KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (2)

Keskkool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas toimub järgmiste institutsioonide moodustamine või kinnitamine ?
Milliseid õigusi rikuti ?
Kellegi õigusi võib piirata, kui eesmärgiks on õigusrikkumise vältimine ?
Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab asuda palgalisele tööle ?
Millised andmed Sinu kohta on kooli andmebaasis ?
Kuidas ühishüvist tarbitakse ?
Miks ühishüvist pakutakse ?
Mis on ühishüvis ?
Milliseid ühishüviseid kasutad ?
Milliste asjaolude alusel võib väita, et riigieelarve seadus on väga oluline ?
Mida määrab maksupoliitika ja mida kulupoliitika eelarvepoliitikas ?
Millised on eelarvedefitsiidi kasutamise peamised põhjused ?
Millised on riigieelarve olulisemad kulud ?
Mis on riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat ?
Millal ja miks peab täitma tuludeklaratsiooni ?
Millisel juhul on võimalik saada tulumaksusoodustust ?
Kui suur on tulumaksuvaba miinimum ja alampalga määr ?
Millised on võimalused tuludeklaratsiooni täitmiseks ja esitamiseks ?
Kuidas täideti ja esitati tuludeklaratsiooni (deklaratsioone) viimati Sinu peres ?
Millised rahalised väljamaksed kuuluvad sotsiaalse turvalisuse alla ?
Kuidas hindad sotsiaalhoolekandesüsteemi toimimist Eestis ?
Millest sõltub pensioni suurus ?
Kust tuleb raha pensionide maksmiseks ?
Mis on peamised riigi poolt vaesuse leevendamise meetmed ?
Millist tööd Sa tahad edaspidi teha ?
Kelleks Sa tahad saada ?
Kuidas on võimalik õppida mõnda ametit ?
Kuidas toimub tööleasumine ?
Millises ametis ?
Mida teha, et olla tööjõuturul konkurentsivõimeline ?

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI
(Viimati uuendatud 1. mai 2005)
I PEATÜKK: ÜHISKOND – INIMESTE KOOSELU VORM
Ühiskonna struktuur:
Ühiskonna sektoreid: avalik sektor , erasektor , kolmas sektor, eraelu
Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne

Mõisted:

Poliitika - riigivalitsemiskunst

Majandus – valdkond , kuhu kuulub tootmine ja kauplemine

Kultuur – mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused

Õigus – valdkond, kuhu kuuluvad seadused

Moraal – kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid

Kodanikuühiskond – ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus

Eraelu – indiviidi isilik eluvaldkond

Näited:

Avalik sektor: Tallinna linnavalitsus , Muhu vallavolikogu

Erasektor: kommivabrik „Kalev“, Prisma

Avalikud poliitikad :

Hariduspoliitika

Eluasemepoliitika

Sotsiaalpoliitika

Keskkonnakaitsepoliitika

Definitsioonid

mittepoliitiline , poliitikast hoiduv -> apoliitiline

ühiskonna valdkond, kõlblus ja käitumisnormid-> moraal

ühiskonna kõrgkiht, paremik -> eliit

selle tunnused on oma territoorium , rahvastik ja avalik võim -> riik

ühiskonna osa, mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orienteeritud tegevusi -> mittetulundussektor ehk kolmas sektor

teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond ( Thomas More) - > utoopia

ühiskonna valdkond, hõlmab ühiskonnas kehtivaid seadusi -> õigus

tegevus, mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus-> kodanikuaktiivsus

ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine ->majandus

riigivalitsemiskunst -> poliitika

Tsensuur – trükivabaduse piiramine

Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas

Dem-> info liikumine on vaba, erinevate vaadete levitamine võimalik, valitsuse kritiseerimine ka (mitte tomatite loopimine ega vägivald)

Mittedem-> info liikumine ei ole vaba, erinevate vaadete levitamist takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid)

Mõisted:

Demograafia - rahvastikuteadus

Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale

Eraelu - inimese isiklik (perekonna)elu

Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel

Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv (see on positiivne ehk plussiive) või kahanemist (negatiivne ehk miinusiive)

Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit isalt pojale)

Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel

Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused

Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel

Sotsiaalne kihistus - (võimu, vara, teadmiste, tutvuste, oskuste) ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel

Sotsiaalne struktuur - rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel

Tööjõud - ühiskonna tööealised ja -võimelised inimesed

Ratifitseerima – parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma

Denonsseerimia – parlamendi poolt (välislepingut) tühistama

Mõisted

Leibkond – kooselavad inimesed, kellel on ühine majapidamine

Ülalpeetav – isik, kes ise ei tasu oma elamiskulusid

Tööjõud – ühiskonna tööealised ja-võimelised inimesed

Pluralism- ideede ja vaadete paljusus

Identiteet - ühtekuuluvustunne

Tolerantsus - sallivus

Nulltolerants – täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand

Kompromiss – otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi

Konsensus – otsus, mis langetatakse üksmeelselt

Seadusi on vaja, sest…

Seaduste liigid:

Loodusseadused, näiteks…

Inimeste loodud seadused

Kirjutamata seadused, näited…
Kirjutatud seadused, näited…

Riigi põhitunnused:

Territoorium

Rahvas

Kodanikud
Välismaalased

Avalik võim

Võimuasutused
Seadusandlik võim (Riigikogu)
Täidesaatev võim (Vabariigi Valitsus)
Kohtuvõim
Ühtne õigussüsteem
Seadused jt õigusaktid
Kohtupraktika
Riigiametnikud
Sõjavägi (Kaitsevägi)
Korrakaitse (Politsei)
Riigi- ja omavalitsusteenistujad
Riigikassa
Oma raha (kroonid, sendid )
Maksud
Eelarve

II PEATÜKK: DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

Demokraatia tunnused

võim ei ole koondnud ühe isiku kätte
võim on avalik ja kontrollitav
võim seisab rahvale võimalikult lähedal

Seleta mõisted

demokraatia – sõnasõnalt rahvavõim, aga reeglina tähendab tegelikult rahva osalemist poliitikas

otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel

esindusdemokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) kaudu ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel

monarhia – riigivorm, mille puhul on päritav võim

siirderiik – üleminekuriik (näiteks Poola, Ungari ja Venemaa üleminek totalitaarsest riigikorrast demokraatiasse)

Riigikorrad ja riigivormid

Riigivormid

Monarhia
Absoluutne monarhia (näit Saudi Araabia ja Kuveit)
Konstitutsiooniline monarhia (näit Jaapan ja Rootsi)
Parlamentaarne monarhia (NB! Erand , vaid Suurbritannias, kus pole põhiseadust)
Vabariik
Parlamentaarne vabariik (näit Eesti, Iisrael ja Saksamaa)
Presidentaalne vabariik (näit Leedu, Venemaa, Prantsusmaa ja USA)

Riigikorrad

Demokraatia (näit kaasaja Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa)
Autoritaarsus (näit Castro Kuuba, Saddami Iraak, Pätsi Eesti)
Totalitarism (näit Kimi Põhja-Korea, Hitleri Saksamaa ja Stalini NSV Liit)

Kas nõustud järgmiste väidetega? Põhjenda.

Tänapäeva kõige demokraatlikumad riigid on monarhiad .

Monarhia võib ühtlasi olla ka demokraatia.

NSV Liit oli riigikorralduselt föderatiivne vabariik, sisult aga totalitaarne diktatuur.

Korea Rahvademokraatlik Vabariik on vähedemokraatlik riik, pigem diktatuur.

Riigi nimetamine demokraatiaks või diktatuuriks on eelkõige hinnanguline.

Täida lüngad (NB! Ametis olevate isikute nimed on antud 1. mai 2005 seisuga).
Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslikke kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Eestis on 7 põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule ehk parlamendile, mille esimees on Ene Ergma . Eesti riigipea on president Arnold Rüütel. Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip . Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Vahur Kraft. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle teostab õiguskantsler. Praegu on selles ametis Allar Jõks. Õigust mõistab ainult

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla