Facebook Like
Hotjar Feedback

KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks jaguneb eraõigus kolmeks ?
  • Miks riik sekkub pangandusse ?
  • Miks jaguneb eraõiguseks ja avalik õiguseks ?
  • MIKS ON TEOORIAID KOLM ?
  • Kuidas nimetatakse pandektilist süsteemi ?
  • Miks on seaduses 2 õigusallikat, aga konspektis 4 ?
  • Miks on seadus liiga üldine ?
  • Miks tava vaja on ?
  • Kummaga võib sõita ?
  • Kuidas omand tekib ?
  • Kui küsitakse kaasuses kes on omanik ?
  • Millest juriidiline fakt tekib ?
  • Mille poolest erineb tehing ja toiming ?
  • Kes on auto omanik ?
  • Millest tekivad tsiviilkohustused ?
  • Mis on subjektiivne õigus ?
  • Mis eristab objekti subjektist ?
  • Miks lõiget kolm on vaja ?
  • Kes on surnud inimene ?
  • Mis on õigusvõime, mis teovõime ?
  • Kui keegi läheb esimesse klassi 6-astasena, kas võib talle kinkida raha ?
  • Miks riiki huvitab kellegi kadumine ?
  • Kui surnuks tunnistatud inimene ilmub välja ?
  • Millal lõpeb juriidiline isik ?
  • Millal lõpeb füüsiline isik ?
  • Kes hüvitab, kellele kahju ?
  • Mis on kinnisasja külge kinnitatud on kinnisasja omaniku oma. ?
  • Kes esindab juriidilisi isikuid ?
  • Milline erinevus on lõpetamise, likvideerimise ja lõppemise vahel ?
  • Kes esindab juriidilist isikut likvideerimisel ?
  • Millal võib juriidilist isikut lõpetada ?
  • Mis on kinnisasi, mis vallasasi ?
  • Miks vaja liigitada asendatavaid ja asendamatuid asju ?
  • Kuidas jagunevad kulutused ?
  • Miks on kulutuste liigitamist vaja ?
  • Kuidas inimene arve kätte saab vms ?
  • Kuhu tuleb saata ?
  • Kuidas tõendad, et tahteavaldus on kätte saadud ?
  • Mis need vormid on ?
  • Kus pooled ei ütle, et soovivad lepingut sõlmida ?
  • Mida keskimine inimene teab ?
  • Millal tekib õigusvõime/teovõime ?
  • Kuidas volikirja tagasi saada ?
  • Kes on pastaka omanik ?
  • Mida see tähendab ?
  • Mille poolest kinnitamine ja tõestamine erineb ?
  • Kuidas/millal saab tühistada eksimuse alusel tehingu ?
  • Mis on ähvardus ?
  • Kuidas tõlgendada tahteavaldust ?
  • Mis on eraõigus ?
  • Millele oleme viidanud ?
  • Mis on õigussuhe ?
  • Mis on päraldis ?
  • Kes on kinnistu omanik ?
  • Miks nimetatakse õigussuhtes tekkinud kohustust juriidiliseks kohustuseks ?
  • Mis ei ole asi? ­ nõuda õigust (RES ?
  • Mille poolest erineb vara ja asi ?
  • Millel istud on asendatav või asendamatu asi ?
  • Mis on erinevus ?
 
Säutsu twitteris

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
6. september 2012
Loeng – seminarid (seminari algus 18:45)
  • “Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud.”
  • Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee)

Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega.
1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS
1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis
Mis on moraal ?
Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu.
Mis on õiglus?
Õiglus – filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste.
Mis on õigus?
Õigus – käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu.
(Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) – netist
Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.)
Religiooni rikkumine toob kaasa jumala hukkamõistu. Religioon – usk jumalasse.
Loomuõigus (IUS naturale) – igale elusolendile kuuluv õigus.
Allajoonitud sõnad on mõiste lahti seletamisel kõige olulisemad, ülejäänud võib olla oma sõnadega.

Õigus on kõigile üks. Moraale on niipalju, kui on erinevaid inimesi, inimgruppe.
Moraali järgi seadused – seadused on moraalsed .
Kas riik kehtestab moraali? – Ei.
Eetika=moraal.
ÕIGUS
Eraõigus Avalik õigus
- selline õigusharu, kus - selline õigusharu, kus
subjektid on võrdsed subjektid on alluvussuhtes
Karistusõigus
Tsiviilõigus Äriõigus Majandusõigus Maksuõigus
e kaubandusõigus Menetlusõigus (nt politsei)
Võlaõigus Pangandus
Asjaõigus Õigus
Pereõigus Kindlustusõigus
Pärimisõigus
  • Võlaõigus – lepingud
  • Asjaõigus – omand
  • Pereõigus – reguleerib vanemate, laste ja abielu
  • Pärimisõigus – tegeleb pärandusega
  • Äriõigus – tegeleb juriidiliste isikute asutamise, tegevuse ja lõpetamisega

Miks jaguneb eraõigus kolmeks?
Tsiviil-, äri- ja majandusõigus. Erinev on riigi sekkumise määr neil kolmel õigusel. Kõige vähem tsiivilõiguses, kõige rohkem majandusõiguses. Majandusõiguses riigi kontroll kõige suurem, kuna riigi huvid mängus. Tagajärjed. Sekkumine pangandusse. Ülemaailmne majanduskriis .
Miks riik sekkub pangandusse?
Riigi huvid mängus, kui pank läheb pankrotti , siis suured sotsiaalsed tagajärjed/probleemid.
Miks jaguneb eraõiguseks ja avalik õiguseks?
Eraõigusel ja avalikul õigusel on erinevad põhimõtted, sp on need erinevad mõisted.
Vabaduse põhimõte eraõiguses: et inimesi liigselt ei piirataks, et nad saaksid ikka olla loovad ja nautida oma õigusi vabadusele.
Vabaduse põhimõte avalik õiguses: piiratud põhimõttega, et riik ning ametnikud ei kasutaks oma võimu ära.
Eraõigus – lubatud kõik see, mis ei ole keelatud.
Avalikõigus – keelatud kõik see, mis ei ole lubatud.
Kui eraõiguse valdkonnas keeldu ei leia, siis on lubatud. - eraõigus
Kui ei ole lubatud normi, siis on keelatud. - avalikõigus
1.2. Huviteooria
eristab, mis era-, mis avalikõigus.
1. HUVITEOORIA – eristab, mis era-, mis avalik õigus
Avalik õigus – lähtub riigi huvist.
Eraõigus – lähtub üksikisiku kasust.
2. SUBORDINATSIOONITEOORIA (sub-alluvus)
Avalikus õiguses subjektid alluvussuhtes.
Eraõiguses võrdses õiguses.
Lapsed alluvad vanematel, allumine riigile (täiendus huviteooriale).
3. TÄIENDATUD SUBORDINATSIOONI TEOORIA
Allutakse avaliku võimu kandjale: riik, kohalikud omavalitsused.
(Avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja.)
MIKS ON TEOORIAID KOLM?
Esimesel kahel on puudused.
Huviteooria puudus: paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. (Riik on omanik, aga võib olla ka pärija.)
Näide: auto ostmine ministrile on lepinguõigus ehk eraõigus, kuid sellega luuakse alluvussuhe, mis on avalik õigus. ( Ministeerium ostab auto, riik on omanik.)
Subordinatsiooniteooria puudus: eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel).
1.3. Tsiviilõigus
– tsiviilõiguse üldosa kui eraõiguse põhilisemaid institute ja põhimõtteid sätestavate õigusnormide kogum.
tsiiilõigusharu, mis reguleerib varalisi suhteid, isiklikult mitte varalisi suhteid (hooldusõigus, laimamine).
Tsiviilõiguse reguleerimismeetod – reguleeritakse poolte võrdsuse alusel.
Unitaristlik käsitlus – leiab, et äri- ja tsiviilõigus on üks ja see sama eristatud ainult praktilistel kaalutlustel .
Dualistlik käsitlus – leiab, et äri- ja tsiviilõigus on kaks eraldi seisvat õigusharu.
Tsiviilõiguse mõiste Rooma õiguses? – IUS CIVILE (Rooma kodanikule kuuluv õigus)
Tsiviilõiguse üldosa – kehtestab üldised põhimõtted
Pandektiline süsteem – õiguse jaotamine üld- ja eriosaks. Üldosas üldiseid termineid.
Eriosas spetsiifilisi termineid.
Rooma õiguses, kuidas nimetatakse pandektilist süsteemi?
Pandektiline süsteem on välja töötatud Saksamaal.
Normid on jaotatud 5 ossa : üldosa, perekonna-, asja-, pärimis- ja võlaõigus. Nt Saksa eraseadustik BGB (1990).
1.4. Tsiviilõiguse allikad ( 3 allikat):
– koht kust me leiame õigust.
Õigusallikad on hierarhias :
I PÕHISEADUS
II SEADUS (vastuvõetud Riigikogus)
III SEADUSEST MADALAMAL SEISVAD ÕIGUSAKTID
nt määrused, eeskirjad
  • . Peab olema välja antud seaduse alusel. (Saab kontrollida, millise seaduse alusel)
  • . Peab olema välja antud seaduse täitmiseks. (Madalamal seisev õigusakt ei tohi vastuollu minna)
    Tava – väljakujunenud käitumine.
    Faktiline õigusallikas – kohtulahend . EI OLE ÕIGUSALLIKAS, kuid võetakse arvesse.
    Tava on õigusallikas. (Kõike ei ole vaja/ei saa seaduses reguleerida.)
    Ükski õigusakt ei tohi olla vastuolus põhiseadusega.
    Põhiseadus kõige tähtsam, kuna vastu võetud rahva poolt ( referendum ).
    Seadus teisejärguline.
    Seadused kehtivad ühe riigi või riikide liidu (nt Euroopa Liidu piires).
    ____________________
    Miks on seaduses 2 õigusallikat, aga konspektis 4?
    Põhiseadust ja muid määrusi, mis tegelikult ka seaduse alla lähevad, ei pea mitu korda välja kirjutama. Konspektis lihtsalt põhjalikumalt ja eraldi välja toodud.
    TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD ON SEADUS JA TAVA. (§ 2. lõige 1)
    Miks on seadus liiga üldine?
    Ei tohi liiga palju ette kirjutada/piirata.
    Miks tava vaja on?
    Kõike ei saa/ei ole võimalik seaduses reguleerida.
    4. oktoober 2012
    1.5. Tsiviilõiguse ajalooline areng
    Ajaloolised allikad:
    • Prantsuse tsiviilkoodeksCode Civile (romaani). Pärast prantsuse revolutsiooni kontinentaaleuroopas.
    • Saksa tsiviilseadustik – BGB (germaani). Germaani õigusperekonna aluseks.
    • Eestis: Balti eraseadus – tegemist on Tsiviilseadustiku eelnõuga (NB! See ei ole allikas).

  • Vene NFSV tsiviilseadustik
  • Eesti NSV tsiviilseadustik
  • Tsiviilseadustiku üldosaseadus
    NB! Kaks sama nimega seadust, üks ajalooline, teine, mis praegu kehtib.
    SEMINARIS PIISAB LOETELUST!
    1.6. Tsiviilseadustiku üldosa seadus
    § 1. Seaduse ülesanne
    Reguleeritakse tsiviilõiguse üliseid põhimõtteid. (määrab põhiseadus)
    *Kas seadusest madalam akt on tsiviilõiguse allikas? – Jah
    *Kas põhiseadus on õigusallikas? – Jah
    § 2. Tsiviilõiguse allikad:
    • Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (1)
    • Tava tekib käitumisviisi pikaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. (2)

    § 3. Seaduse tõlgendamismeetodid:
    • Grammatiline – lähtub sõnade tähendusest (loeme, saame aru)
    • Teleoloogiline – normi mõttekohane tõlgendamine (tekst mitmeti tõlgendatav, aga ühte moodi mõistetav nt tapmine on karistatav).
    • Süstemaatiline – tõlgendamine normi asukoha või süsteemi järgi *füüsiliste isikute puhul
    Nt normid räägivad isikust § 11., et saaks aru, kas tegu on juriidilise või füüsilise isikuga.
    • Ajalooline – lähtub ajaloolise seadusandja tahtest (ENSV tsiviilkoodeks)
    (Kuidas mõistis ja sai sellest aru seadusandja.) Tänapäeval ei kehti!
    • Üld- ja erisäte – üldsäte üldine ja erisäte täpsem
      Näide: Posti peal kõrgel kiirusepiirang 70, all pool 30. Kummaga võib sõita? V: 30-ga.

    (Kui kaks sätet reguleerivad sama olukorda, siis kohaldame erisätet. Analoogia puhul kohaldame lähedast sätet. Kui seda ka pole, siis kohaldame õiguse üldist mõtet.)
    Analoogia – kui säte puudub, siis tõlgendatakse lähima tõlgendus meetodi alusel.
    Abstraktsiooni printsiip – võlaõiguse ja asjaõiguse eristamine (kohustus- ja käsutustehingu õiguslik eristamine).
    Abstraktsiooniprintsiip koos lahutamispõhimõttega - asjaõiguslik leping on sõltumatu kohustustehingust. Asjaõiguslik leping võib jääda kehtima isegi siis kui kohustustehing osutub kehtetuks.
    (Võlaõiguslik ja asjaõiguslik tuleb tuleb hoida lahus. Tuleb vaadata eraldi, muidu tuleb kaasust lahendades vale vastus.)
    Omandiõiguse üleminek – uus omanik (nt pärandus, ost, kink , vahetus).
    Käsutustehing – reguleerib omandi üleminekut.
    Kohustav tehing – reguleerib muid tingimusi (hind, kvaliteet, tähtaeg, jne).
    Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise tehingu kehtivust.
    Käsutamine – asja õigusliku kuuluvuse üle otsustamine.
    Omandiõiguse elemendid:
    Kasutamine – õigus asja kasulike omadusi tarvitada ja temast viljasid saada. Tavaliselt on asja kasutamine omaniku enese käes, kuid omanik võib ka asja kasutamise õiguse edasi anda ka teistele isikutele (nt üürida, rentida).
    Valdamine – õigus asja enda käes pidada ja kõik kõrvalised isikud asja valdamisest kõrvaldada. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni keegi ei ole tõendanud vastupidist. Juhul kui omanik annab oma asja mõne teise isiku kätte, näiteks rentnikule, muutub rentnik otseseks valdajaks ja omanik ise kaudseks valdajaks. See tähendab seda, et omanikul on ikkagi õigus oma valdust kaitsta, välja arvatud ainult rentniku vastu, kes on hetkel otsene asja valdaja. (Omanikul piiratud õigused teostada valdust.)
    Erinevus: valdamine ei tähenda, et võid kasutada.
    Pastaka ost – lepinguõigus puudutab võlaõigust (kohustav tehing) ja asjaõigust (omand, omaniku vahetus).
    Kuidas omand tekib?
    Vallasomand tekib:
  • Kokkulepe omandi üleandmiseks.
  • Valduse üleminek ( kinnistusraamatu ( register ) kandega – tekib kinnisomand (Maa))
    Valdus on tegelik võim asja üle (valdus võib olla otsene: pastakas käes või kaudne: taskus on kellegi auto/korteri võtmed).
    • Kui küsitakse kaasuses kes on omanik?
      Siis alati abstraktne printsiip!

    Otsida tekstist tingimusi.
    2. TSIVIILÕIGUSSUHE
    2.1. Õigussuhte mõiste
    Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe (nt liikluseeskiri , kommunaalsuhe).
    Õigusnormid ehk seadused, nende täitmist tagavad riiklikud institutsioonid (politsei, kohus, ministeeriumid jne.)
    Õigussuhe pole nt sõprus ja religiooniga seotud suhe (samas kui pere, abielu on).
    Õigussuhtel on kolm elementi:
    1) Subjekt iskud , kes õigussuhtes osalevad.
    Õigussuhtes osalevad subjektid on pooled. (Alati 2 subjekti!)
    Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt ja teine pool kohustatud subjekt.
    Kellegi õigusele vastab alati kohustus.
    Ühekülgne
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #1 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #2 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #3 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #4 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #5 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #6 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #7 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #8 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #9 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #10 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #11 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #12 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #13 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #14 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #15 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #16 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #17 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #18 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #19 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #20 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #21 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #22 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #23 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #24 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #25 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #26 KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #27
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 94 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor emmy Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    54
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    50
    docx
    Tsiviilõiguse Üldosa
    54
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    114
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa konspekt
    37
    odt
    Tsiviilõiguse üldosa
    48
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa
    36
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    45
    doc
    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun