SISUKOR Igapäeva elus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada. Käesoleva õpimapi eesmärgiks on välja selgitada mis on täpsemalt konflikt ja millised on konfliktide peamised tekkimispõhjused. Millised on need kõige levinumad lahenduse stiilid, viisid ja reeglid. Millised on konflikti lahendamise ohud. Lõpetuseks annan täpsema ülevaate, et kuidas konflikt on lahendatud ja omapoolse hinnangu. Samuti lisasin õpimappi mõned artiklid, mis minu meelest on väga head ja haakuvad hästi teemaga..........................................................3 1.1 Mis põhjustel konflikt tekib ?..........................................
KONFLIKTID JA NENDEGA TOIMETULEK Referaat Sissejuhatus Elus tekib inimestel vahel konflikte, kuid ei osata neid õigesti lahendada. Selleks on vaja teada konflikti lahendamise põhimõtteid. Inimesed peavad teadma, millal ja kuidas kuidagi käituda. Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Tegelikult aga võib konflikt viia uute paremate lahenduste juurde. Konflikti vältimine, enda tunnete pidev allasurumine- tavaliselt mingit lahendust kaasa ei too ja võib hoopiski põhjustada suuremaid vihapurskeid. Seetõttu tuleks meelespidada, et ka konfliktis on kaks poolt- hea ja halb. Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Mis on konflikt? Tänapäeva närvilises ja stressirohkes ühiskonnas kohtame kõikjal pidevalt erinevaid
Sisukord 1. Analooginfo, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart (14, 327-335) .................................... 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) ................................................................. 3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) ............................................................................ 4 4. Protsessori struktuur: käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ................................................................................................ 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (183-186) .................................
negatiivses valguses. Kuid mitte iga arusaamatus ei pruugi olla läbinisti negatiivne. Konflikt ümbritseb kõiki inimesi, ei kujutaks ette kui kõikide inimeste vahel oleks vaid ainulaadne suhe. Arusaamatus on kui paratamatus. See lahkheli võib tulla küll väiksest probleemist, kuid võib muutuda suureks tüliks, ennetamaks seda tuleks üks osapool tunnistada viga ning paluma andeks. Kuid vahel on nii, et mõlemad osapooled teavad et neil on kindlasti õigus, siis jääb ka nende konflikt lahtiseks ja suhted võivad muutuda halvaks. Arusaamatused võivad tekkida igasugustest pisiasjadest ning neid võib isegi liigitada. Kuigi arvatakse et konflikt on ainult halb, leian ka mina, et see ei pruugi nii olla. Kaks olulist järeldust konflikti kohta: 1) Paljudes situatsioonides võib konflikt olla hea, sest võib kaasa tuua positiivseid tulemusi. Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid
Inimene vajab organisatsiooni ja organisatsioon vajab inimesi. Inimesele on organisatsioon tema eesmärkide saavutamise vahend, samuti kui inimene on organisatsiooni eesmärkide saavutamise vahendiks. Vastastikuse sotsiaalse toimimise käigus saab kumbki pool teiselt poolelt kasu oma panuse eest. Iga organisatsioon töötab välja kindlad suunad ja nõuded töötulemuste suhtes. Kui organisatsioon ja inimene määratlevad õigusliku mõju piirid erinevalt, on organisatsiooniline konflikt kerge tekkima. Kui seisukohad erinevad oluliselt, siis on efektiivsus häiritud. Organisatsioonilise mõjutamise legitiimsus Seni kuni mõlemad pooled ei lepi kokku reeglites, võib tekkida erinevaid arusaamisi organisatsiooni sekkumise legitiimsusest (seaduslikkusest). Näited organisatsioonilise mõjutamise valdkondadest ja nende legitiimsusest. Töökorraldus – tööruum ja töötunnid (suhteliselt kõrge legitiimsus mõjutamiseks).
ORGANISATSIOONIS Kursusetöö Juhendaja : Anne Muusik Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. Konflikt................................................................................................................................... 4 1.1 Konflikti liigid...................................................................................................................5 1.2 Mis põhjustel konflikt tekib.............................................................................................. 6 1.3 Mis on konfliktis head ? .............................................................
vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes lahkarvamustes, sõimamises või karjumises. Konfliktist annavad tunnistust ka liialdatud viisakus, halvustavad kommentaarid, iroonia, pidev norimine ja alavääristamine, samuti ignoreerimine, mitte kohale ilmumine jne (Lacey 2002:30). 1.1.1 Konflikti tasandid Eristatakse nelja tasandi konflikte (Lewicki, Saunders, Minton 1999:31-32). 1. Isiksusesisene konflikt. Sisekonflikt ehk tunnetuslik ebakõla (kognitiivne dissonants) tähendab seda, et meil on ühe ja sama idee, mõtte, soovi, tunde, väärtuse, eelarvamuse, nähtuse või inimese kohta korraga mitu vastuolulist teadmist. Näiteks ülemus käib närvidele, aga vallandamishirmust ei julge seda välja näidata. Tohutult maitseb sokolaad, aga see teeb paksuks. Sisekonflikti saab leevendada. Näiteks ütleb üldiselt kena inimene mulle või kellelegi teisele midagi halvasti
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Konflikt ja tema lahendamise võimalused Refereering Sisukor Sissejuhatus....................................................................................................................3 1Mis on konflikt.............................................................................................................4 2Konfliktide liigid..........................................................................................................5 3Konfliktilahendus.........................................................................................................6 Kokkuvõte......................................................................................................................8
Kõik kommentaarid