50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 31 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
phantasus
Õppematerjali autor
Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustuvad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? · on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4,1 kcal, · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. 9
Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 8001000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, ·luudele ja hammastele
aminohapetes sünteesitakse uusi valke, kuid energeetilist funktsiooni suudavad täita kõik kolm toitainete liiki, siis plastilist funktsiooni valgud. Toitainete energeetiline väärtus on järgmine: 1g süsivesikuid ja valke annavad 4 kcal. 1g lipiide aga 9 kcal. Ööpäevaseks erinevate toitainete vajaduseks loetakse järgmist protsentuaalset suhet: üldisest kaloraažist peaks valkudega olema saadud 10-13 %. Lipiididega peaks olema kaetud 25- 30% ja ülejäänu 55-60% süsivesikutega. Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, mida ta päeva jooksul rakendab, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus (siseelundite aju vereringe hoidmiseks). PAV on igal inimesel individuaalne ja sõltub tema kasvust, kaalust, soost ja vanusest. PAV-e normi saab iga inimene välja
45 g päevalilleseemnetes; 60 g nisuidudes; 80 g küpsetatud seafilees; 165 g kuivatatud hernestes; 200 g pärmis; 300 g kaerahelvestes; 900 g juustus; 2,5 liitris piimas. ( http://www.vitatrops.ee/vitamiin-e ) ( http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/13E12/ ) 2.2 Vitamiin B2 B2-vitamiin on kergesti omastuv vitamiin, mis omab võtmerolli inimese tervise tagamisel. B2 vitamiini (ehk riboflaviin) on vaja: kuna ensüümide koostises võtavad osa ainevahetusprotsessidest, s.o põhitoitainete (peamiselt suhkrud) lagundamisest ja kasutamisest; silmade väsimise vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks; terve naha, limaskestade, tervete küünte ja juuste tagamiseks; 11 antikehade moodustumiseks.
............23 lk 2 Sissejuhatus Toidu bioloogilist täisväärtuslikkust ei määratleta mitte ainult vajalike valkude, rasvade ja süsivesikute sisalduse põhjal, vaid ka vitamiinide sisalduse järgi. Peaaegu kõik toiduained sisaldavad mingeid vitamiine, mida kõiki vajab organism elutegevuseks ning tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid funktsioneerivad põhiliselt ensüümide koostises, mis omakorda omavad paljusid tähtsaid funktsioone inimese organismis. Ensüümid koosnevad valgulisest osast ja koensüümist. Koensüümisks ongi tihtipeale vitamiin või ta sisaldab vitamiini või on selleks molekul mis on toodetud vitamiinist. Ensüümid vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis. Nad on osade biokeemiliste protsesside (kasvamine, ainevahetus, rakkude taastootmine, seedimine) olulisteks teguriteks. Kuna vitamiinid tegutsevad n.ö. raku tasemel, võib ühe või mitme vitamiini puudus esile kutsuda erinevaid haigusnähte
Vitamiinid 19.11. 2014 Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses . On mikrotoitaine (organism vajab väga vähe) Vitamiinide jagunemine Vesilahustuvad Rasvlahustuvad • A •B rühma vitamiinid • D •C •H • E •N • K • Q10 • F Vitamiinid * eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid * kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik
Essentsiaalsed makrobioelemendid on tähestiku järjekorras Ca, Cl, K, Mg, Na ja mikrobioelemendid on valikust tähestiku järjekorras Cr, Fe, I. 11. Väävel sisaldub aminohapetes, hepariini koostises, koensüüm A-s jm. Rohkesti sisaldub seda lihastes, nahas, küünte ja juuste valkudes. Tähtsus immuunsüsteemi stimuleerija; vajalik kasvuhormooni sünteesil ja luukoe ehituses, osaleb kehavõõraste ühendite kahjutukstegemisel maksas jt. (70 kg kaaluva inimese organismis on seda umbes 175 g). Lämmastik esineb põhiliselt aminohapetes ja nukelotiidides/nukleiinhapetes, täiendab süsinikuskeletti. (70 kg kaaluva inimese organismis on seda umbes 2 kg). Vesinik abil moodustuvad vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemat järku struktuuride stabiilsuse. (70 kg kaaluva inimese organismis on seda umbes 7 kg). Fosfor osaleb makroergiliste sidemete moodustamises (ATP) ja
tekitades sellega täiskõhutunde. kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustavad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? 1. Lagundatakse energeetilistel eesmärkidel 2. Säilitatakse maksas varuainena glükogeenina 3. Kuuluvad antikehade koostisse st. kaitsefunktsioon, rakupinnaretseptorid. 4. Rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises 5. Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides 6. kuuluvad (riboos ja desoksüriboos) nukleiinhapete koostisse, need on RNA ja DNA struktuuriüksused. 7. Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid