KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Pedagoogiline suhtlemine

vajadustele/soovidele. Informatsiooni omandamise vahend. Seos kognitiivse arenguga ­ omandab loogilise mõtlemise. 2)Kontroll ja piiride seadmine. Kõne kontrolliv funktsioon. Nt Ma olen julge. Lause kus on EI olemas ­ ei tööta. 3)Vestlus. 4) Tunnete väljendamine. Kainik (noorema kooliea laps). Kõne areng ­ ümbruskonnaga suhtlemiseks vajalik sõnavara ja grammatika omandatud, väljendub oma kavatsusi, soove, mõtteid. Mõistab temale suunatud kõnet. Omandab monoloogi. Koolis lisandub suulisele kõnele ka kirjalik kõne. Noorukiealine. Sisekõne kasutamine (sisemine). Kirjalikul kõnel suurem osakaal kui suulisel. Kõrgenenud huvi keelekujundite, sõnamängudele, omanäolise keelekasutuse vastu. Slängi ja argoo kasutamine, et eristada ennast vanematest ja näidata kuuluvust eakaaslate hulka. Kõnestiili lõplik väljakujunemine. · Tagasiside on teadmine oma sooritue tõhusest seoses ühe või mitme ülesandega. Verbaalne-

Pedagoogiline suhtlemine

5

docx

Tõhusa eneseväljenduse reeglid, Minakontseptsioon, Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad, Suhtlemisstiilid

Tõhusa eneseväljenduse reeglid Sõnum peab olema otsekohene Esimene nõue: mitte eeldada, et inimesed teavad, mida tuntakse, tahetakse või vajatakse. Otsekohene suhtlemine välistab oletused. Samuti on ohtlik kolmanda osapoole kaudu suhelda, sest sõnum võib olla moonutatud või ei taheta seda lihtsalt kuulata. Sõnum tuleb edastada kohe Kui ollakse haavunud, vihane või on tekkinud vajadus midagi muuta võib vestluse edasilükkamine vaid negatiivseid tundeid süvendada ning sellest saab krooniline ärritaja. Hakatakse end väljendama edaspidi passiivsel-agressiivsel moel (vihjed, kaudne negatiivne käitumine), mille põhjused pole mõistetavad. Kohesel suhtlemisel on kaks positiivset poolt, kohene suhtlemine Sõnum peab olema selge Selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste, tähelepanekute täielik ja täpne peegeldus. Selget sõnumit saab edastada siis, kui ollakse oma tunnetest teadlik. Seda, mida nähakse ja kuuldakse, on lihtene oma tunnetega segi ajada. Mõned näpunäited:

Suhtlemispsühholoogia

48

docx

PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE

“ „Mina olen viletsam kui teised“ positsioon. M – T + Mina olen konn keset printse ja printsesse. Kui laps läheb kooli M- positsiooniga, siis on võimalik et tänu õpetaja positiivsele suhtumisele ja armastusele ning teiste laste sõprusele omandab ta positsiooni M+ Sageli saab – positsioonist + kui õpitakse armastama. Kui üks vanem + ja teine – siis võib lapsest saada +. Probleem kui lapse mõlemad vanemad on – märgiga. Lapsel on raske saada + (neid nimetatakse koolis probleemseteks õpilasteks). „Konnad abielluvad sageli konnadega. Ja nende lapsed on ka konnad“. H.Krips. konnast võib vahel saada ka prints v printsess vastavalt tema seksuaalsetest eelistustest. NB! Oluline on endale teadvustada, et iga indiivid suudab on nn „miinusmärki“ muuta plussmärgiks selle kaudu, et õpib ennast armastama sellisena nagu ta on. Mida vanem on inimene, seda raskem on ilma kõrvalise abita + märki kätte saada. Õpetaja ei tohi oma õpilasi vihata.

Suhtlemine

16

docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

seda, kuidas järgmine kord produktiivsemalt võidelda. Selle meetodi kasutamise tulemusena antakse emotsioonidele voli ja need taanduvad tavaliselt üsna ruttu, üks või mõlemad osapooled võivad muutuda, inimesed saavad väljendada oma väärtushinnanguid ja nõustuda, et nad ei nõustu ning emotsionaalseid sidemeid inimeste vahel kalduvad tugevnema. KOOSTÖÖL PÕHINEV PROBLEEMILAHENDAMINE: ELEGEANTSE LAHENDUSE OTSIMINE Kolme sorti konfliktid 1. Emotsioonide konfliktid – tekivad vastandlikud tunded. 2. Väärtuste konfliktid – vastandlikud uskumused. 3. Vajaduste konfliktid – olemuslikud küsimused. Koostööl põhinevale probleemilahendamisele leidub mitmeid alternatiivne: näiteks probleemi eitamine, vältimine, allaandmine, domineerimine ja kompromissile minek. Kõik need meetodid võivad teatud puhkudel sobivad olla, ent nende pidev kasutamine viib negatiivsete tagajärgedeni.

Suhtlemispsühholoogia

50

docx

Konfliktid ja nende lahendamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12KÕ Maarja Kiisk KONFLIKTID, LAHENDAMISE VÕIMALUSED Õpimapp Õppejõud: Anu Leuska, MA Mõdriku 2014 SISUKOR Igapäeva elus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole

Sotsiaalpsühholoogia

9

docx

SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS

käitumine ja negatiivne enesekontseptsioon Eksternaliseerimine ­ ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu. Eksternaliseeritud probleemid hõlmavad sotsiaalselt ebasobivat käitumist, mis on suunatud väljapoole. Sellist tüüpi käitumine rikub sotsiaalseid norme ja on teistele inimestele mitteaktsepteeritav, kuna esineb vastuhakkav, põlglik ja agressiivne käitumine Eksternaliseeritud probleemid avalduvad koolis kohalpüsimatuse, vahelesegamise, teiste tülitamise, rusika või jalaga virutamise, kaklemise, õpetaja eiramise, kaebuste esitamise, vaidlemise, varastamise, vandalismi, allumatuse, vihapursete, tõrjutuse, õpetaja juhenditele mittereageerimise ja ülesannete poolelijätmise näol Kultuuridimensioonid Meil kõigil on kultuurist tingitud väärtused, suhtlemisviisid, kombed, erinev aja- ning ruumikäsitus, toitumis- ja riietumisharjumused. I

Eripedagoogika

17

docx

Suhtlemispsühholoogia

- suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) · Kohanemine Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) · Bioloogilised vajadused · Sõltumine teistest · Liikmeks olemise vajadus · Kontroll, domineerimine, võim · Seks · Agressiivsus (nt. instrumentaalne) · Enese väärtustamine · Altruism ja hoolitsemine teiste eest · Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid

Suhtlemispsühholoogia

7

docx

Mõjustamise eksam

Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele illusioon, vastutuse jagamise tunne Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Kehtestav ­ enda huvide eest seismine teist kahjustamata; vähendab ärevust teistes, pinged seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine Kehtestamine kui kestev konfrontatsioon Alistuv ­ enda huvide eest ei seista; väldib konflikte, turvaline, kontrolli omav* Agressiivne ­ enda huvide kaitsmine teiste huvide arvelt; kontroll, jõud, üleolek; süütunne, vaenlased, võõrandumine suhetes Kehtestamise funktsioone: · isiklike õiguste kaitsmine (ja samas ka teiste õigustega arvestamine); · põhjendamatutest nõudmistest keeldumine;

Psühholoogia

Kommentaarid (0)