KOLMEFAASILISED AHELAD Variant A. TARVITI TÄHTLÜLITUS (0)

Sarnased õppematerjalid

162

pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

3.2. Alalisvool Elektrivooluks (electrical current) nimetatakse elektrilaengute (metallis elektronid, elektrolüüdis ioonid) suunatud liikumist, mille tekitamiseks on tarvis vooluallikat. 13 Vooluallikat iseloomustab pinge U, mille ühikuks on volt (V) ning mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse vooluringi tarvitiga rööbiti. Kui ühendada vooluallika klemmidele tarviti, hakkab sellest kulgema läbi vool I, mis teeb tööd. Kui voolu suund ei muutu siis on tegemist alalisvooluga (DC, direct current), mille mõõduks on voolutugevus. Voolutugevuse ühikuks on amper (A) ning mõõdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi tarvitiga jadamisi. Ampermeetri ühendamisel üksi vooluallikaga võib viia mõõteriista riknemiseni. Elektrivoolu kokkuleppeline suund on valitud plussklemmilt miinusklemmile ehk suurema potentsiaaliga

Energia ja keskkond

15

pdf

elektrotehnika-eksami-küs imused

vahelduvvooluahelates aktiivvõimsuse suhe näivvõimsusesse (cos φ = P / S = P / (U·I) ). See on ühikuta suurus, mille väärtus võib olla vahemikus 0...1. 21. Kolmefaasiline ahel. Faasi mõiste, faasipinge ja faasivool; liinipinge ja liinivool. Kolmefaasiline toitesüsteem on mitmefaasiliste elektriahelate erijuhtum, milles on kolm võrdse sagedusega, üksteise suhtes kindla nurga võrra ajas nihutatud siinuselist (ühe allikaga loodud) elektromotoorjõudu. Kolmefaasilised ahelad moodustatakse kolmest ühefaasilisest ahelast. Nende ühefaasiliste ahelate toitepingeid tekitatakse harilikult ühes ja samas vahelduvpinge generaatoris. Ajaliselt on eri faaside pinged ühe kolmandiku perioodi võrra nihutatud. Faase tähistatakse harilikult ladina tähtedega A, B ja C. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1114/materjalid.zip/kolmfaasi.html Faas ehk võnkefaas on võnkeperioodi iseloomustav suurus. Faas on tsüklilise võnkeprotsessi hetkeseisund

Elektrotehnika ja elektroonika

52

doc

Alajaamade konspekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaa

Elektrotehnika

38

xls

Excel "Valemid"

ax2 + bx + c = 0 reaalarvulised juured. Kui lahendid puuduvad, kuvada vastavates lahtrites tekst Ei ole. Soovitus. Leida eraldi diskriminandi D väärtus: D=b2 4ac. Kui D<0, siis lahendid puuduvad. Valemites kasutada nimesid!!! Teha ruutparaboli y = ax2 + bx + c graafik vahemikus (5; 5).  kujud materjalid värvid Materjal: Betoon ÕM_nr Variant Värv: pulbervärv 082649 49 Mark Hind Kogus Maksumus Materjal BR450 650 Err:509 Err:509 Värv PV02 142,5 Err:509 Err:509 Materjal ja värv kokku: Err:509 Muud kulud (30%): Err:509 Maksumus kokku: Err:509 a Materjal c Värv 0 betoon 0 mastiks 1 alumiinium 1 õli

Füüsika

38

xls

Valemid

VLOOKUP() Ristlõike kuju number valida lehelt Kujud õpemärkmiku numbri (ÕM_nr) järgi. See on sama nagu eelmises töös. Ristlõike number on jääk ÕM_nr jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Variant 0 betoon 0 mastiks 082774 24 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro 27 Detaili ristlõike pindala ja

Informaatika

42

xls

2. kodune töö Valemid

VLOOKUP() Ristlõike kuju number valida lehelt Kujud õpemärkmiku numbri (ÕM_nr) järgi. See on sama nagu eelmises töös. Ristlõikke number on jääk ÕM_nr jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Variant 0 betoon 0 mastiks 093892 42 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro  x r 2

Informaatika

44

xls

Valemid

2 b 6 m A 46,13717 x 6 m P Err:509 St =2A+Pk k 0,5 m V=Ak a 4 m h 2 m V 23,07 m3 St Err:509 m2 Variant 30 d kulud Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 083280 Variant 30 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3

Informaatika

32

xls

Valemid - makro

VLOOKUP() Ristlõike kuju number valida lehelt Kujud õpemärkmiku numbri (ÕM_nr) järgi. Ristlõike number on jääk ÕM_nr jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Variant 0 betoon 0 mastiks 061374 24 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50)

Informaatika

Meedia

Kommentaarid (0)