KORDAMISKÜSIMUSED kirjandusteadus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem ?
  • Mis on kirjanduse uurimise otstarve ?
  • Millele keskendutakse (kirjandustekst, autor, kontekst, lugeja) ?
  • Millised teadmised ja kompetentsid on vajalikud selleks, et kvaliteetselt uurida kirjandust ?
  • Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud ?
  • Keskenduvad need lähenemised ja teooriad ?
  • Mis on tõlgendamine ?
  • Mida peab tõlgendamisel silmas pidama ?
  • Mis on lähilugemine ?
  • Mida see mõiste tähendab ?
  • Mis on kirjandusteooria ?
  • Miks on riim luules oluline ?
  • Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi ?
  • Millised need on ?
  • Mille alusel saab väita, et kultuuri üks iseloomulikke jooni on selle loolisus ?
  • Milline toime on lugudel (kultuuriliselt ja ka kirjanduses) ?
  • Mis vahe on arusaamal, et lugu vahendab või loob tähendust ?
  • Mis on süžee ja faabula ?
  • Millist tüüpi proosateosele on see omane ?
  • Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm ?
  • Mille poolest erinevad realistlik ja modernistlik romaan ?
  • Mis on novelli iseloomulikud jooned ?
  • Mis on kirjanduskaanon ?
  • Miks? Miks mitte ?
  • Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud ?
  • Milline roll on müütidel kultuuris ?
  • Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on ?
  • Kuidas mõjutab see teose tähenduse kujunemist ?
  • Mida see uuskriitikute jaoks tähendas ?
  • Mida tähendab keele umbusaldamine ?
  • Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib ?
  • Milline on diskursuse ja võimu suhe ?
  • Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik ?
  • Kui teoreetilise raamistiku eesmärk ?
  • Miks on vaja ökokriitilist lähenemist ?
  • Kuidas puutub keskkond kirjandusse ?
  • Mida kujutavad endast sellised troobid nagu wilderness , pastoraal, apokalüpsis ?
 
Säutsu twitteris
KORDAMISKÜSIMUSED
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab).
  • Enne 1800 oli kirjandus kõik kirjapandud teadmised. Kirjandus kui fiktsioon al 18 saj lõpust .

4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Kuidas sarnanevad või lahknevad sellega, kuidas kirjandusteaduses kirjandust määratletakse kirjanike ja luuletajate enda arvamused (vt valik näiteid slaididel)?
  • Poeetiline keel
    • Muudab keelekasutust
    • Intensiivsem
    • Fookus keelel
  • Väljamõeldis
    • Ei oma praktilist väärtust
    • Konstrueeritud kunstireeglite põhjal
    • Ei ole alati kujundlik
  • Esteetilise väärtusega objekt
    • Ilusa, tõese ja väärtusliku seosed
    • Sisu ja vormi seosed
    • Kunst kunsti pärast, e eesmärgitu eesmärk
    • Loomisprotsess eesmärgiline, aga suunatud endale, ei veena , informeeri
  • Intertekstuaalne konstruktsioon
    • Kirjandus kui intertekstuaalne ja enesereflektiivne konstruktsioon
    • Eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise
    • Tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes
    • Eelnevate teoste kordamine, problematiseerimine, muutmine

Mis on kirjanduse uurimise otstarve? Kuivõrd sõltuvad eesmärgid ja teadmised, mida taodeldakse sellest, millele keskendutakse (kirjandustekst, autor, kontekst, lugeja)? Millised teadmised ja kompetentsid on vajalikud selleks, et kvaliteetselt uurida kirjandust?
  • Täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest
  • Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu
  • Et anda kriitikat

Eristatavad uurimissuunad:
  • Kirjandusajalugu – vaatlemine ajalooprotsessi osana , kronoloogilises järjestuses
  • Kirjanduskriitika – konkreetsete teoste uurimine ja ajalüüs
  • Kirjandusteooria – kirjanduse põhialuste, kategooriate ja kriteeriumite uurimine

Kompetentsid
  • Teadmised
    • Kirjanduskaanonist
    • Kirjandusloost ja kultuurist
    • Žanritest ja praktikatest
    • Analüüsimeetoditest
    • Kirjanduskeele iseloomust, joontest
  • Keelteoskus
  • Võime tajuda
    • Intertekstuaalseid seoseid
    • Kirjandustekstide semantilisi ja süntaksilisi eripärasid

Mis on žanr ? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus).
Žanr – kirjanduse (või muu) kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil
Žanri areng – lihtsamatelt vormidelt keerukamatele, žanripuhtus – tänapäeval žanridünaamika
Žanri tähtsus – esteetiliste võtete summa, arusaam struktuurist ja ainesest
Antiikaja põhižanrid: lüürika , eepika , draama

  • Dramaatika
  • Eepika
    • Nii proosa kui värsivorm
    • Žanrid: eepos , romaan, jutustus, novell, laast , essee, autobiograafia
    • Klassikaliselt värsivorm, tegelasteks kangelased
    • Kolmandas isikus , pikem narratiiv
    • Välismaailma kirjeldamine
    • Keskmes objektiivne, väline pilt, olnud või arenev sündmus

Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused.
Tekstikesksed lähenemised ( filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism , uuskriitika, semiootika , dekonstruktsioon).
  • Fookuses tekst ise
  • Sisemised seaduspärad
  • Materiaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess=
  • Keel, stiil ja struktuur
  • Harud
    • Filoloogia
    • Retoorika ja stilistika
    • Strukturalism, vene formalism
    • Uuskriitika
    • dekonstruktsioon

Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks).
  • Tõusis põhiliseks meetodiks 19.sajandil, otsene seos autori elu ja loomingu vahel, oluline autori ühiskondlik-kultuuriline kontekst, haridus , suhtlusringkond, lugemus
  • Teatud kirjanike mütologiseerimine, eriti kaanonilised autorid, nt Shakespeare
  • Fenomenoloogiline lähenemine – autori vaim on kättesaadav läbi tema loomingu
  • Psühholoogiline ja psühhoanalüütiline kriitika – tegeleb autorite eluga, aga ka teatud psühholoogilise arengu seaduspäradega või kõrvalekalletega

Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti?
  • 1960ndatel retseptsiooniteooriad
  • Fookus lugemisprotsessil
  • Tekste on sama palju kui on lugejaid
  • Iga lugeja loob oma teose
  • Lugemist mõjutavad ootused
  • Uuriti kuidas ja miks mingit teksti loetakse, lugemispraktikad
  • Kuidas tekst haakub kirjanduse peavooludega, mida selles oluliseks peetakse

Kontekstikesksed lähenemised ( kirjanduslugu , uushistoritsism ja uus kultuurilugu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
KORDAMISKÜSIMUSED kirjandusteadus #1 KORDAMISKÜSIMUSED kirjandusteadus #2 KORDAMISKÜSIMUSED kirjandusteadus #3 KORDAMISKÜSIMUSED kirjandusteadus #4 KORDAMISKÜSIMUSED kirjandusteadus #5 KORDAMISKÜSIMUSED kirjandusteadus #6 KORDAMISKÜSIMUSED kirjandusteadus #7 KORDAMISKÜSIMUSED kirjandusteadus #8 KORDAMISKÜSIMUSED kirjandusteadus #9 KORDAMISKÜSIMUSED kirjandusteadus #10 KORDAMISKÜSIMUSED kirjandusteadus #11 KORDAMISKÜSIMUSED kirjandusteadus #12 KORDAMISKÜSIMUSED kirjandusteadus #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MargretS Õppematerjali autor

Teemad

  • KORDAMISKÜSIMUSED
  • Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud
  • põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses
  • Mis on kirjanduse uurimise otstarve?
  • Mis on žanr?
  • Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja
  • kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused
  • Tekstikesksed lähenemised
  • Autorikesksed lähenemised
  • Lugejakesksed lähenemised
  • Kontekstikesksed lähenemised
  • Mis on tõlgendamine
  • Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine
  • Mis on poeetiline keel
  • Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste
  • analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)?
  • Luule
  • Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd
  • tuntumat riimitüüpi. Salm
  • Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor
  • isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja
  • piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi?
  • Luule kinnisvormid
  • Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia
  • seisukohalt)?
  • Narratiiv
  • Narratiivi mõiste
  • Proosažanrid
  • Kirjandusloo mõiste
  • Kaanon
  • Intertekstuaalsuse mõiste
  • Müüt
  • Kirjandusteooria koolkonnad
  • Uuskriitika
  • strukturalistlikke lähenemisi
  • Semiootika
  • Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses
  • Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspekti (postmod
  • Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on
  • küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism
  • Jameson
  • Baudrillard
  • Foucault
  • Deleuze’i ja Guattari
  • Postkolonialism
  • Ökokriitika
  • wilderness

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

18
docx
Kordamisküsimused 2016 lõplik variant vastustega
20
doc
Sissejuhatus kirjandusteadusesse
20
docx
Kirjandusteadus-kordamisküsimused 2015
20
docx
Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused
34
docx
Kirjandusteaduse alused
16
doc
Sissejuhatus kirjandusteadusesse
42
docx
Sissejuhatus kirjandusteadusesse
64
docx
Sissejuhatus kirjandusteadusesse-kordamisküsimused 2015





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !