Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KORDAMINE- Vegetatiivne närvisüsteem (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on neurotransmitterite ülesanne organismis?
  • Kus neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse?
  • Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub?
  • Mis juhtub neurotransmitteritega peale seondumist retseptoriga?
  • Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline närvisüsteem?
  • Millised on retseptorid sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel?
  • Millised ensüümid lammutavad sümpaatilises närvisüsteemis noradrenaliini?
  • Mis juhtub selle noradrenaliiniga mida ensüümid ei lammuta?
  • Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaudse toimega ehk mida see otsene ja kaudne toime tähendab?
  • Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused?
  • Millistel juhtudel patsiendi seisundist lähtuvalt peaks võimalusel kaaluma adrenergiliste ravimite kasutamist?
  • Milliseid füsioloogilisi muutusi kutsub organismis esile adrenaliini noradrenaliini ja fenüülefriini manustamine ?
  • Kuidas neid ravimeid manustatakse-boolus infusioon?
  • Milliseid muutusi võib näha dopamiini dobutamiini ja isoprenaliini manustamisel organismis ehk millist toimet avaldavad?
  • Milline ensüüm lammutab peamiselt parasümpaatilises närvisüsteemis atsetüülkoliini?
  • Kus paiknevad üldiselt M-kolinoretseptorid Mis juhtub nende aktivatsioonil ja blokaadil?
  • Kuidas toimivad otsese toimega kolinomimeetikumid ja kuidas kaudse toimega kolinomimeetikumid?
  • Kuidas jaotatakse kaudse toimega kolinomimeetikumid?
  • Millised on pöördumatu toimega AK esteraasi inhibiitorite mürgistuse sümptomid?
  • Kuidasmillega neid kõrvaldada saab?
  • Kuidas jaotatakse ja kus neid peamiselt kasutatakse?
  • Millised on perifeersete müorelaksantide toimed organismis?
  • Mida nende manustamine patsiendile teeb?
  • Mille poolest perifeersed müorelaksandid üksteisest erinevad?
  • Milline on kõige kiirema algusega perifeerne müorelaksant?
  • Kus paiknevad H-1 ja H-2 retseptorid ja mis juhtub kui vabanenud histamiin nendega seostub?
Vasakule Paremale
KORDAMINE- Vegetatiivne närvisüsteem #1 KORDAMINE- Vegetatiivne närvisüsteem #2 KORDAMINE- Vegetatiivne närvisüsteem #3 KORDAMINE- Vegetatiivne närvisüsteem #4 KORDAMINE- Vegetatiivne närvisüsteem #5 KORDAMINE- Vegetatiivne närvisüsteem #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sonic14 Õppematerjali autor
1. Mis on neurotransmitterite ülesanne organismis?
Erutuse ülekanne toimub keemiliste vahendajate abil ehk neurotransmitterite abil. Neurotransmitterid kannavad infot ühelt neuronilt teisele, neuronilt keharakkudele (skeleti- ja silelihased).
2. Kus neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse?
Neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides.
3. Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub?

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
51
odt

Farma kontrolltöö I

(rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast kontsentratsioonist kummalgi pool membraani) muutuse tagajärjel vabanemine sünaptilisse pilusse. Mediaator seostub postsünaptilise retseptoriga, millele järgneb retseptori aktivatsioon. Peale neurotransmittori seondumist retseptoriga toimuvad muutused raku funktsioonis ja neuromediaatori tagasihaare või lagunemine. Millal on aktiive sümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub stressi, ohu või mõne muu ärritaja tagajärjel. Millal on aktiivne parasümpaatiline närvisüsteem? Parasümpaatiline närvisüsteem aktieerub organismi puhkeolekus. Millised retseptorid on sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorid on (vereooned, seedetrakti silelihased, urotrakti silelihased, maks, silm), (presünaptiline membraan, trombotsüüdid, veresoonte silelihased)

Farmakoloogia
thumbnail
7
docx

Farmakodünaamika kordamisküsimused

1. Mida uurib farmakodünaamika? Farmakodünaamika on teadus ravimite biokeemilisest ja füsioloogilisest toimest ning toimimehhanismidest, luues aluse ravimite ratsionaalseks kasutamiseks ja paremate ravimite loomiseks. • Selgitab, kus ja kuidas ravim toimet avaldab. • Kirjeldab ründepunkti ja –mehhanismi. • Uurib aine toime sõltuvust annusest, toimimise kestusest ja teistest teguritest 2. Ravimite sihtmärgid organismis. Organism, organisüsteemid, koed, rakud, molekulid, retseptorid, ioonkanalid, transportvalgud, ensüümid, molekulid rakumembranis, nukleiinhapped ja inimese rakkudesse mittekuuluvad keemilised ained ning bakterid, viirused, seened ja parasiidid. 3. Mis on retseptor? Retseptorid on valgu molekulid, mille ülesanne on ära tunda ja anda vastus endogeense aine signaalile. Spetsiifilisus on vastastikune: kindel endogeenne aine seondub ainult kindla retseptoriga ja vastupidi. Organismi makromolekulaarsed komponendid, millega reageerides ravimid avaldavad t

Farmakoloogia
thumbnail
11
doc

Sümpaatiline süsteem

Kordamisküsimused, sümpaatiline süsteem 1.Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad… Sümpaatilise närvisüsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid?  Noradrenaliin (norepinefriin) – mediaator o Keemiline olemus: katehoolamiin o Lammutatakse ensüümide MAO (monoamiini oksüdaas) ja COMT (katehooli-o- metüültransferaas) poolt o Toodetakse paljudes kohtades  Adrenaliin (epinefriin) – neerupealiste säsi hormoon (toodetakse ainult neerupealistes), katehoolamiin.  Dopamiin – imetajatel toimib neurotransmitterina (mediaator sünonüüm)  Türoksiin – DOPA – dopamiin – noradrenaliin - adrenaliin 3.Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? a. α1 – postsünapsis, kõige rohkem arterites (veresoonte seintes, sooltes, emakas) b. α2 – presüna

Inimeseõpetus
thumbnail
5
docx

Farmakoloogia 2. kontrolltöö

Seminar 2 1. Millistel juhtudel on organismis ülekaalus parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus Parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus on ülekaalus energiavarude taastumisel rakkudes ning assimilatsiooni intensiivistumisel(organismi aktiivsuse vähenemise perioodil ja puhkuse perioodil, rahulolekus, magades, toidu seedimisel, urineerimisel) 2. Millistel juhtude on sümpaatilise närvisüsteemi ärritus ülekaalus? Sümpaatiline NS ärritus on ülekaalus kui energia kulu on suurenenud (intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu korral ja mõningate emotsionaalsete seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3. Parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionides on mediaatoraineks ... a) adrenaliin b) noradrenaliin c) dopamiin d) atsetüülkoliin 4. Kus toimub mediaator aine süntees? Mediaatoraine süntees toimub nuumrakkudes (histamiin) või dendriidis. 5. Millised võimalused on sünapsi mõjutamiseks? Sünapsi e

Farmakoloogia
thumbnail
5
docx

Üldfarmakoloogia seminari küsimused

Üldfarmakoloogia seminar Koostas TTK õppejõud Ülle Tamming Preganglionaarne - atsetüülkoliin Kesknärvis - sümp Postganglionaarne - noradrenaliini (sümpaatikus) ja atsetüülkoliini (parasümpaatikus) - Perifeerne - parasümp 1. Ligand on väikesed molekulid, mis edastavad signaale rakkude vahel või sees. Ligand on iga aine (nt hormoon vms endogeenne aine), mis seondudes retseptoriga, põhjustab füsioloogilise efekti. Ligandiks võivad olla ka ravimid. 2. Retseptor on valk molekul, mille ülesanne on ära tunda ja anda vastus endogeense aine signaalile. Spetsiifilisus on vastastikune: kindel endogeenne aine seondub ainult kindla retseptoriga ja vastupidi. Organismi makromolekulaarsed komponendid, millega reageerides ravimid avaldavad toimet. 3. Mediaator on endogeene keemiline aine, mis võimaldab

Farmakoloogia
thumbnail
50
pdf

Üldfarmakoloogia EKSAM (materjal)

13. Farmakokineetilised interaktsioon(id). ● ohtlikud, kui mõjustatav(te) ravimi(te) terapeutiline laius on kitsas ● ravimid mõjutavad üksteise imendumist, jaotumist, metabolismi ja eritumis ● eriti ohtlikud on antiarütmikumid, vere hüübimist pärssivad, kasvajate- ja krambivastased ained, südameglükosiidid, immunosupressandid, liitium 14. Närvisüsteemi ehitus Närvisüsteemil on kaks anatoomilist osa: ● tsentraalne närvisüsteem (CNS / TNS) koosneb pea- ja seljaajust ● perifeerne närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist väljuvatest neuronitest. 15. Aferentsed neuronid Aferentsed närvid (ehk neuronid) toovad info kudedest kesknärvisüsteemi (edastavad infot siseelundeist). ​Aferentseid närvikiude mööda KNS-i saabunud informatsioon töödeldakse ja saadetakse eferentseid närvikiude mööda efektorelundini. 16. Eferentsed neuronid

Farmakoloogia
thumbnail
97
pdf

Farma eksami TABEL - kursusele

RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v.​ toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned

Meditsiin
thumbnail
12
pdf

Seedetrakti funktsioone mõjutavad ravimid

Seedetrakti funktsioone mõjutavad ravimid • Maosekretsiooni suurendavad ained • Maonõret asendavad ained • Maosekretsiooni pärssivad ained • Maomahla happesust neutraliseerivad ained • Maolimaskesta kaitsvad ained • Söögiisu pärssivad ained • Sapisekretsiooni mõjustavad ained - sapi teket soodustavad ained - sapivoolust soodustavad ained - sapikive lahustuvad ained • Pankrease sekretsiooni mõjustavad ained • Maomotoorikat mõjustavad ained - soolemotoorikat pärssivad ained - soolemotoorikat soodustavad ained 1. Maosekretsiooni mõjustavad ravimid. Atsetüülkoliini, gastriini ja histamiini toime parietaalrakkudesse ja HCl sekretsiooni suurendamise mehhanismid. • Reflektoorse toimega sekretsiooni soodustavad ained – kasutatakse peamiselt söögiisu parandamiseks (mõruained) • Otsese toimega ained – kasututakse diagnostiliseks otstarbeks (nt etanool

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun