· Henry Morselli variatsioon ja kasvamine · Emile Durkheim (1897) "Suicide" Sotsiaalsete põhjuste avastamine inimkäitumise mõjutajatena lõi uue teaduse ehk sotsioloogia. Mis on sotsioloogia? Ameerika sotsioloogi Alex Inkeles'i uurimus 1965 "Mis on sotsioloogia?" 24 õpiku põhjal Sotsioloogia olemus Isiksuse sotsialiseerumine Kultuur ja sotsiaalne struktuur Grupid ja grupeeringud Kastid, kihid ja klassid Rassid ja rahvastikuprobleemid Sotsiaalsed muutused Institutsioonid 1.2.Sotsiaalsed institutsioonid · Sotsiaalsed institutsioonid on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskondi. Perekond kui institutsioon reeglid abiellumise, lastesaamise kohta, vanemate eest hoolitsemine jms Haridus kui institutsioon kes saavad haridust, milliseid teadmisi ja kes edastavad jms
pealisehituse). Majandus paneb paika ülejäänud ühiskonna. Teiste osade tähtsus on väiksem. 6 Ühiskonna osad Marxi järgi: Baas 1. Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. Tootmissuhted tootjate vahelised suhted o Tööjaotus o Kasumijaotus Tootmisvahendid + suhted =tootmisviis Pealisehitus seadused, kunst, religioon, poliitika. Klassid inimeste kooslus, kes omavad ühiskonnas mingis mõttes sarnast positsiooni kuuluvad samasse klassi. See mõiste pärineb Marxilt (tema kaudu). Jagunevad kahte klassi: Igas ühiskonnas on: o Tootmisvahendeid omav klass o Tootmisvahendeid mitteomav klass. Kapitalistlikus ühiskonnas: o Kapitalistid (kodanlus): omavad (tootmisvahendeid) tööriistu, maad, kapitali
inimeste elusid. A.L. Kroeber (1948) Anthropology. New York: Harcourt, Brace: Ladina sõna socius tähistab seltsilist või liitlast ja oma spetsiifilises tähenduses viitavad nii sõna ühiskond kui sotsiaalne ühendustele indiviidide vahel, grupisuhetele. Kui räägitakse sotsiaalsest struktuurist või ühiskondlikust organisatsioonist siis on selge, mida silmas peetakse viisi kuidas teatud hulk inimesi moodustavad perekonnad, klannid, klassid, hõimud, riigid, klubid, kogukonnad jne. Ühiskond on seega grupp omavahel vastastikku seotud idiviide. Roger Keesing (1976) Cultural Anthropology. New York: Holt, Rinehart and Winston. Ühiskond on teatud elanikkonna liikmed ja see elanikkond eristub teistest ümbritsevatest mitmel viisil: nad elavad eraldi kogukondades, räägivad ühist keelt, jagavad samu kombeid, ja suhtlevad üksteisega sagedamini ja lähedasemalt kui inimestega väljaspool seda ühiskonda."
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
UUS KLASSISÜSTEEM: 360-nõukogu, kuhu valitakse igast varalisest seisusest neljandik (valimised on aristokraatlik meetod!!!), lisaks on 37 seaduse valvurid ja 10 liikmest koosneb kontrolliorgan, mis kehastab taas targemaid... · UUS TÖÖJAOTUS: Põllutööd teevad orjad, käsitööd metoigid, vabad mehed teistest linnadest. Kodanikel aega poliitikaga tegeleda. Nad ei kaubitse, ei hari põldu. Periklese aegne demokraatia ei olnud selline! Kodanikud tegid ka tööd ning klassid olid eri kodanikest... Platon lubab ka monogaamset abielu ning jaotab kodanikud nelja klassi, iga klass saab neljandiku kohtadest (rahvakoosolekul), kuigi vaeseid on arvuliselt kõige enam.
Assotsiatsioonid ja ühingud need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks. N: Talupidajate keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon. Ajutised edendamise- ja vetogrupid need grupid ei ole eriti püsivad, edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas leiab, et on vaja sekkuda valitsuse tegevusse. N: vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu. Poliitilised ideoloogiad. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna küsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Peale Prantsuse revolutsiooni võeti kasutusele vasak- ja parempoolsus. Parempool: jäigemad, vasakpool: liberaalsemad. 19. saj alguses domineerisid konservatiivne ja liberaalne suund. Konservatiivid esindasid kuningavõimu, tahtsid traditsioonide säilitamist, kaitses privileege, absolutismi
Comte märkis ära kolm tegurit, mis aitavad ühiskonnal toimida : · Perekond märkis Comte, et perekond peaks olema patriarhaalne, naise roll peaks olema järjepidevuse, traditsioonide kandja roll ning ta peaks olema mehe emotsionaalseks mõjutajaks. Perekonda pidas ühiskondliku struktuuri tähtsaimaks elemendiks, millele tähtsuselt järgnesid sugukond ja rahvas. · Riik kui korporatiivne nähtus, milles kõik klassid, grupid elavad harmooniliselt koos. 5 · Religioon eitas religiooni, ise oli veendunud ateist; samas on täheldatav, et sisuliselt lõi ise uue jumala, nimelt esines tema kirjutistes salapärane tegelane Suur Olevus. Lugejad olid algselt segaduses, kes see oli, lõpuks tuli
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
Kõik kommentaarid