Tuumafüüsika Millega tegelevad tuumafüüsikud? Tuuma ehitus Tuumareaktsioonid Radioaktiivsus Kiirgus Termotuumareakt sioonid 2 Tuuma mõõtmed Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomi läbimõõt 1010m Tuum on umbes 100 000 Tuuma läbimõõt 1015m korda väiksem kui aatom Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tema suurust mõõtis esmakordselt E. Rutherford 1911. aastal. 3 Tuuma koostisosakesed 4 1913.a. Tuuma koostisosakesed nukleonid 1920.a. Prooton Neutron Prootonite arv tuumas Tuuma "täiteaine" määrab keemilise Elektriliselt elemendi
A A-4 Z X= z 2 Y + 24He Tuum on liiga suur, eraldub -osake.(He aatomi tuum) -lagunemise reegel: elemendi massiarv ei muutu, järjekorra number suureneb ühe võrra. A A 0 z X = z +1 Y + -1 e neutron muundub prootoniks(see on nõrk vastasmõju ja suundub prootonite energiatasemele) -lagunemise reegel: elemendi massiarv ei muutu, järjekorra number ei muutu A A z X = z X + Y (Y-kvant) Energiatasemed ei ole täidetud madalamast. Tuum on ergastatud ja läheb gamma-kvanti kiirates põhiolekusse. -lagunemine toimub alati koos ja -lagunemisega. 9. Poolestusaeg, keskmine eluiga, lagunemise seadus ja valem, tähised? Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled olemasolevatest aatomitest. Kuna lagunemine on ettearvamatu, siis räägitakse radioaktiivsete aatomite korral keskmisest elueast. =T* lagunemise seadus: N = N0 2 t / T N0- algtuumade arv, N-allesjäänud tuumade arv, t-aeg, T-poolestusaeg 10
Termotuumareaktsioon tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. Termotuumapommis ehk vesinikupommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Termotuuma reaktsiooni etapid päikesel: I prooton põrkab elektroniga; II põrkel tekib neutron, eraldub neutriino; III prooton ühineb neutroniga deutroniks; IV kaks deutronit põrkuvad; V tekib heeliumi tuum. Grei (Gy) neeldumisdoosi mõõtühik. Grei võrdub neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks dzaul. Siivert (Sv) ekvivalentse kiirgusdoosi ehk biodoosi mõõtühik. Tuumafüüsika rakendusi tuumarelvad, elektrienergia tootmine, radioaktiivne süsinik võimaldab dateerida vanu leide, tuumaprotsessid leiavad kasutuse paljudes tehnilistes seadmetes. Üldrelatiivsusteooria
· Tuumareaktsioon Tuumareaktsiooniks nimetatakse kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. · Radioaktiivsuse kolm liiku, kuidas tekivad Radioaktiivsus tekib kui tuuma stabiilsuse tingimised on mingil moel rikutud. Stabiilsuse tingimused: 1. Püsiva tuuma suurus on piiratud. 2. Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalaimast e tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis. 3. Reeglina on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. Kui stabiilsus on rikutud, siis tekib protsess, mille käigus tuum muutub stabiilsuse suunas, vabanedes nii üleliigsest energiast. Tulemuseks on kiirgus, mida nim radioaktiivsuseks. Stabiilsuse rikkumised: 1. Tuum pole põhiseisundis vaid on ergastatud, ergastatud olekust põhiseisundisse minnes kiirgab -kvandi. 2
kaksikvennaga enam ühevanused. Kosmoses käinud kaksik on jäänud teisest nooremaks. Aga teoreetiliselt võib kaksik vananeda lõpmatult, kuid praktiliselt on see kaduv väike. 5. KUIDAS OLENEB KEHA MASS TEMA KIIRUSEST? Kiiruse suurenedes liitub see eelnevaga. Seega liikuva keha mass suureneb kiiruse kasvamisel. Me anname kehale juurde kineetilist energiat, et teda massi arvelt täiendada. 6. MILLEST KOOSNEB AATOMI TUUM? Tuumas on olemas prootonid (+) ja neutronid (0?). Tuum on ehituselt liitosake. Pooronite arv ja elektronide arv aatomis on võrdne ja aatomi kogulaeng võrdub nulliga. ( näiteks vesiniku tuumaks ongi ainult prooton) Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tuuma tihedus on ka väga suur ning seda on võimalik mõõta. Kõik tuuma omadused tulenevad tema koostisest ja jõududest, mis sees valitsevad. 7. MIS MÄÄRAB KEEMILISE ELEMEND
Aatomi tuum Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 1013 cm. Tuum on väga suure tihedusega. Oma olemuselt on tuum liitosake. Tuuma põhiline koostisosake on prooton (1913) Lisaks prootonitele on tuumas veel neutronid. (1932) nukleonid (lad k nucleus tuum) prootonid ja neutronid Tuuma laeng ja mass Prootoni laeng on positiivne ja võrdne elektroni laenguga Neutronil laengut ei ole Prootonite arv tuuma laeng. Võrdne järjenumbriga perioodilisuse tabelis. Tähistatakse täisarvuga Z Prootoni mass 1836,1 elektroni massi 1,6726 · 1027 kg
alfaosakesed, footonid jne). Tuumareaktsioonidega kaasneb alati soojusefekt – st reaktsioonil eraldub või neeldub soojus, mis ületab miljoneid kordi keemilisel reaktsioonil (näiteks põlemisel) eralduva soojushulga. Tuumareaktsioonide põhiliigid on 1) raskete tuumade lõhustumisreaktsioon ehk ahelreaktsioon, mille käigus tabab rasket tuuma, milles tuumaosakeste arv ulatub sadadesse (Näiteks U235), mingi tuumaosake, näiteks neutron. Raske tuum, mis niigi on ebastabiilne (tuumajõud ei suuda tuuma hästi koos hoida) laguneb kaheks kildtuumaks (Ba ja Kr tuumadeks). Seejuures jääb üle 2..3 neutronit, mis tabavad järgmisi uraanituumasid ning lõhustuvad ka need. Nende tuumade lõhustumisel vabanevad jälle neutronid, mis ei mahu tekkivatesse kildtuumadesse ära ning lõhustuvad omakorda uusi uraani tuumi jne. Kõik see toimub sekundi murdosa jooksul. Kuna tuumade lõhustumisel vabaneb
Ühesugune on neil prootonie arv, kuid erinev võib olla neutronite arv ja seega ka massiarv 7.Millised on stabiilse tuuma tingimused? 1. Püsiva tuuma suurus peab olema piiratud. 2. Prootonite kui ka neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalamast 3. Reeglina on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. 8.Mida nimetatakse tuuma seoseenergiaks? Seoseenergia on energia, mis vabaneb, kui üksikutest prootonitest ja neutronitest panna kokku mõni elemendi tuum. 9.Mida nimetatakse tuuma eriseoseenergiaks? Eriseoseenergia on energia, mis kulub ühe tuumaosakese eraldamiseks antud tuumast. 10.Mida nimetatakse massidefektiks ? Massidefekt e. tuuma moodustanud osakeste ja tekkinud tuumamassi vahe. Osutub tuumamass alati väiksemaks teda moodustanud prootonite ja neutronite kogumassist. Einsteini energia ja massi seos viitab sellele, et osa massist on muutunud energiaks, st. seoseenergiaks. 11.Mis on tuumareaktsiooni energiaväljund ja kuidas seda leida?
Kõik kommentaarid