Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast
Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon
3) ajataju häired (sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis) Depersonalisatsioon (depersonalization): häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks (kehaskeemi häired, senestopaatia, "mina"-terviklikkuse tunnetuse häire). ** Hallutsinoos e. hallutsinatoorne sündroom valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud sekundaarsed sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud. Deliiriumisündroomi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid. Hallutsinatoorne sündroom võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, psühhoaktiivsete aine kasutamise (nt alkoholhallutsinoos) ja ka skisofreenia korral.
Psühhopatoloogia kordamisküsimused 2016 1. Psüühikahäirete uurimismeetodid intervjuu, psühhodiagnostika ja skaalad 2. Orgaanilise psüühikahäire mõiste, näited Tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Näiteks dementsus. 3. Dementsuse diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) Dementsus, nagu on kirjeldatud sissejuhatuses. (b) Progresseeruva kuluga hiiliv algus. Algust on sageli ajaliselt raske täpsustada, kuid lähedaste poolt defekti märkamine võib toimuda järsku. (c) Kliiniliste nähtude või eriuuringute tulemuste puudumine, mis näitaksid, et psüühiline seisund on tingitud teistest dementsust põhjustavatest süsteemsetest või peaajuhaigustest (nt. hüpotüroidism, hüperkaltseemia,
Jaotus - Analüütilised dünaamilised - Kognitiiv käitumuslikud - Kogemuslikud ekspressiivsed - Strateegilised süsteemsed Mis on häire? - Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine - Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik?
RHK-10, Psüühikahäired (F) F0 – Orgaanilised psüühikahäired (nt dementsus) F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia) F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon) F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 – Söömishäired, unehäired, seksuaal-düsfunktsioonid F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53.8 – Muud F0 – orgaanilised psüühikahäired Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmetepõletik (nt entsefaliit,
o Tablettravi Pole operatsiooni, millega valu välja lõigata, valu ei ka kohe, vaid sellega tegeletakse tasapisi o Ravi eesmärk on õpetada ise endaga hakkama saama (kui valu puhul kogu aeg kusagilt abi saab, siis inimene ei õpigi end ise aitama, vaid otsib abi kogu aeg mujalt, sõltub teistest). o Pole mõtet kasutada ravimit, mis valu koldeni ei jõua. o Kas depressioon mõjutab ravi efektiivsust? Paljud antidepressandid head ka valuravis. Järelkontroll 4 o 2, 4, 6 nädala pärast jne. Remissioon. 1-2 kuu tagant. Kui 3 kuud remissioon siis arutelu kas ravi lõpetada või jätkata, kui kaua ravi kestis (5a puhul 3 kuud vähe). Eelmisele annusele tagasiminek. Ravi lõpetamine ettevaatlikult
d) Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed. Üks neist peab olema väga selgelt esinev. e) Ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid kui nendega kaasnevad kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud luulumõtted. f) Mõttekäigu tõkestused või seosetus mis avaldub ataktilises ja seosesetus kõnes või neologismides g) Katatoonne käitumine, rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism, stuupor. Vähemalt kaks sümptomit neist rühmadest. h) Negatiivsed sümptomid: apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb sotsiaalne isoleerumine. i) Käitumine mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused: huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine
ebakohased ja täiesti ebareaalsed "Teise järgu" sümptomid (e) ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid, kui nendega kaasnevad kas kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted, või kui nad esinevad iga päev nädalate või kuude vältel; (f) mõttekäigu tõkestused või seosetus, mis avaldub ataktilises ja seosetus kõnes või neologismides; (g) katatoonne käitumine, nagu rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism,,,,, stuupor; (h) negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus Välistavad kriteeriumid Sümptomite seotus ilmse orgaaniline ajukahjustusega Sümptomite seotus psühhoaktiivsete või muude psühhotroopsete ainetega < 1 kuu sümptomid Skisofreensed ja afektiivsed sümptomid
F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1982-1985) positiivne/negatiivne sümptomaatika *seotud virgatsained: dopamiin (DA( ja serotoniin 5-HT) *ÄGE PSÜHHOOTILINE EPISOOD - äge algus (kahe nädala vältel) - seos ägeda stresiga *SKISOFREENIA - ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile)
PSÜHHOTERAAPIA MÕJU PSÜÜHIKAHÄIRETE KÕRVALDAMISEL Psühholoogia ainetöö Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Psüühikahäired........................................................................................................ 4 1.Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia...............................................................8 2.Nõustamine ja psühhoteraapia................................................................................ 9 3.Kuidas psühhoteraapia mõjub?.............................................................................. 11 4.Küsitluse tulemused.............................................................................................. 12 Kokkuvõte.............................................................................
· Mõiste ,,häire": kliiniliselt äratuntav sümptomite kogum või käitumine, millega enamasti kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone. · Psüühikahäire kehtivale rahvusvahelisele psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonile vastav psüühiline seisund või käitumishäire. Psüühika- ja käitumishäired · Orgaanilised psüühikahäired · Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired · Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired · Meeleoluhäired' · Stressiga seotud häired · Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired · Vaimne alaareng · Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Süüdivus · Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: o Vaimuhaigusega
tarvitamine saavutab patsiendi käitumises prioriteedi käitumisavalduste suhtes, mis on kunagi olnud suurema väärtusega. Sõltuvussündroomi olulisim iseloomujoon on tung (sageli tugev, vastupandamatu) psühhoaktiivset ainet (mis võib, aga ei pruugi olla arsti poolt ordineeritud), alkoholi või tubakat tarvitada. Võib juhtuda, et tagasipöördumisel aine tarvitamise juurde pärast kainusperioodi kujunevad sõltuvussündroomi nähud kiiremini kui mittesõltuvatel isikutel. F20 Skisofreenia Skisofreensetele häiretele on iseloomulikud mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu. Teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed on tavaliselt säilinud, kuigi teatav kognitiivne defitsiit võib aja jooksul kujuneda. Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalsuse, ainukordsuse ja suveräänsuse tunnetuse. Intiimsemadki mõtted, tunded ja teod tunduvad olevat teistele teada või neile avatud.
Tallinna Tehnikagümnaasium Skisofreenia Referaat Maria Pihelgas 10 c Tallinn, 2007 Skisofreenia olemus. Skisofreenia on üks sagedamini esinevaid psüühikahäireid. Üle kogumaailma haigestub üks inimene sajast, ehk 1 %- l elanikkonnast areneb see elu jooksul välja. Toetudes statistikale,
nad ka vaesest perest, kelle vanemad on joodikud. See lause kõlab väga karmilt, aga kahjuks nii on. Ei mõelda, miks vastutulev inimene lonkab, pead väristab või miks see inimene küll midagi ei söö, ta on ju nii kõhna. Mitmeid haigusi, häireid saab parandada või leevendada, võimalik, et need inimesed sellega ka tegelevad. Keegi ei soovi olla nö imelik või pahatahtlik, selleks on kindlasti mõjuv põhjus. Kuna psüühikahäireid on palju, valisin endale päevakohasemad välja skisofreenia, anoreksia ja buliimia. Soovin nende kohta rohkem teada saada. Väga head materjali minu jaoks sisaldas raamat Allik J.jt., Psühholoogia gümnaasiumile 2002. 1 PSÜÜHIKA JA NÄRVISÜSTEEM Arvukad näited meditsiini valdkonnast kinnitavad, et kui inimese närvisüsteem eriti aju saab vigastada on selle parandamatuks tagajärjeks häired psüühilises tegevuses. Selliste traumade puhul nägemine ja kuulmine ei funktsioneeri nagu varem, häiritud on liigutused, mälu või mõtlemine
sajandil. V. Sabler(1797-1870) vabastas 1832 a. haiged köidikutest, viis sisse pideva arstliku kontrolli, organiseeris tööteraapiat. 1832 a. avati Peterburis uutele põhimõtetele vastav haigla, kus pöörati tähelepanu nii inimese kehale kui hingele. Tartu Ülikooli juures loodi 1872 a. psühhiaatria õppetool. Prantsusmaal rajas arst P. Pinel(1745-1826) varjupaigad psüühilistele haigetele. Jaotas psüühilised haigused 4 liiki:melanhoolia, maania, dementsus ja idiootia. Pineli reforme täiendas tema õpilane J.E.Esquirol(1772-1840), kes oli haigetesse humaanselt suhtumise propageerija ja uuris eelkõige meelepetteid. C. Wernikce(1848-1905)tõestas, et psüühika häired on seostatud kindlate anatoomiliste struktuuridega ajus.E.Kraepelin tõi psühhaatriasse selguse sümptomite, sündroomide ja haiguste diferentseerimise osas. 1930. aastatel võeti kasutusele 3uut ravimeetodit: insuliiniravi, elektrikrampravi, kirurgiline ravi
meelepettelisi elamusi jms. Kuigi liikumisvaegus vahetult psüühilisi häireid ei põhjusta , loob ta ajutoonuse vähenemisega soodsa pinnase hälvete tekkimiseks. Kahjulik toime võib aga olla ka sensoorsel ülekoormusel. Nt: 25-aastane naine töötas puidutööstuses väga mürarikkas ruumis. Mõne kuu pärast tekkisid tal verbaalsed kuulmispetted: esialgu nime hõikamine, siis lühidad kommenteerivad ja käskivad repliigid. Lisandus ärevus, hirm jääda vaimuhaigeks. Pöördus ise arsti poole, tegi läbi lühikese statsionaarse ravikuuri, tervenes. Järgides arstide soovitust, vahetas töökohta. Hiljem mingeid psüühikahäireid ei esinenud. Inimestel on kujunenud kindel keskkonna tingimustele kohandunud reziim. Raskemad kõrvalekalded sissetöötatud reziimist võivad osadel inimestel põhjustada kesknärvisüsteemi raskeid häireid. Erilise tähendusega on unereziim. 6)Psüühikahäirete psüühilised põhjused
· Phantastica (närvihälvitid nagu peyote & ayahuasca) Vaimuhaiguste ravimravi etapid (Th. A. Ban'i järgi) · 19/II p : morfiini, kaaliumbromiidi, hüostsiini, paraldehüüdi kasutuselevõtt algas käitumise piiramine keemiaga · 20/I p : nikotiinhappe, penitsilliini, tiamiinietc kasutuselevõtt diagnoos täpsemaks ; kadusid ajupellagral põhinevad psühhoosid & süfiliitiline nõdrameelsus, vähenes düsmneesiajuhtude sagedus · 20/II p : maania, skisofreenia, depressiooni,ärevushäirete, obsessiivkompulsiivse häire tõhus ravimravi Ravimiteaduse algusajast · Claude Bernard'i (1813-1878) kätte jõudis 1845 kuraare; näitas, et vöötlihaseid halvav toime on kusagil närvi & lihase kohtumiskohas, trükis tulemused 1856. Fosteri füsioloogiaõpikus ei olnud veel 1893 märget kuraare kohta & närvi-lihas-ülekannet peeti ebaselgeks. · 1846 valiti Dorpati ülikoolis professoriks Rudolf Buchheim, kes asus 1847 ametisse
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM 10.A KLASS KADI TROSS SKISOFREENIA Referaat JUHENDAJA ÕPETAJA KÜLLI MUUG TARTU 2009 SISUKORD Sisukord........................................................................2 1. Seletus mõistele skisofreenia....................................3 2. Ajalugu......................................................................3 3. Tüüpilise sümptomid................................................3 4. Alavormid.................................................................4 5. Kulgemine.................................................................5 6. Diagnostika...............................................................5 7. Ravi..............................................................
sagedasem täiskasvanutel. Skisoafektiivse häire etioloogiat ei tunta. Pereuuringud näitavad, et bipolaarset tüüpi häirega patsientide esimese järgu sugulased ei põe skisofreeniat tavaliselt sagedamini. Seevastu 2 depressiivse tüübiga haigete lähisugulastel paistab olevat rohkem skisofreeniat kui meeleoluhäireid. Skisoafektiivsete patsientide lähisugulastel on skisofreenia risk siiski madalam kui skisofreeniahaigete sugulastel. Vaid väikesel osal skisoafektiivsete patsientide lähisugulastest esineb skisoafektiivset häiret. Üldistavalt võib öelda, et skisoafektiivse häire, eriti selle depressiivse vormi prognoos sarnaneb skisofreenia prognoosiga. Bipolaarse häiretüübi kulg meenutab aga pigem raskete meeleoluhäirete prognoosi.Skisoafektiivse häire prognoos on siiski märksa halvem kui bipolaarsel meeleoluhäirel, rääkimata depressioonist
spetsialisti konsultatsioonile suunamise eest, samuti ravi jätkamise eest. · Nii perearstide- kui koduõendusteenuse eest vastutavad õed tegelevad esmase nõustamisega ja kriisisituatsioonis olevate dementsusega inimest kooldavate perede suunamisega perearstide konsultatsioonile. · Õenduse esindajad vastutavad ka lõppstaadiumis patsientide hoolduse eest, toetudes finaalstaadiumis patsiendi ravistandarditele. Dementsus · Tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom · Häiritud on mitu kõrgemat ajutegevuse funktsiooni, sh. mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, õppimisvõime jne. · Mälu ja mõtlemishäired on sellisel tasemel, et häirivad toimetulekut igapäevaeluga · Kognitiivsete (tunnetuslike) funktsioonide häiretega kaasneb ja vahel ka eelneb neile emotsionaalne piduradamatus, sotsiaalse käitumise või motivatsiooni halvenemine
Kahjustussündroomid. Motoorne koor – vastaskehapoole liikumine. Broca piirkond – ekspressiivse kõne keskus. Väli 8 pea ja silmade iikumine vastaspoolele. Prefrontaalne koor – initsiatiiv, otsustusvõime, isiksus, mõtlemine, planeerimine, käitumine. Urineerimise ja defektsiooni kortikaalne kontroll. Kahjustus – põie ja pärasoole pidamatus. Prefrontaalne kahjustus- käitumise vabanemine kontrolli alt (emotsionaalne labiilsus, puudulik otsustusvõime, hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus. Frontobasaalne kahjustus – apaatia. Letargia, initsiatiivitus, ükskõiksus, pseudodepressioon. Mediaalne fr kahj – akineetilisus, uriini pidamatus, sõnalise väljendumise häire. Ühepoolsel kahjustusel on nähud vähem väljendunud. Haarderefleks, imemisrefleks, kõnnakuhäire, asendi peetus, stereotüüpsete liigutuste kordamine, ehhopraksia(liigutuste imiteerimine), ehholaalia (sõnade ja lausete kordamine)
Psühhofarmakoloogia eksam 2. loeng psühhoosivastased ravimid PEAMISED PSÜHHOOSITÜÜBID ON: · Skisofreenia · Afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) · Orgaanilised psühhoosid (põhjuseks ajuvigastus, alkoholism, vms orgaaniline haigus) SKISOFREENIA PEAMISED TUNNUSED: · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt sisestatud või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vähenemine Üldiseloomustus
Skisofreenia Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest
............................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. ........3 Mis on depressioon?....................................................................................................................4 Depressiooni sümptomid.............................................................................................................5 Depressiooni raskusastmed................................................
aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. See ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil. Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud. Iga teine naine ja iga
õppimise ja mälu häired. Esimene staadium jutukus, aktiivsus, somaatilised nähud (silmavalgete punetus, tahhükardia, peapööritus). Teine staadium endassetõmbumine, kujutlused, assotsiatsioonid, aistingute kirgastumine, söögiisu tõus. Marihuaana toimed Ebameeldivate reaktsioonide hulka kuuluvad ärritatus, hirm, masendus, paanika, hallutsinatsioonid ja psühhoos. Marihuaana toimed 50 % - 60 % kasutajatest on esinenud vähemalt üks ärevuse hoog. Skisofreenia esinemisel anamneesis võib toimuda relaps. Toimed kroonilisel kasutamisel Õppimisvõime nõrgenemine Häired aja, koha ja vahemaade tajumises Muutused isikuses (apaatsus, passiivsus) Amotivatsioonisündroom Paanikahäired, hallutsinatsioonid Amotivatsioonisündroom Noored inimesed, kes langevad sotsiaalsest elust välja, tunnevad vähest huvi kooli, töö või mõne muu kindla eesmärgiga töö suhtes. Kaasneb marihuaana tarvitamine. Marihuaana kahjustav toime
Algsümptomid: nägemishäired, nägemisteravuse langus, topeltnägemine, jäsemete nõrkus (jalg tönts), tasakaaluhäired, käte värisemine, tugev pearinglus, põie ja soole talitlushäired. Haigus on üldiselt süvenev. On vaibumise perioode kuni haigla ja siis jälle parem. Kehal signaalid ei jõua kohale (käed, sooled jne). Hilissümptomid: nõrkus, peapööritus, iiveldus, spastilisus ehk lihasjäikus, valu, impotentsus, kuulmiskaotus, tundehäired, kõnehäired, dementsus. Diagnoosimine: pole võimalik kas kindlaid labori analüüse või muid uuringuid, mis kindlalt ütleksid, et tegemist on 100% .Võib kuluda aastaid enne kui haigusnähud vastavad SM-i kriteeriumitele. Täpsustamiseks tehakse enamasti MRT ( tehakse kindlaks kahjustus kolded ajus). Ravi: pole võimalik täiesti terveks saada, kuid abiks on alternatiivsed ravivõimalused. On olemas uus ravimite grupp-beetainterferoonid, mis vähendavad ägenemiste kasvu 1/3 võrra. Teatud
1. Too näide primaarse ja sekundaarse aju düsfunktsiooni kohta. Primaarne düsfunktsioon võib olla dementsus Alzheimeri tõvest või täpsustamata dementsus. Sekunaaardse aju düsfunktsioon võib olla nt. deliirium või isiksuse-või käitumishäired ajuhaigusest. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest elunditest või süsteemidest. 2. Mille poolest erinevad üksteisest dementsus ja vaimne alaareng?
Ängistus on hirm välismaailmast tuleva trauma ees. Kuna väikelaps ei suuda instinkte (seksuaal- ja agressiivtunge) omal jõul rahuldada, satub ta traumeerivaisse olukordadessse. Siit tekib kogemus, et tung võib olla ohtlik. Organism saab erutusega üle ujutatud, see ongi esmane ängistus, automaatne ja mittespetsiifiline (free floating anxiety). Selle teooria omandanud psühhoanalüütik ei hakka patsiendis ärevust leides otsima, miks see seal on, ta teab, et vabalt lainetav ärevus on seal alati olnud. Iga inimese elu on rida katseid toime tulla loomupärase, sünnimomendist pärit ärevusega, tervetel küpsemaid kaitseid ja rohkem mina vaba energiat kasutades edukalt, neurootikuil ebaküpsemate kaitsete ja mina nõrkuse tõttu ebaedukalt. 10 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 ©
või kristalse läbipaistva ainena. Metamfetamiini manustatakse peamiselt suitsetades, aga ka süstides ja suu kaudu sisse võttes. Toime on sarnane amfetamiini toimega, kuid kestab kauem. Amfetamiini ja metamfetamiini joobe tunnused Füüsilised: laienenud pupillid, kiire pulss, kõrgenenud kehatemperatuur, higistamine, koordinatsioonihäired, unetus, püsimatus, suurte annuste puhul võivad esineda krambid. Psüühilised: närvilisus, rahutus, hüplev mõtlemine, seosetu kõne, elevus. Amfetamiini ja metamfetamiini lühiajaline toime Tekivad eufooria ja erutatus, suurenenud jutukus, püsimatus ja enesekindlus, taanduvad füüsiline ja vaimne väsimus. Söögiisu väheneb, pidurdusmehhanismid nõrgenevad, võimalik agressiivne käitumine teiste ja enda suhtes. Võivad tekkida südame- ja veresoonkonnahäired, sest amfetamiin ergutab sümpaatilist närvisüsteemi ja koormab südant
kasutada Harimatu õpetlased (idiot savant –ing. k) termin tähistab inimest, kelle üldvõimekus on väga madal, kuid kes on üliandekas mingis kitsas valdkonnas nt aritmeetikas või muusikas vms; autistide seas on neid eriti rohkelt Howard Gardner – üksteisest sõltumatute võimete teooria: keeleline, loogilis- matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik – suhe loodusega, eksistentsiaalne – oskus elada Vaimne alaareng: Kerge 50/55 – 70 Mõõdukas 35/40 – 50/55 Raske 20/25 – 35/40 Väga raske – alla 20/25 IQ ja erinevad grupid: Sugu – erinevus ei ole, aga mehed lahendavad paremini ülesandeid ruumilise mõtlemise ja laialdaste faktiteadmistes, naised sõnalise võimekuse ja lühimälu ülesandeid Etnilised grupid ja intelligentsus: Negriidid < europiidid < mongoliidid – põhjust pole teada, aga millegi pärast need
kasutada Harimatu õpetlased (idiot savant ing. k) termin tähistab inimest, kelle üldvõimekus on väga madal, kuid kes on üliandekas mingis kitsas valdkonnas nt aritmeetikas või muusikas vms; autistide seas on neid eriti rohkelt Howard Gardner üksteisest sõltumatute võimete teooria: keeleline, loogilis- matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik suhe loodusega, eksistentsiaalne oskus elada Vaimne alaareng: Kerge 50/55 70 Mõõdukas 35/40 50/55 Raske 20/25 35/40 Väga raske alla 20/25 IQ ja erinevad grupid: Sugu erinevus ei ole, aga mehed lahendavad paremini ülesandeid ruumilise mõtlemise ja laialdaste faktiteadmistes, naised sõnalise võimekuse ja lühimälu ülesandeid Etnilised grupid ja intelligentsus: Negriidid < europiidid < mongoliidid põhjust pole teada, aga millegi pärast need tulemused on paremuse järgi nii kujunenud; kindlalt ei tea, miks nii on, võimalikuks