratleda kui soojusvahetit, mille ülesandeks on auru tootmine laeva vajadusteks ettenähtud, atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul soojusenergia sisestamise teel. Katelseade on seadmete ja süsteemide kompleks ettenähtud parameetritega kuuma vee või auru tootmiseks. Katelseadme koosseisu kuulub katelagregaat, kütuse-, toitevee-, auru-, põlemisõhu-, gaaside- jt süsteemid koos neid teenindavate abimehhanismide, kontroll- mõõteriistade, automaatika- ja kaitseseadmete ning -süsteemidega. Katelagregaat e katel on katelseadme tähtsaim osa, kus toimub soojusvahetus ning kuuma vee ja auru tootmine
Vingugaasiga õhu saastamise vältimiseks võib ahjulõõrid sulgeda pärast kütuse täielikku põlemist. 7.6. Eluruumides ja muudes ruumides, kus inimesed töötavad või viibivad pikemat aega, peab suhteline õhuniiskus olema alla 60% ning õhutemperatuur ruumides mitte alla 18°C. 7.7. Vähemalt 2/3 iga ruumi akendest peavad olema tuulutamiseks avatavad. Eluruumides kaetakse avatavad aknaavad suvekuudel putukavõrguga. 7.8. Eluruumides peab olema loomulik ventilatsioon. Köögis, pesuköögis, tervishoiuruumis, dusiruumis, tualettruumis, siseujulas ja riietekuivatusruumis on nõutav sundventilatsioon. 7.9. Eluruumide seinad peavad olema siledad ja kaetud kergesti puhastatava materjaliga. 7.10. Köögi, nõudepesuruumi, toiduainete ettevalmistusruumi, tualettruumi ning dusiruumi seinad kaetakse põrandapinnast kuni 1,9 m kõrguseni keraamiliste glasuurplaatidega või teiste kergesti puhastatavate ja desinfitseeritavate materjalidega,
Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia antibiootikumidele resistentsuse
................................................. 685 51. Käelised oskused ...................................................................................................................... 699 6 51.1 Vabade hingamisteede käsitlus .......................................................................................... 699 51.1.1. Aspireerimine neelust ................................................................................................. 699 51.1.2. Ventilatsioon hingamiskotiga ..................................................................................... 701 51.1.3. S-toru ehk suuneeluavaja ja ninaneeluavaja ............................................................... 705 51.1.4. Combitube ja Easytube............................................................................................... 708 51.1.5. Kõritoru ............................................................................................................
juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
