KOKKUVÕTE:kuulmine - sarnased materjalid

Silm ja kõrv

· Kolvikesed ja kepikesed- võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud. Kolvikesed võimaldavadtajuda värve ja kepikesed eristavad musta ja vaget ning objektide tumedust ja heledust. Lühinägelikkus · Kujutis tekib võrkkesta ette. · Parandamiseks vaja nõgusaid prilliklaase(+) Kaugelenägevus · Kujutis tekib võrkkesta taha. · Parandamiseks vaja kumeraid prilliklaase(-) Tasakaalu- ja kuulmiselund- kõrv · Inimese kõrvad on tasakaalu- ja kuulsmielundid. · Inimese kõrv koosneb 3 osast: väliskõrv,sisekõrv ja keskkõrv. · Väliskõrva moodustava kõrvalest ja väline kuulmekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet.

Kõrv

KÕRV Marite Kõrv on inimesel nii kuulmis kui ka tasakaaluelund. Millistest osadest koosneb kõrv? Väliskõrvast Keskkõrvast Sisekõrvast  Väliskõrv koosneb... Kõrvalestast Välisest kuulmekäigust Milleks on vaja trummikile? Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel.  Keskõrv koosneb... Trummiõõnest (väikesed kuulmeluud: vasar, alasi ja jalus) Kuulmetõrist Kolme kuulmeluukese tähtsus... Keskkõrvas olevad kolm kuulmeluukest võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva.  Sisekõrvas paiknevad... Kaks kotikujulist moodustist Tigu Kolm poolringkanalit

Kõrv ja kuulmine

Kõrv ja kuulmine Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult kolju sees, silmadest all- ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks

Meeleelundid

Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud ­ kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kuulmiselundid Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid. Inimese kõrv koosneb kolmest osast : väliskõrv, sisekõrv, keskkõrv. Väliskõrva kaitseb kõrvavaik ­ takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Ehitus Väliskõrva moodustavad : kõrvalest - ülesandeks on püüda kõrvalest helisid ja suunata need kuulmekäiku, väline kuulmekäik, Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva

Kuulmine

Kuulmine Kuulmine on organismi väga keeruline talitlus, mida teostavad koostöös kõrv ja peaaju. See on helide tajumine spetsiaalse elundi (kõrva) abil, mis võimaldab eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmisfunktsioon on lapse arengu loomulikuks eelduseks. Kõrv koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kuulmiseks peavad helilained jõudma sisekõrva ja sealt läheb signaal edasi aju kuulmiskeskusse. Alles vastsündinu-imiku kuulmiselund on tundlik seega peab lapse keskkond olema väiksete mahedate helidega. Kuulmine on inimesel üks sotsiaalsemaid funktsioone, mis tingib selle kahjustamisel või kaotamisel paljude elualade (meditsiin, tehnika, tööhõive, sotsiaalabi) tihedast vastastikust arvestamist.

KÕRV ja KUULMINE

KÕRV ja KUULMINE Kõrva ehitus Inimese kuulmis- ja tasakaaluelundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik ­ takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk ­ trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Kõrvalihased inimesel on jäänukelund ehk rudiment. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva. Keskkõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Inimese väikseimad luud Kuulmetõri

Närvisüsteem, sisenõrenäärmed ja meeleelundid

peaaju nägemispiirkonda . KLAASKEHA - valguskiired läbivad klaaskeha. Lühinägelikkus ­ lääts on ümmargune, kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugnägelikkus ­ lääts on lame, kujutis tekib võrkkesta taha. Värvipimedus ­ levib emalt, avaldub alati meestel. Kolvikesed tagavad värvilisuse; kepikesed tagavad must-valge nägemise. Kollatähn ­ asub võrkkestal pupilli vastas. VÄLISKÕRV ­ · Kõrvalest ­ koondab väliskk helid ja suunab kuulmekäiku. · Väline kuulmekäik ­ algab väliskõrvalestast, kuni trummikileni. KESKKÕRV - trummikile eraldab väliskõrvast . · Trummikile ­ helivõngete edasiandmine keskkõrva kaitsmine mikroobide ja külma eest. · Õhuga täidetud õõs, 3 väikest luukest(kuulmeluukesed)- annavad helivõnked edasi sisekõrva. SISEKÕRV - Vasar-alasi-jalus · Kuulmiselund on tigu ­ teokujuline luustunud spiraal kindlustab heliaistingu.

Silm

Lühinägevust põhjustab, kas liiga kumer sarvkest või silma lääts, või on silmamuna liiga pikergune. (- nõgus prilliklaas) Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged ja hägused. Kaugelenägevatel inimestel on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem. (+ kumer prilliklaas) (6) Kõrva ehitus. Erinevate osade ülesanded. Väliskõrv ­ selle moodustavad kõrvalest, kuulme käik ja see lõppeb trummikilega. kõrvalest ­ püüab kinni helisid ja annab inimesele teada, kust suunast heli tuleb kuulmekäigus asuvad karvakesed ja kõrvavaik, need püüavad kinni haigustekitajad trummikile ­ eraldav väliskõrva keskkõrvast, kaitseb igasuguste mikroobide ja muude sissetungijate eest ja annab helisid edasi. Keskkõrv ­ seal on kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, nende ülesandeks on anda helid edasi sisekõrva ja võimendada neid

Nägemine, kuulmine, haistmine ja maitsmine

Väga vajalikud on ka B- ja C-rühma vitamiinid. Töö- ja õppimistingimused ­ sobiv valgustus, paigalseisev pilt. Värvid ­ rahustavad rohelised, ärritavad punased. Televiisor ­ tekkiv röntgenkiirgus on tänapäeva telerites küll ohutu kuid pidev liikuv pilt väsitab silmi. Sport ­ ohtlikumad on raskejõustik ja põrutused Õhu puhtus ­ Suitsune ja tolmune õhk kahjustab silmi. KUULMINE Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik ­ takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk ­ trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv- õhuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Keskkõrv ühenduses välisõhuga ­ kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena.

Meeleelundid ja tunnetusprotsessid

Selle parandamiseks peaks kandma nõgusate klaasidega prille. · Kaugnägevus - lähedal asuvad esemed paistavad ähmastena. Sellel juhul on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem, mistõttu lähedale vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. See on seotud inimese vanusega. Selle parandamiseks peaks kandma kumerate klaasidega prille. 0 Kuulmine Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: · Väliskõrv - kaitseb kõrvavaik (takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse). · Sisekõrv - asub kaitstult koljus. · Keskkõrv ­ asub kaitstult koljus. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest

UURIMUS MEELEELUNDID Inimesel on meeleelundeid kokku 6. Nendeks on nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine ja lihastunnetus. Nende kaudu saab vast võtta otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Kõige rohkem informatsiooni annab meile nägemine. Kuid ka kõigil teistel meeleelunditel on tähtis ülesanne. Kui kõik ülejäänud on samuti terved ja töökorras, saame me keskkonnast kõik vajaliku informatsiooni ja samuti saame ka säilitada kontakti keskkonnaga. Selles uurimuses räägimegi meeleelunditest ning nende ülesannetest ja ehitusest.

Meeleelundid

Puudulik võime väheses valguses näha võib olla pärilik, tingitud A-vitamiini puudusest või mõnest haigusest 9. Miks on inimesel 2 silma ja 2 kõrva? Vastus: Inimesel on kaks silma selleks, et näha ruumiliselt. Inimesel on kaks kõrva selleks, et hinnata heli tugevust, määrata heliallika asukohta, määrata heli kõrgust ja muud informatsiooni. 10. Kõrva ehitus. Kõrva osade ülesanded. Joonis Vastus: Kõrvalest püüab helivõnkeid ja suunab need kuulmekäiku Kuulmekäik juhib heli trummikile juurde Trummikile hakkab võnkuma ja levivad sellelt edasi keskkõrva. Trummikile ka kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Trummiõõnes on kolm kuulmeluukest. Trummikile võnkumine liigutab luukesi, mis kannavad need üle sisekõrva. Need võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri tagab võrdse õhurõhu mõlemal pool trummikilet

Meeleelundid

org/ocsd-web/ma tch/term/matchgeneric2.asp ?filename=silm TEISI NÄGEMISHÄIREID: Kanapimedus ­ nõrgenenud nägemine hämaras. Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini. Hallkae ehk katarakt ­ läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist. Katarakti tekke täpset põhjust ei teata, mõnikord tuleneb see silma muudest haigustest, vigastusest, üldhaigustest .  PAARIST ÖÖ Kuidas hoida nägemist?  KÕRV ON KUULMIS- JA TASAKAALUELUND Kõrvad koosnevad kolmest osast: -Väliskõrv -Sisekõrv -Keskkõrv KÕRVA EHITUS kuulmet õri Trummikile - eraldab kuulmekäiku keskkõrvast. Helilainevad panevad trummikile võnkuma ja heli levib sellelt keskkõrva. Kaitseb kõrva külma ja mikroobide eest. Trummiõõs ­ õhuga täidetud väike õõs, milles on kolm kuulmeluukest. Vasar, alasi ja jalus ­ trummikile võnkumine liigutab luukesi ja kannab võnked sisekõrva. Võimendavad helivõnkeid, et

Meeleelundid

Haisterakkudes 1  Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -9 tekivad närviimpulsid mis kanduvad mööda närve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti. Kõrvad  On kuulmis- ja tasakaaluelunditeks.  Väliskõrva moodustavad kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilained ja koondab need kuulmekäiku. Väliskõrv lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Helid panevad trummikile võnkuma ja trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.  Kui tugevad helid (üle 85 dB) kestavad pikka aega, võngub trummikile liiga kaua suures ulatuses, mistõttu muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Väga tugevad helid (üle 120 dB) võivad purustada trummikile.

Meeleelundid

Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine ­ kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ­ ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ­ ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs ­ trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv)

Meeleelundid

Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine ­ kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ­ ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ­ ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs ­ trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv)

KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA

hingamispiirkonda. Haistmispiirkond asub ülemisel ninakarbikul ja ninavaheseina vastas, siin asuvad haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb ülemsied hingamisteed ja kõripealse. Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia. Väliskõrv – kõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma. Keskkõrv – trummikile, trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke. Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad

Kõrv

Kuulmekäik: kõver toru (2,5 cm), lõpeb trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid jõuavad trummikilele, panevad võnkuma, sealt helid edasi keskkõrva. Keskkõrva: mood. õhuga täidetud trummi- õõs, milles on kolme seotud kuulmeluud: vasar, alasi, jalus. Need annavad trummika võnked edasi sisekõrva. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühenduses keskmise- alasiga. Jalus pisim, 3mm. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub membraanile, mille taga sisekõrv algab. Kuulmetõri: avaneb neelu, selle kaudu on keskkõrv üh. välisõhuga. Tavaliselt suletud, avaneb neelates. Sisekõrv: paikneb kolju sees, seal pole õhku, koosneb kahest osast: tigu- kindlustab heliaistingu, on luustunud spiraal, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on 11 membraaniga eraldatud. Alumisel on kiukestega üh. kuulmisrakud. Poolringkanalid (3), kotikujulised moodustised(2)- kindlustavad tasakaalutunnetuse. Trummikalt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste

Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb?

selle piirkonnad analüüsivad erutust närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse organ või elund reageerib erutusele Milline närvisüsteem juhib skeletilihaste, milline siseelundite talitlust? Skeletilihaseid juhib somaatiline närvisüsteem ja siseelundeid vegetatiivne. Kuidas mõjutab alkohol meeleelundeid? Organismi reageerimiskiirus, enesekontroll ja otsustusvõime väheneb, tekib kõnetakistus, nägemine halveneb, kuulmine nõrgeneb. Miks joobes inimesed sageli kukuvad? Alkohol mõjutab väikeaju tasakaalukeskust. Miks ei tohi alaealised alkoholi tarbida? Osa ajurakke hävib, ajumass väheneb, mälu halveneb ja kahjustuvad hingamis- ja südametöö keskused. Alaealised on kasvamiseas ning alkohol kahjustab suuresti organismi. Mille poolest erineb somaatiline närvisüsteem autonoomsest? Autonoomne e vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut elundite

ANATOOMIA, EKSAM

Annab silmamunale värvi, kuna sisaldab pigmenti 3)Võrkkest- õhuke plaat, mille välimine pind on vastu soonkesta, sisemine pind vastu klaaskeha. Võrkkesta tagumine ala sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse nägemisosaks- pärissoonkest. Võrkkesta nägemisosas on eistatavad kümme kihti. Nendest kõige pindmisemalt asuvad fotoretseptoorsed e valgustundlikud närvirakud- kepikesed ja kolvikesed. Kuulmine - Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. Trummikile on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest – vasar, alasi, jalus – mille ülesanne on helivõngete võimendamine.

Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia-füsioloogia-patoloogia konspekt

hingamispiirkonda. Haistmispiirkond asub ülemisel ninakarbikul ja ninavaheseina vastas, siin asuvad haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb ülemsied hingamisteed ja kõripealse. Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia. Väliskõrv – kõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma. Keskkõrv – trummikile, trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke. Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks

Maitsmine, nägemine

Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas

Silmad,kõrvad, haistmine ja maitsmine

Nägemishäired tekitavad ähmase nägemise. ( Lühinähevus; kaugelenägevus) 3. Milline on silmaläätse kuju lähedale ja kaugele vaadates? (ripslihas, sidemed, läätse kuju) Lähedale: ripslihas kokku tõmbunud, sidemed on lõdvad, silmalääts on kumer. Kaugele: Ripslihas on lõtv, sidemed on pingul, silmalääts on lame. 4. Millised on põhilised kõrvaosad ja nende ülesanded? Väliskõrv (kõrvalest, välimine kuulmekäik) Trummikile hakkab võnkuma, saadab helid edsi keskkõrva. Trummikile kaitseb keskkõrva külma, mikroobide eest. Keskkõrv (Luukesed: vasar, alasi, jalas) Luukesed võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Sisekõrv (tigu, tasakaaluelund) Tekkivad närviimpulsid saadetakse piki kuulmisnärvi peaaju kuulmiskeskusesse, hoiab tasakaalu. 5. Milline on helilainete liikumise teekond kõrvas? Kõrvalest kooondab helid kuulmekäiku- jõuavad trummikileni. Trummikile paneb võnkuma

Meelelelundid

...................5 KOKKUVÕTE..................................................................................................................6 LISAD...............................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................9 SISSEJUHATUS Inimese meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruskonnast ning nendeks on silmad, nina, kõrvad, keel ja nahk. Teateid saadakse nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ning kompimise kaudu. Kui mõni meeleelund ei tööta, siis kompenseerivad teised meeleelundid mingil määral selle puuduse. Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi. 1.NAHK Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahk on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ

Haistmiselundid

Kordamine bioloogia kontrolltööks 21.jaanuar 2008 Tuuli Varik 4. Nägemishaistingu teekonna levimise skeem sarvkest ­ vesivedelik ­ silmaava ­ lääts ­ klaaskeha ­ võrkkest ­ kollatähn ­ nägemisnärv ­ aju 5. Kõrva osad (välis-,kesk- ja sisekõrv) ja nende ülesanded VÄLISKÕRV kõrvalest ­ helide koondamine kuulmekäiku kuulmekäik ­ juhtida helilainete võnkeid KESKKÕRV trummikile- abil muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks vasar alusi - võimendavad helivõnkeid, edastavad need sisekõrva jalus kuulmetõri- kaitseb kõrva, tasakaalustab õhurõhku SISEKÕRV

Kuulmis ja kõneelundite anatoomia füsioloogia patoloogia kordamisküsimused

2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad

Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused

2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . · Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei

Kuulmine ja selle mõjutused

Kuressaare Gümnaasium Kuulmine ja selle mõjutused Uurimistöö Koostaja: Kärt Hansen Klass: 6.c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mis on kuulmine................................................................................................... 4 1.2 Kuulamine........................................................................................................ 4 1.3 Kuulmise nõrgenemine.................................................................................... 5 1.4 Beebide kuulmine............................................................................................. 6 1.4.1 Beebid armastavad muusikat.............

Kõrv

Kõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesandeks on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi kuulmise abil nende põhjustaja registreerimise eesmärgil. Keskkonnana tulevad arvesse kas õhk (maismaa loomad) või vesi (veeloomad). Inimese kõrv Kõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund. Inimese kõrv jaotatakse anatoomilisest aspektist järgmiselt: · Väliskõrv · Keskkõrv · Sisekõrv Väliskõrva ülesanne on helilained kinni püüda. Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu (anatoomia). Kõrvalest Kõrvalest on nähtav osa kõrvast, mis on nahaga kaetud ja koosneb kõhrest. Kõrvalesta abil toimub helide koondamine kuulmekäiku. Kõrvalestal on oluline osa ka ruumilisel kuulmisel.

Meeleelundid

Kujutis Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud ­ kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kõrvad kui kuulmiselundid Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast (lisa 2). Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult kolju sees, silmadest all- ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa

Anatoomia, füsioloogia, patoloogia, meeleelundid

sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel) NS vegetatiivne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline - 5. Närvisüsteemi (NS) jagunemine kesknärvisüsteem (seljaaju ja peaaju) ja piirdenärvisüsteem (peaajunärvid 12 paari, seljaajunärvid 31 paari) 1. kompimiselund - nahk 2. nägemiselund - silm 3. kuulmis- ja tasakaaluelnud - kõrv 4. 6. Nimeta meeleelundid haistmiselund - ninaõõne haistmispiirkond 5. maitsmiselund - keele maitsmispungad 7. Mis on iseseisev väikseim Rakk struktuuriüksus? 8. Millised rakud on kõige suuremad? Munarakk ja närvirakk 9. Millised rakud on kõige Vererakud - lümfotsüüdid väiksemad? 10. Nimeta 3 erinevat raku tüüpi! 1. Epiteelkoe rakk, 2. lihaskoe rakk, 3

MEELEELUNDID JA NAHK

kaksikkumera b. kaksiknõgusa kujuga Kaugenägevuse korral näeb inimene hästi a. lähedale b. kaugele ja nägemise korrektsioon toimub a. plussklaasidega b. miinusklaasidega, millised on a. kaksikkumera b. kaksiknõgusa kujuga KÕRV (kuulmis ja tasakaaluelund) jaguneb: *.Väliskõrv *Keskkõrv * Sisekõrv Trummikile eraldab a. sisekõrva keskkõrvast b. keskkõrva sisekõrvast b. sisekõrva väliskõrvast d. väliskõrva keskkõrvast Kuulmeluukesed asuvad sisekõrvas / keskkõrvas / väliskõrvas. Millede kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde ? Miks? Kuulmetõri, sest sellega tasakaalustatakse õhurõhk trummikilele trummiõõne ja välisõhu poolt. Selgitage mõistet tasakaaluelund (kus asub, millest koosneb)

Bioloogia kontrolltöö vastused, meeleelundi

Kaitseb keskkõrva külma&mikroobide eest), kõrvavaigunäärmed(eritavad kõrvavaiku, et mikroobid&tolm ei satuks kõrva). Keskkõrv: õhuga täidetud õõs-trummiõõs, milles 3 kuulmeluud: vasar(trummikilega koos, ühendatud alasiga), alasi(seotud jalusega), jalus(pisim, 3mm. Selle tagant hakkab sisekõrv), kuulmetõri(3-4cm, algab keskkõrvast. Avaneb neelu, selle kaudu keskkõrv ühenduses välisõhuga, et ühtlustada trummiõõne rõhk välisõhu rõhuga. Avaneb vaid neelates). Sisekõrv: kuulmis&tasakaaluelund. Kolju sees õõnte&looklevate kanalite süsteem. Õhku pole. Tigu: kuulmiselund, teokujuline luustunud spiraal, milles vedelikuga täidetud kanalid, mis 1teisest membraanidega eraldatud. Kuulmisrakkude kiud erineva pikkusega. Poolringkanalid: tasakaaluelund. 3 kanalit- pealiigutusmeeleelund. Kuulmisnärv: läheb sisekõrvast ajukoorde(kuulmiskeskusesse). Kuulmislävi: väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Keele ehitus: pinnal palju näsajaid