1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18
Kool Grupp Sinu Nimi Autode jõuülekanded Iseseisev töö Juhendaja: nimi 1 Sisukord 2Mis on jõuülekanne ja milleks on teda vaja?.............................................................3 1Sidur......................................................................................................................... 4 1.1Siduri ehitus....................................................................................................... 4 1.2Sidur libiseb........................................................................................................ 4 2Käigukast.....................
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja
hõõrdumist vedrukanalis. Mootori väändemoment kandub kaarvedrude kaudu äärikule. Äärik on needitud sekundaarse hooratta külge ja selle keeled lähevad kaarvedrude vahele. Sekundaarne hooratas kasvatab oma massiga aeglustusmomenti käigukasti poolel. Soojuse eemaldamise tõhustamiseks on hoorattal ventilatsiooniavad. Kuna väändesummuti on integreeritud kahemassilise hoorattasse, kasutatakse sidurilamelli tihti algse mudelina ilma väändesummutita. Ehitus DCT sidur · Kahe siduriga siduripakk · Korraga pidevalt töös üks sidur DSG sidur · Siduripakkidega element · Korraga ühendatud üks pakk · Sidur on õli sees Tsentrifugaalsidur · Töötab tsentrifugaaljõu mõjul, mootori pöörete tõustes liiguvad raskusvihid vastu trummlit ja see paneb liikuma tööorgani. Hüdrotrafo · Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Andres Asson Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast ....................
Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. 3. Siduri töötamine Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutamisel. Veetav ketas on asetatud hooratta ja suruketta vahele. Suruketas pöörleb koos hoorattaga, kuid saab liikuda hoorattast kaugemale ja lähemale. Kui veetav ratas ei puutu kokku suruketta ja hoorattaga on sidur väljalülitatud, sidurivõll seisab ning pöördemomenti hoorattalt käigukastile ei kanta. Kui suruda surukettaga veetav ratas vastu hooratast, siis hakkavad hõõrdejõud veetavat ketast kaasa vedama ning jõud kantakse hoorattalt käigukastile. 4. Siduri ülesanne, arvutamine 1. ülesanne : Siduri abil on võimalik mootor ajutiselt jõuülekandest lahutada ja nad omavahel sujuvalt ühendada. Jõuülekande lahtiühendamine mootorist on vajalik masina peatamisel,
Transistorlüliti ühendatakse madalpingevooluringi süütepooli ja kere vahele. Poolis pinge tekke hetkel transistor sulgub, ei juhi enam voolu, seega madalpingevooluring katkeb ning süütepooli sekundaarmähises indutseerub kõrgepinge samaamoodi nagu lihtsüütesüsteemis. 2) Halli anduriga transistorsüsteem sarnaneb ehituselt induktiivandursüsteemiga, erinevus on ainult anduris. Selle põhiosa on halli element, mille töö põhineb Halli efektil (see üldine efekt avaldub märgatavalt just teatud pooljuhtmaaterjalides). Kui läbi sellisest materjalist elemendi juhtida voolu ja mõjutada seda ristsuunalise magnetväljaga, tekib elemendi (väljajõujoonte ja vooluga rööbitiste) tahkude vahel märgatav potentsiaalide vahe. Halli efekti selgitab joonis 21. Joonis 21.1 Halli efekti selgitav skeem. Magnetvälja mõjul tekkiv pinge on väike ja seda ei saa kasutada juhtploki töö otseseks juhtimiseks
Kõik kommentaarid