KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks keelekasutus on selline, nagu see on ?
  • Kuidas keel representeerib maailma ?
  • Mis valikud tekstis on ?
  • Mis tähendusi need valikud loovad ?
  • Miks on selliseid valikuid tehtud ?
  • Kes sellest kasu saab ?
  • Kust tulevad kultuurilise keelekasutuse mallid ja iseenesestmõistetavusest ?
  • Kuidas ja mis sõnadega inimesi, asju, nähtusi nimetatakse, iseloomustatakse ?
  • Kelle käes on tähendus ?
  • Kuidas asjadesse suhtutakse (kuidas hoiakuid väljendatakse ?
  • Kelle vaatepunktist asju vaadatakse, st kes saab sõna ?
  • Keda fokuseeritakse, st kelle sõnum jõuab pealkirja ja juhtlõiku ?
  • Keda refereeritakse pikemalt , keda lühemalt ?
  • Mis struktuuritunnuseid tekstis on ?
  • Kuidas lauseid tekstiks seotakse ?
  • Missuguseid suhteid omame ?
  • Mida tähendab sugu, vanus või rahvus meie praeguses ühiskonnas ?
  • Mis on elus tähtis ?
  • Mis Su minut maksab ?
  • Miks kasutavad reklaamijad küsimusi ?
  • Miks kasutavad reklaamid küsimusi ?
  • Kuidas valida seda õiget ?
  • Millele vastus pakub lahenduse. Nt Patarei tühi ?
  • Mis on kõige suurem ja ilusam ?
  • Miks Tšingis-khaan mängeldes pool maailma vallutas ?
  • Kuidas sihtrühma kõnetatakse ?
 
Säutsu twitteris
… (1. loeng puudu)
Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev.
KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena , mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi , hoiakuid ja püütakse teiste omi mõjutada, luuakse identiteete teistele ja endale, suhteid inimeste ja rühmade vahel. Kõne või tekst on osa suhtlussituatsioonist ja laiemast ühiskondlikust või kultuurilisest kontekstist. Suhtlussituatsioon on laiem mõiste kui pelgalt vestlus, nt ajaleht vs lugeja, linnavalitsuse reklaamiagentuur vs tarbija. Keeleanalüütikud peavad keelekasutust keskkonnast sõltuvalt ning keelekasutus mõjutab ka ise keskkonda. Pelgalt teksti analüüsides võime välja lugeda palju teksti tegijate, vastuvõtjate ja nende ühiskondliku kultuuri kohta.
Kriitiline lingvistika ei tähenda kritiseerimist, vaid vaatab tekstist väljapoole, mida keelega tehakse, nt võimusuhete esiletoomine. „Kriitiline“ tähendab alternatiivile viitavust, küsimuste tekkimist. Miks keelekasutus on selline, nagu see on? Kriitilisus on tekstide teadlik, analüüsiv lugemine, st loomulikustunud struktuuride, eriti implitsiitsete tähenduste väljatoomine. Eesmärgid võivad olla normatiivsed, viidata sobivatele keelekasutustele. Sellel on sarnased eesmärgid keelekorraldusega, mis siiski tegeleb vaid keelekasutusega vormitasandil, aga tekstianalüüs on astme võtta kõrgem (R. Kasik „Tekstianalüüs ja keelehoole “, Keel ja Kirjandus, 2006).
N. Fairclough esitas põhimõtteid raamatutes „Keel ja võim“ 1989 ja „Diskursus ja sotsiaalsed muutused“ 1992. Hiljem on kokku võtnud analüüsi tulemusi koos paljude näidetega raamatus „Meedia diskursus“ – meediakeele analüüsi õpik. Fairclough järgi tähendab kriitilisus sotsiaalseid tavasid ja harjumusi ning nende hulka loeb keelekasutuse alla. Tavad ja harjumused on seotud põhjus-tagajärgsuhetega, pole suvalised – keelekasutajad ei märka tavaolukorras põhjuslikke suhteid, vaid peavad loomulikuks. Enamikule inimestele on ebaselge võimu ja keelekasutuse seos, kuigi keel on võimus keskmes, sest võimulolijad räägivad ja kirjutavad. Suhted kujunevad vastavalt võimuvahekordadele (ajakirjanik vs poliitik , arst vs patsient , õppejõud vs tudeng ). Kriitilisus ei või tähendada hinnanguid enne analüüsi. Kui ajakirjanduskeelt kritiseerida, tuleb seda kõigepealt kirjeldada, sest alles siis saab hinnangut anda. Kriitilised lingvistid seadsid eesmärgi uurida, missugune on ideoloogiline keelekasutus, mis vahendeid kasutab ja kuidas seda on võimalik keeleteaduslikust vaatepunktist analüüsida ning kuidas esineb üksikutes tekstides. Teatud liiki tekstides on võimusuhetel suurem roll kui teistes, ideoloogilisus mõnes suurem kui teises. Kõige külgetõmbavam on olnud avaliku keelekasutuse võimusuhete uurimine. Avalik keelekasutus on institutsioonide keelekasutus. Tänapäeva ühiskonna sotsiaalse praktikaga seotud institutsionaalsed tekstiliigid on ajakirjandustekstid, poliitika- ja majanduskeel, ametnike ja kodanike suhtlemine . Neis tekstides tõuseb keele ja võimu suhe eriliselt esile, sest teksti looja ja vastuvõtja pole võrdses positsioonis. Suhteid määravad sotsiaalne kontekst ja positsioonid. Sotsiaalsed tingimused määravad diskursuse omadused (R. Kasik „Võimu keel“, ERÜ aastaraamat, 2008).
Kriitilise lingvistika arendasid välja inglise uurijad 30a tagasi. Teadusharu vundament on 1979 ilmunud 2 raamatut: „Keel ja kontroll“ ja „Keel kui ideoloogia“. Teooria mõtlesid välja Fowler, Hodge, Kress , Trew. Kriitiline lingvistika toetus keeleliste valikute ideele ( Halliday „Sissejuhatus funktsionaalsesse lingvistikasse“). Tekstianalüüsis võeti kasutusele Halliday idee, et keel on polüfunktsionaalne ehk mitme ülesandega samaaegselt. Keelekasutus pole referentsiaalse tähendusega ehk üksnes infoandja, vaid tekst räägib autori suhtumisest, tekst on kellelegi adresseeritud – keelekasutuse interpersonaalne aspekt (keelekasutuses on alati 2 osapoolt). Suhtlus ei toimi tühjuses, vaid toimib sotsiaalses ja tegelikus kontekstis, mis tähendab alati ka kõiki teisi tekste, traditsioone jm, mis määravad suhtluse teket. Me paneme uue info kokku sellega, mida varem teadsime – keelekasutuse intertekstuaalne aspekt.
Keele 3 kesksemat meta- ehk allfunktsiooni:
  • Tähistusfunktsioon – kuidas keel representeerib maailma? Sisu pool.
  • Interpersonaalne funktsioon – kuidas keel loob ja kinnistab suhtlusosaliste identiteete ja suhteid?
  • Tekstuaalne ehk intertekstuaalne funktsioon – kuidas tekst vormistab ja kujundab sõnumeid? Vormiline pool.
Kriitilise tekstianalüüsi 3 astet:
  • Teksti kirjeldamine – mis valikud tekstis on? Alustatakse tekstide keele kirjeldamisega, milliseid sõnavaralisi ja grammatilisi valikuid on tehtud.
  • Teksti tõlgendamine – mis tähendusi need valikud loovad? Uurija püüab tõlgendada, kuidas tehtud sõnavaralised ja grammatilised valikud tähendusi konstrueerivad ja milliseid tähendusi just sellistest valikutest tekib.
  • Teksti seletamine – miks on selliseid valikuid tehtud?; kes sellest kasu saab? Ideoloogiline pool. Analüüsijate lõppeesmärk on seotud põhjus-tagajärgsuhetega.
Lähtekoht on sündmuse keeleline kodeerimine. See eeldab valikut, mis võivad olla ideoloogiliselt olulised. Passiveerimine, nominaliseerimine ja umbisikustamine – manipuleeriv keelekasutus. Positiivsetel tegijatel on alati nimi, nt valitsus lisab pensionimäärale 10€, aga negatiivsetel tegijatel pole nime, nt pensionimäär jäi muutumatuks või elektrihind tõuseb.
Kust tulevad kultuurilise keelekasutuse mallid ja iseenesestmõistetavusest? Loomulikustumine ehk naturaliseerimine – mingeid keeletootmise malle peetakse sotsiokultuurilises keskkonnas loomulikuks. Loomulikustumine peegeldub nii tekstis kui keelestruktuuris. Kui keeles on 1 sugudest markeeritud , on see alati naissugu – mees on norm, naine on erand ja erand tuleb üles märkida. Rahvuslik jaotus eestlane-muulane on loomulikustunud, ei pea vajalikuks muulasi omavahel eristada, nad on meie jaoks mitte-eestlased ehk kes nad meie suhtes pole. Fokuseerimine – nt pealkirjas asetatakse esikohale asi, mida tahetakse rõhutada, mis kommunikatiivset lähtepunkti tahetakse rõhutada.
Keel peegeldab tegelikkust (kumb tegelikkus on õige: demonstrandid saavad surma vs politsei tapab demonstrante?), aga mis vaatepunkti tegelikkust. Keel pigem konstrueerib tegelikkust ehk tähendusi, kuidas asju esitatakse. Tekstianalüüsi keskne objekt on uurida, mis vahenditega keel tähendusi esitab. Keelekasutus põhineb valikul – keelekasutaja valib sõnade ja väljendite, kasutatava struktuuri, lausevormi vahel. Keeleteadlane, kes uurib, ei vaata esimesena mitte teksti sisu, vaid kuidas tekst sisu edasi annab. Kui asjast räägitakse teisiti, on ka tähendus teistsugune. Ajalehetekstide loodavas maailmas näivad sündmused olevat paratamatud, nt hind tõuseb, sissetulekute vähenemine. Tegutsejad pole inimesed, vaid majanduslikud protsessid, poliitilised olendid. 54% uudistekstidest olid verbaalsed tekstid (keegi-ütles-et-stiilis).
Kriitiline lingvistika uurib ka inimeste asjade ja nähtuste nimetamist ja kategoriseerimise viise. Kuidas ja mis sõnadega inimesi, asju, nähtusi nimetatakse, iseloomustatakse? Keeleline valik loob tähendusi.
Sooline ja rassiline diskrimineerimine meediakeeles jaotab naised-mehed lahtritesse. Naist kujutatakse ema või koduperenaisena. Naisi nimetatakse portreelugudes eesnime pidi, aga mehi mitte kunagi.
Protsessitüüpide- ja rollianalüüs – kellena inimest artiklis esitatakse? Siiri Oviiri võib kujutada Europarlamendi saadikuna või 65-aastase vanaemana Gonsiori tänavalt.
Kui sündmus kodeeritakse lausesse, siis sellega interpersonaalselt kaasneb väite autori ja vastuvõtja modaalsus . Modaalsus väljendab kirjutaja suhtumist endasse, kirjutatavasse ja lugejatesse. Suhtlustähendus, mida luuakse keeleliste vahenditega. See väljendab, kelle poolt või kelle vastu autor on, kuhu kuulub autor ise ja kuhu usub oma lugejaid kuuluvat. Kui kasutab meie-vormi, võtab kokku nii enda kui lugejad, sest arvab , et on üht meelt . Modaalsust saab väljendada lisaks pronoomenite valikule ka kõneviiside ja verbidega.
LINGVISTILINE TEKSTIANALÜÜS
Teksti keele ja kõne esiletõus on näide viimase aastakümnete jooksul toimunud pöördest – lingvistiline ehk retooriline pööre sotsiaalteadustes . Tekstid ja keel on tõusnud silmapaistvale kohale, kuna paljudel aladel on sündinud ja tugevnenud arusaam sellest, et keel on see, millega tegelikkust luuakse. Tähendusi ja nende tõlgendusi on hakatud eriti oluliseks pidama . 1970–80ndatel tegeleti tegelikkuse-diskursuste suhe, 1990ndatel diskursuste keele ja selle võimalustega ning 2000ndatel tekstiliikide ja žanritega. Sotsiaalne pööre keeleteaduses tähendab, et keel on muutunud sotsiaalseks tegevuseks. Uuritakse keelekasutust ja selle seoseid sotsiaalse kontekstiga.
Tekstianalüüsi metoodiline lähtekoht on Halliday funktsionaalne grammatika, kust võeti aluseks põhimõte, et keelekasutus on valik paljudest võimalustest, ja konkreetses keelekasutussituatsioonis tehtud valikutel on kindlad põhjused ja eesmärgid. Hakati tähelepanu pöörama tekstikorraldusest tulenevatele eesmärkidele, kultuurilistele konventsioonidele, tekstiliikidele ja žanritele. Žanriuuringud eri žanrite keelekasutusviiside ja tekstiliikide tunnused, sarnasused ja erinevused on viimase 10a jooksul tõusnud kesksele kohale. Uurimismeetod on Halliday idee keele kolmest metafunktsioonist: keel representeerib maailma (tähistusfunktsioon), keel loob ja kinnistab suhteid (interpersonaalne), keel vormistab ja kujundab sõnumeid (funktsionaalne). Igal tekstil on peale sisutasandi ka suhtlustasand ja keelelise esitluse tasand – kõik funktsioonid väärivad uurimist ja mõjutavad keelekasutust. Neid funktsioone uuritakse eri žanrite vahel: milline on kirjutaja ja lugeja suhe, hoiakud, keelelised võtted jm.
Lisaks Halliday funktsionaalsele grammatikale toetub lingvistiline tekstianalüüs klassikalise retoorikaõpetusega (Perelman) ja formaalse tekstilingvistika. Retoorika ideid tuuakse tagasi Aristotelese aegadest . 1970ndatel hakati rääkima uuest retoorikast ja lingvistilisest pöördest. Kui antiikne retoorika seostus suulise kultuuriga ehk kõnekunstiga, siis uues retoorikas sai keskseks mõisteks tekstilisus ehk tekstide ülesehitamise viis. Formaalse tekstilingvistika eesmärk oli vaadata, kuidas laused moodustuvad tekstiks. Uuriti nt läbi tekstisidususe võtete ja vormitunnuste abil, millega loodeti koostama hakata universaalseid tekstigrammatikaid, mida ei õnnestunud siiski koostada. Paljusid formaalseid tekstianalüüsi ideid arendatakse edasi tänapäevases žanriuurimises: võtted ja küsimused on samamoodi aktuaalsed , aga võtted erinevad.
Kui 1970–80ndatel uuriti tegelikkust ja seda kirjeldavate diskursuste vahekord, siis 21. sajandil on hakatud varasemast detailsemalt, nn lingvistilisemalt analüüsima seda diskursustes ja tekstiliikides kasutatavat keelt ja selle väljendusvahendeid. Uurimisalus on keel ja kuidas seda kasutatakse. Kõigepealt tuleb määrata, mis on tekst – tuleb määrata kindlad raamid , tunnused. Tekst on kasutuses olev keel. Kui tekst on kasutusel, siis määratakse ka koht, kus seda kasutatakse (ajaleht, sõpradevaheline suhtlus, teaduslik artikkel). Teiseks määratakse, kes teksti kasutab (arst, ametnik, luuletaja). Kolmandaks tuleb määrata, mis eesmärk tekstil on: kas tahetakse informeerida, teada saada, veenda, ennast õigustada, panna keegi midagi tegema? – kõik omadused mõjutavad tulemust, annavad erisuguste tunnuste ja kujuga tekste. Tekst võib oma kujult olla suuline või kirjalik. Tekstianalüüs tegeleb eelkõige kirjalike tekstidega . Tekstilingvistid eristavad teksti, millel on konkreetne kuju, diskursusest, mis hõlmab peale teksti ka kogu suhtlussituatsiooni, kultuurilist ümbrust. Nad on püüdnud määrata teksti ja diskursuse vahekorda : tekstid koosnevad diskursustest, diskursused on osa teksti tähendusest, samal ajal tekstid oma valikutega viitavad diskursustele ja muudavad neid. Iga konkreetne tekst täiendab ja muudab olemasolevat diskursust ja on osa sellest. Diskursus koosneb tekstidest ja tekst koosneb diskursustest. Nõue ja tunnus, et tekstil on kuju ja vorm, eristab teksti diskursustest. Diskursuse osa saab alati sõnastada tekstina, muuta tekstiks.
Tekst sünnib tähenduseks , lugeja tõlgenduseks. Tekst, mida keegi ei loe, ei saa diskursuseks. Mõistlik on pidada tekstiks tõlgendust, mille lugeja loob, seostades laused olukordade ja tähendustega. Tähenduslikustamine ehk tähenduse andmine – lugeja annab tekstile tähenduse seda tõlgendades. Lugeja toodab tekstimärkidest uusi märke , mis määrab teksti määratluse. Tõlgenduse ja tähenduse samastamine hõlbustab tekstianalüüsi probleemiasetust. Uurijal on ülesanne selgitada teksti võimalikke tõlgendusi. Iga uurija peab olema teadlik, et uurijana ta ise ka tõlgendab tähendusi. Tähendusi pole algupärases mateerias olemas, sest tekivad alles lugedes . Kelle käes on tähendus?
  • Tähenduse määrab teksti autor.
  • Tähendus on tekstis.
  • Tähenduse loob kuulaja /lugeja.
Kirjalikus tekstis on peale sõnade õigekirjasüsteem, esiletõstetud kohad, küljendus- ja kujundusmärgid, konventsionaalsed esitusviisid (nt tabel, skeem). Neid pole aga keeles sees, vaid need on kultuurivalikud. Kirjalik tekst pole suulise kõne tuletis , vaid on jagamatu tervik, kus kirjutatusel ja kirjalikul kultuuril on oma tähendus.
Tekst erineb sündmusest, mida see kirjeldab. Teksti peab olema võimalik vaadata eraldi teksti ja reaalsusena. Tekst nimetab asju, jagab asjad teadaolevateks ja uuteks, väljendab suhtumist – seda kõik teeb ainult tekst, sest maailmas pole tegelikult teema- reema jaotust, hukkamõistu või ebakindlust jne. Analüütik vaatleb, mida tekst räägib keelevälisest maailmast, mille tagaplaanile jääb see, kuidas/mis vahenditega tekst seda esitab, missugune roll või sotsiaalne asend on sellel suhtluses . Eri teksti liikidel on eri sotsiokultuurilised eesmärgid, mida tuleb mõistete abil selgitada ja analüüsida. Lingvisti ülesanne on uurida kasutatud väljendusvahendeid ja nende kaudu tekkivad tähendusi.
Tekstil on seos sotsiaalse kollektiiviga – see on ka teksti eesmärk. Igal tekstil on eesmärk ja ülesanne, mille järgi on teksti sisse konstrueeritud kirjutaja positsioon ja eeldatav lugeja ja milliseks kujuneb suhe kirjuta ja võimaliku lugeja vahel – interaktsioon . Lähtekoht on, et osaliste rollid ja identiteedid ja nende suhted on eri teksti liikidesse erinevalt konstrueeritud – žanri konventsioonid. Nt uudis ehitab kirjutaja-lugeja vahele teisiti kui essee või veste . Uudistekst on kirjutatud nii, et kirjutaja on endale konstrueerinud teadja rolli või esineb vahendajana. Interpersonaalsus avaldub selles, kuidas asjadesse suhtutakse (kuidas hoiakuid väljendatakse? Modaalsus, adverbid ). Sotsiaalse tegelikkuse loomise juures on oluline analüüsida ka seda, mis eesmärk tekstil ja tähendustel on. Tekstid ei vahenda tegelikkust, vaid loovad seda.
Sisuanalüüs ehk tähistusfunktsioonid annavad edasi kirjelduse valdkonnast, mida tekst käsitleb. See toob esile tekstiga edasiantavad situatsioonid, osalised, protsessid, nimetab kõnealused tegelased ja tegevused ja nendevahelised suhted. Sisuanalüüs loob valdkonna ja tähendusvälja. Tähendusi luuakse sõnavaliku, iseloomustustega (täiendid). Tähistusfunktsioon paljastab, millise füüsilise tegelikkusse tekst loob. Tähendust tuleb tõlgendada teksti omadusena, mitte maailmas olemasolevaga.
Tekstuaalne metafunktsiooni analüüs suunab nägema teksti eeskätte keelelise esitlusena. Osa tekstiliike esineb suulisena, nt raadiosaated ja telefonivestlus . Vestlus vormistub dialoogina, raadiosaade monoloogina. Osa tekste eksisteerib vaid kirjalikuna, nt seadused. Analüüsis pööratakse tähelepanu sõnade kujule: kas sõnad on asju omavahel seostavad liitsõnad , keerulisemaid suhteid väljendavad tuletised või lihtsõnad, kasutatakse oma- või võõrsõnu, sõnad viitavad abstraktsetele või konkreetsetele asjadele, üksikutele või liikidele üldistatult, kindlatele või ebamäärastele objektidele. Pööratakse tähelepanu ka lausete kujule, mille puhul vaadatakse rinnastus- ja alistussuhteid, mida väljendatakse pealausega ja mis on taandatud kõrvallausetesse, lauselühendeisse, nominalisatsioonidesse. Mingid osad tekstid märgitakse otsekõnena, teised refereeritakse omatõlgenduses. Tekstilõikudel on oma vorm, pikkus, retoorika. Tekstuaalset metafunktsiooni saab jälgida formaalselt, kirjeldades vorme ja väljendeid. Tekstianalüüsi eesmärk on funktsioone analüüsida: kogu aeg on põhiküsimus, mis eesmärk ja millise tähenduse konstrueerijana mingi tähendus esineb. Väljendi tähendus sõltub kontekstist ja osalejatevahelisest suhtest . Tsitaat loob autentsuse tunde, aga loob distantsi tegelikkusest. Refereeringus on teksti autori tähtsus suurem, sest seal põimuvad integreeritava mõtted autori omadega. Tsitaat on eraldiseisev, seal ei saa sulanduda.
Tekstianalüüsis vaadatakse tegelikke olemasolevaid tekste. Ehtsad tekstid esinevad olukordades ja seostes, mida üldistatuna nimetatakse kontekstiks, mis mõjutab ja määrab tekstide tähenduse tõlgendamise.
  • Teksti kirjutaja kontekst
  • Teksti lugeja kontekst

Teksti enda seisukohast vaadeldakse kõige sagedamini teksti kontekstina teisi tekste – need käsitlevad sama teemavaldkonna tekste (tähistusaspekt), sarnaseid tekste (tekstuaalne, tekstiliigi aspekt) ja koosesinevaid tekste ( situatiivne aspekt). Tekst väljendub intertekstuaalsusena ehk tekstidevahelise seosena. Seos teiste tekstidega võib olla nähtamatu – väljendi abil viidatakse varasemast tuttavale, aga ei refereerita ega seletata.
Tähistusfunktsiooni analüüs
Teksti autor tõlgendab ja peegeldab tegelikkust läbi keeleliste valikute. Ajakirjaniku valiku tulemus on näiteks:
  • Kelle vaatepunktist asju vaadatakse, st kes saab sõna?
  • Keda fokuseeritakse, st kelle sõnum jõuab pealkirja ja juhtlõiku?
  • Keda refereeritakse pikemalt, keda lühemalt?
  • Mis järjekorras keegi sõna saab, st kes ründab, kes peab asuma kaitsele ja hakkama seletama esimese kõneleja seisukohast lähtuvalt?
  • Kelle seisukoht ja sõnum jääb viimasena kõlama, st millele enam vastuväiteid ei saa esitada?
Samad keelelised valikud, mis näitavad tegelikkust, näitavad ka autori positsiooni. Tekstis on samaaegselt 3 metafunktsiooni ehk tasandit : samad väljendid täidavad 3 ülesannet.
Faktide valiku ja paigutusega tehakse tekstis teatud valikud ja jäetakse teised kõrvale. Tähenduseanalüüs on alati tõlgendus, tekstianalüütik on terasema pilguga õppinud lugeja. Ükskõik mis tõlgenduse taga on täppislugemine ja konkreetsed võtted.
„sai palju hääli“ – passiivne tegevus, ise ei pinguta
„võitis valimised“ – aktiivne tegevus
Tekstil on omadus nimetada asju, inimesi ja protsesse, et luua selle kaudu oma maailmapilt . Kogu keele, registri või kogemuspiirkonna sõnavara kaardistab mõisted ja suhted. Sõnatasandiga saab kõige lihtsamini anda ülevaadet. Sõnavara loob eri suhete hierarhiaid.
Nimetamine ja kategoriseerimine
  • Üldine (inimesed, naised, rahvas) või spetsiifiline nimetamine
  • Individualiseerimine (üksikisikustamine) või assimileerimine (rühmatasand)
  • Kollektiviseerimine: mitmus (muulased), kollektiivsubstantiiv (erakond, juhatus), mitmuslik pronoomen (meie, nemad), kollektiivsusliited (elanikkond, rahvastik ).
  • Kvantifitseerimine: numeraalid
Määratletud või anonüümne osaline – osaliste indetermineerimine.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #1 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #2 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #3 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #4 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #5 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #6 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #7 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #8 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #9 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #10 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #11 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #12 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #13 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #14 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #15 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #16 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #17 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #18 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #19 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #20 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #21 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #22 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #23 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #24 KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs #25
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mirell Põlma Õppematerjali autor

Lisainfo

Tekstianalüüsi sügissemestri loengukonspekt. Õppejõud oli Reet Kasik.
tekstianalüüs , reklaam , reklaamid , tekstianalüüs , vastuvõtja , lingvistika , juhtkirjad , tegija

Mõisted

konstruktiivne tekstianalüüs, kriitiline lingvistika, miks keelekasutus, fairclough järgi, enamikule inimestele, institutsionaalsed tekstiliigid, teadusharu vundament, adresseeritud, analüüsijate lõppeesmärk, lähtekoht, positiivsetel tegijatel, fokuseerimine, mõisteks tekstilisus, uurimisalus, kirjalikus tekstis, lingvisti ülesanne, sisuanalüüs, rinnastus, tekstilõikudel, refereeringus, tähenduseanalüüs, subjekti rollis, tekstuaalsus, tekstisidusus, sisulis, samaviitelisuse vahend, samaviitelisus, teksti infostruktuur, infostruktuur, tekstitüübid, keelelised põhitegevused, põhjuslikud side, ilukirjanduse žanrid, tarbeproosa žanrid, ajakirjanduse žanrid, olulised omadused, sisulõikude arv, uudislood, uudislugude pealkirjades, pealkirjavorm, uudistekstid, uudistele, juhtkiri, juhtkirjad, juhtkirja arvamus, juhtkiri, uudise pealkiri, põimuda, arenduse ülesanne, olukorra kirjeldus, juhtkirjade ülesanne, tegelaste mõtteviis, viide tulevikule, olukorra kirjeldus, implitsiitne, reklaamide määratlemine, liigitamine, kognitiivsed, reklaamipsühholoogid, reklaamid, põhiefekt, muutuse põhjus, praeguses maailmas, reklaamiajalugu, denotatiivne sisu, reklaamikeelt, 1990ndatest saati, soodne, rütmihälvete kasutamine, grammatilist tähendust, kroonima, homonüümias, polüseemia, metafoor, reklaamidele, kiitlemiseks, arla kastmereklaamis, lõpptoode, reklaamid, reklaamisõnumi koostajal, võrdlusobjekt, võrdlusgradatsioon, reklaamile, paisutatud, reklaamijad, reguleeritud, assotsiatsioonisüntaks, tähendusväljad, reklaamikeeles, keele tavalisim, reklaamide puhul, käskival kõneviisil, käsklause, üleskutsega, kommunikatsioongi, reklaamides, hüüatused, tähistatud sündmus, igas reklaamis, ainsuse mõjujõud, üritamist, tarbijate puhul, enesekindlusvõte, autoriteetsusvõte, asjatundjatele, õige viis, tulemusrikkam müügitrump, kultuuriuurijad, reklaamikeel, uurijate huviobjektiks, reklaamisemiootika, saanud pesu, mehele, tuhkatriinu, süütu, mõttetark, kosmeetikareklaamid

Sisukord

  • 

Teemad

  • KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
  • LINGVISTILINE TEKSTIANALÜÜS
  • Tähistusfunktsiooni analüüs
  • assimileerimine
  • Kollektiviseerimine
  • Kvantifitseerimine
  • identiteedi
  • alusel
  • Protsessid ja protsessiosaliste rollid
  • välja
  • väed
  • lihtsustab
  • koalitsioon lagunes
  • valitsus mõtleb
  • näeb vajadust)
  • nõuab
  • lükkas
  • Tekstistruktuuri analüüs
  • tema, see, too
  • töö
  • teravmeelsus
  • koerad
  • linnaosad
  • olema, seisma, paiknema, asuma, paistma
  • tähendama, väljendama, sisaldama, koosnema, osutama, seisnema
  • nüüd
  • seetõttu, sellepärast, järelikult, niisiis, seega
  • Juhtkirja struktuur
  • REKLAAMIKEEL
  • Ivory
  • Reklaamis kasutatavad keelevahendid
  • Lõuna-Eesti
  • suur valik
  • parim kink
  • parem
  • nägemine
  • odavad kõned
  • Poeetilisus
  • Kyyrix
  • Simpeliga seiklema
  • Alati
  • alusta Anttilast
  • Luba endale lu
  • Tirsis käidud nagu tirtsti
  • Lehed langevad
  • Kroonides elu
  • Tahan vanni
  • Polüseemia
  • Mis Su minut maksab?
  • Kõigil tõuseb
  • Metafoor
  • arvuti on truu sõber
  • müüdav, aga truu kaaslane
  • Ekspress järgneb sulle nagu vari
  • võitja, tegija, maade valitseja, maailmameister, asjatundja, proff, hiiglane
  • sõber, peremees
  • pereliige, kallim, liitlane, töö- või mängukaaslane, elukaaslane
  • Õunakaste kohtub jõulusingiga
  • fraseologisme, tuntud väljendeid
  • Iga koer ei köhi
  • võrdlus
  • jogurt nagu unistus
  • uks nagu muusika
  • nagu mesimagus suudlus
  • maanteel sama mugavalt kui kodus
  • beebi nahk on pehmem ja õrnem kui
  • täiskasvanul
  • % vähem kortsukesi
  • saaksid rohkem rääkida
  • kui praegu
  • vähem hinda, rohkem
  • lisavarustust
  • Uus Ariel on enam kui tavaline pesupulber
  • korda
  • võimsaim patarei maailmas, parim kohv maailmas
  • Taignavalmistamine ei saa olla
  • lihtsam kui Browniga
  • täiuslik päikesekaitse, kordumatu värskus ja elujõud
  • tervisliku toitumise musternäidis
  • ülisoodsalt
  • tuliuus Mazda
  • erakordselt püsivad toonid, üllatavalt palju ruumi
  • võrratu lõhn
  • minimaalne
  • maksimaalne
  • kõik
  • paljude meelest parim
  • parim, soodsaim
  • odavaim, uusim
  • Eesti Päevaleht – nädala lemmik
  • Vasta ja võida
  • helista, astu läbi, kiirusta
  • anna, hangi, küsi
  • tule, telli, helista
  • proovi, tunne, naudi, kasuta
  • vaata, näe, pea meeles, ära
  • unusta
  • naudi
  • kas sa võiksid
  • ole kena ja
  • Aita valutavaid liigeseid!
  • Miks kasutavad reklaamid küsimusi?
  • Kuidas valida seda õiget?
  • Sa oled nõudlik? Sa tahad valida? Sind huvitab kvaliteet? Ja seda kõike
  • Sa lähed
  • Kas sa lähed täna?
  • Patarei tühi? – Seekord ole
  • targem. Vali Philips. Philips Alkaline patareisid jätkub kauemaks
  • Soovite liituda ehtsasse GSM-võrku? – GSM-telefonide
  • müük ja liitumislepingud GSMi asjatundjatelt Tallinnas Gonsiori ja Vilmsi tänava nurgal …
  • Aga mis on kõige suurem ja ilusam? – Loomulikult uus
  • santehnikakauplus Pep. Rootsi, Some, Saksamaa ja Taanikaupa jagub nii jae- kui ka
  • hulgiostjale
  • Kas tahad teada, miks Tšingis-khaan mängeldes pool maailma vallutas? Seepärast, et
  • Uudis!
  • Nägin aastaid välja, nagu ootaksin last. Lõpuks on minu
  • unistus täide läinud
  • Muretseme sinu
  • raha pärast
  • meil on
  • Lugupeetud korteriomanik!
  • Võimas
  • mängumasin aktiivsele puhkajale
  • Kui oled autoomanik, siis …
  • Tahate
  • vähendada firma transpordikulusid
  • Tule doonoriks!
  • teie/Teie
  • Teie
  • Sina
  • just sulle
  • parim pesupulber
  • edukas … kasutab
  • seda marki
  • Arhetüübid ja nende esimesed funktsioonid inimese elus
  • Igatsus paradiisi järele: süütu, avastaja, mõttetark. Paradiisi igatsus põhineb
  • hingevajadusel. Idee on suunatud neile, kel kõik on olemas, aga kes
  • sellegipoolest end rahulolevana ei tunne. Pakutakse erinevaid strateegiaid, et
  • paradiisi jõuda ja õnnelikuks saada
  • Tunne
  • Andide hõngu!
  • Pimeduses kobab see
  • kes ei loe Eesti Ekspressi
  • Maailmale oma jälje jätmine: kangelane, lindprii ja maag. Need loovad
  • identiteedi toodetele, millel on radikaalne mõju
  • Keegi meist ei ela isolatsioonis: semu, armastaja, naljahammas. Need põhinevad
  • vajadusel saavutada kontakt, suhelda, sõbruneda. Nad väljendavad inimese
  • põhivajadusi, nagu meeldivus, populaarsus, suhtlemisvalmidus, aga ei muretseta
  • maailmamuutumise pärast. Murtakse pead hoopis, kas meelditakse teistele
  • kuidas leida ainsat ja õiget kaaslast, kuidas elada rahulolevalt

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

56
doc
Semiootika konspekt ja küsimused
88
docx
Eesti keele reeglid
544
pdf
Mitmekeelne oskussuhtlus
575
docx
Nimetu
477
pdf
Maailmataju
343
pdf
Maailmataju uusversioon
1072
pdf
Logistika õpik
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !