50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
,,Kuidas ma maailma tulin”. Linnastumine ja sellega seotud liiklusprobleemid tõstsid huvikeskmesse H. 1 Taidre käsitluses. Ajaloo ja ammustest aegadest kirjutas lastele H. Palamets ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust”. Tähelepanu äratas ka Tiia Toometi raamatud ,,Vana aja lood” ja ,,Kodused asjad” ning T. Viirandi ,,Kunstiraamat noortele”. Ilmus neljaköiteline õpilastele mõeldud entsüklopeedia ENEKE. 20. Sajandi lõpul ja 21. Sajandi alguse aimekirjandust iseloomustab tõlkeraamatute suur osakaal, ka multifilmi tegelaste raamatud nt Puhh. Lasteni jõudsid erinevad loodus,- geograafia,- teadus jm teatmeteosed. Tõlgitud aimeraamatud ilmuvad enamasti sarjadena nt Silmaring. Kaasaaegse algupärase aimekirjanduse eredatekst näideteks on E.- M. Ja T. Tali ,,Aastaring Maarjamaal”, E. Koffi ,,Kust tulevad vastused?” Mis tüüpi raamatud on aimeraamatu sugulased
Rannap. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutab lustaka ja kelmika teema kõrval ka sõjaaegse ja -järgse elu mälestuste memuaare kui ka eluloomaterjale. Tema raamat „Seltsimees laps“ ja selle järg on tekitanud täiskasvanutes ebalust kuna pole päris kindel kas see on ikkagi lastele mõeldud. Maailma lastekirjanduses on olemas sõja- ja kriisikirjanduse suund, milles kujutatakse lapsi hädaolukorras. Nendes kasutatakse intervjuusid lastega, reportaaže ja muid võtteid kus antakse edasi laste enda mõtteid ja tundeid. Üldisema arusaama järgi ei jagune raamatud laste- ja mittelasteraamatuteks vaid muude tunnuste järgi. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes
omamaise kirjanduse üle. (Vt lisa 1). Lisast selgub, et tõlkekirjandust ilmub keskeltläbi kaks kuni kolm korda rohkem kui algupärast lastekirjandust. Tõlkekirjanduse puhul on teravat kriitikat pälvinud keeleline tase, mistõttu paljud vanemad on sunnitud raamatu ettelugemise asemel raamatut käigu pealt ümber jutustama. Kui laps aga tähed selgeks saab, tahab ta ikkagi, et loetaks nii, nagu kirjas on. Paljud lasteraamatud tunduvad aga olevat mõeldud vaeglugejatele. Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla? (Kareva 1999: 11). Näitena võib siin tuua üheplaanilisi printsessi- ja nõialugusid, une-, jõulu- ja loomajutte, milles puudub nii keeleilu kui mõttevõlu. Mõnikord on küll esialgse tekstiga üsna julgelt ümber käidud ja eesti lastekirjanik on välismaiselt originaalilt võtnud vaid idee, luues selle põhjal täiesti arvestatava teksti. (Tarrend 2005: 32).
Müürsepp .... 1995: 50 ja 51). Mulle isiklikult meeldivad selle raamatu pildid väga ja ma arvan, et kui laps raamatu kätte võtab siis ei mängi see väga suur rolli. Tunnustust vajab raamatu illustreerinud Piret Selberg. Kunstitöö toetab vägagi kirjaniku humoorikat ja nõtket kujutlemislaadi (M. Müürsepp ... 1995: 52). 1992 a. ilmus A. Pervikult omapärane tüdrukute raamat „Kallis härra Q“, mis koosneb koolitüdruku kirjades müstifitseeritud härra Q-le (tegelikult on mõeldud kuud). (R. Krusten ... 1995: 112). Jutustus käsitleb keerukaid pereprobleeme, laste võõrandumist vanemaist, ebastabiilsete peresuhete taustal, samuti vanurite troostitud saatust. Stiilis on ühendatud tütarlapselik lürism ja ilu igatsus muinasjutulis- mütoloogilise ja moodsa laste slängi ja asjaliku argitasandikuga. (O. Kruus... 1995 ja 2000 :405). Ühtlasi osutab kirjanik, et mõistev inimlikus suudaks lapse kannatusi leevendada. (R. Krusten ...1995: 213). Teos on parimaid
lPerraulti peetakse muinasjutu zanri toojaks. Tema loomingut iseloomustab särav huumor, prantslaslik teravmeelsus ja üleolev stiil. (,,Punamütsike", ,,Tuhkatriinu", ,,Tuttpea-Riquet", ,,Eeslinahk", ,,Saabastega kass", ,,Haldjad", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pöialpoisike", ,,Sinihabe"). Tema puhul kajastub peategelane juba pealkirjas. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimist ei ole. Lõpp ei ole alati õnnelik. Muinasjutud on mõeldud õukonna jaoks. lGrimmid kirjutasid muinasjutte rahvasuust, säilitasid palju, kuid muutsid kirjanduslikumaks. (,,Lumivalgeke", ,,Uinuv kaunitar", ,,Hans ja Grete", ,,Punamütsike", ,,Rapuntsel", ,,Printsess herneteral", ,,Tuhkatriinu") lAndersen- tuntud kunstmuinasjutu loojana. Tema muinasjuttudes esineb topelt adresseering. (,,Pöial-Liisi", ,,Väike merineitsi", ,,Keisri uued rõivad", ,,Vankumatu tinasõdur", ,,Metsluiged", ,,Ööbik")
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
) Raamatu sisu on arusaadav ja ka õpetlik. Õpetab lapsele nädalapäevi ja ka seda, et millegi saavutamiseks on vaja vaeva näha. Samuti seda, et on vaja vahepeal ka tööd teha. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Seda raamatut oleks väga hea kasutada nädalapäevade õpetamiseks. Veel on hea kasutada seda sõpruse või muu sarnase teema juures. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on mõeldud lastele ja ise lugeda saavad lapsed, kellel on trükitähed selged. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Raamat on sihtgrupile huvitav. Saan seda väita oma kogemusest, kuna lugesin seda väiksena mitmeid kordi. Jutt on huvitav ja õpetlik. Huvi pakuvad kindlasti ka illustratsioonid. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle meeldib, et raamatus on väga palju suuri pilte. Pildid on värvilised ja sobivad tekstiga
rubriiki, samuti on vähem levinud arvamus- ja majanduslehekülgede ning terviseteemasid tutvustavate artiklite lugemine. Selle uurimistöö seisukohalt on rubriikide üldisest populaarsusest olulisem nende loetavuse muutumine vanusega. Joonis 4 näitab enamiku rubriikide populaarsuse muutumist klassiti sugusid eristamata. Kui sugude vastuste vaheline erinevus oli väga suur, siis mõned just poistele või tüdrukutele iseloomulikud jooned on välja toodud joonisel 5, rubriigi nime järel sulgudes olev täht (P või T) näitab ära, kumma sooga on tegemist. Selline teguviis väljendab paremini rubriikide lugemist, sest lihtne poiste ja tüdrukute vastustest aritmeetilise keskmise võtmine moonutaks tegelikku olukorda. Joonistelt 4 ja 5 on näha, et enamike rubriikide lugemine suureneb vanusega. See on loomulik,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid