Facebook Like
Hotjar Feedback

KK üldkursuse eksami materialid (6)

5 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on keskkonnainfo ?
  • Kuidas taotleda keskkonnainfot ?
  • Millistes otsustamisprotsessides saab osaleda ?
  • Kellel on õigus osaleda ?
 
Säutsu twitteris
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana.
Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks
Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku
Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2. mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1. Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Looduskaitseväärtus 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 ­ looduskaitseväärtuseta
Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid - looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg - looduskaitse kui hiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid ,seltsid) teadusliku loodushoiu algus - looduskatitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid istitutsiooni jne.) - looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine(rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevaheline koostöö) ideede areng - rahvausund - kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks klassikalise looduskaitse algus - loodusmälestiste kaitse üksikobjektide kaitse - kaitsealade loomine - bitoopide, elupaikade kaitse - looduskaitse väljaspool kaitsealasid Looduskaitse arenguetapid Eestis. ·... 1910 akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta; ·1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega; ·1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel; ·1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta; ·1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse ,,kooselu"; ·alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse ,,kooselu". Olulisemad sündmused ja isikud looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. 19 saj. keskpaik Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). - 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel . 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker , metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste
1 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt Kaitsealad: 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud , 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets jt Ajakirjad : Loodus (1922-1925), Loodusvaatleja 1930-1938 G. Vilbaste, Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts) T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks ( direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu.
Nõukogude periood. 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari ); Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs 1950. aastal asutati Puhtu zooloogilis-botaaniline keeluala , mis kuni looduskaitseseaduse kehtestamiseni allus ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudile; 1954 asutati Ministrite Nõukogu määrusega Matsalu ornitoloogiline ja jahiteaduslik õppe-katsemajand Põllumajandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia alluvuses. 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu. 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse "Eesti NSV looduse kaitsest"; Võeti riikliku kaitse alla looduskaitse objektid määrati abinõud ja kahju tekitamise trahvid 11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s" määrati looduskaitsealad +keelualad 1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), juhendaja J. Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1971 Lahemaa Rahvuspark 1973 Käsiraamat "Looduskaitse" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 " Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood , kokku 207 000 hektaril 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm
Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailma 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES -i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam- Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark . Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga». «Kaitstavate loodusobjektide seadus», järjekorras viies looduskaitseseadus, mis sätestab kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise protseduurid 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon . ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ». 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1996 võeti vastu metsaseadus , mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks 1997 kinnitati esimene "Eesti keskkonnastrateegia" ja "Eesti metsapoliitika" 1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus "Eesti punane raamat" 1999 jõustus uus "Metsaseadus", kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste 1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur . Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 2000 Eesti Natura 2000 aastateks 2000­2007 2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku 2004 võeti vastu kuues looduskaitseseadus. Eesti esitab Euroopa komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad 01.01.2006.a. alustab tööd kaitsealade administratsioonide baasil moodustatud Riiklik Looduskaitsekeskus; Riiklikul Looduskaitsekeskusel on Eestis kaheksa regiooni ja keskasutus Tallinnas;
2 01.04.2007.a. jõustub Looduskaitseseaduse muutmise seadus, millega täpsustatakse tööjaotust kaitsealade Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas.
Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Klassikaline positivistlik õigus: · Naabrite vaheliste probleemide lahendamine · Keskkond osa õigusest kui tekib kahju inimesele · Loodusvarade jagamine riikide vahel Moodne keskkonnaõigus · Keskkonna kui väärtuse kaitse · Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil · ( konventsioonid ) · Keskkond kui ühine pärand ja mure Mõisted: Keskkond - sjade, tingimuste ja suhete süsteem. ja ökoloogias on keskkond organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum Saastus - nimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis EESTI KESKKONNAÕIGUS Põhiseadus PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu-ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seaduste liigitus: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiSjt Valdkondlikud seadused ­keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega. SEADUS Vastuvõtmine ­millal riigikogus läbis kolmanda lugemise Jõustumine ­millal tekkis seaduse jõud (eRT) Muudatused ­millal, milliste seadustega Seadus koosneb peatükkidest: nt ÜLDSÄTTED Peatükke võidakse liigendada jagudeks: nt 1. jagu, 2. jagu (JäätS) Peatükid koosnevad paragrahvidest (§ ) nt Mõisted Paragrahvid koosnevad lõigetest (1) Lõiked koosnevad punktidest 1)
ÜLDSÄTTED Eesmärk­miks seadus on ellu kutsutud Põhimõtted­millistest põhimõtetest lähtutakse Mõisted­mida peetakse ühe või teise sõna (mõiste) all silmas Seaduse alguse osa SPETSIIFILISED PEATÜKID · Vastavalt teemale, probleemidele, õiguste piiramistele ja kohustustele. · Sõltuvad konkreetsest seadusest. · Seaduse keskmine osa Järelevalve (JäätS) ­> kes teostab kontrolli. VASTUTUS ­> millised on karistused. Rakendussätted (JäätS) -> millal jõustub seadus, teatud muudatused või teatud nõuded. LÕPPSÄTTED -> sisaldavad rakendamist. Looduskaitse seadus. Igaüheseadus - igalühel on võimalus kasutada loodust - maastikul liikumine ja viibimine Maa on kõigile liikumiseks, kui on erinev kord siis on see kehtestatud siltide või märkidega. Peatuda võib aga kui jääda pikemaks ajaks on vaja omaniku luba - teed ja jalgrajad Ei tohi maavaldaja sulgeda võib liikuda liikumisvahenditega - loodusandide korjamine Puid ei tohi lõhkuda , marju seeni võib korjata - veekogude kasutamine Võib kasutada veevõtuks ujumiseks
Institutsioonid . keskkonnakaitse institutsioon on keskkonna-korraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioone.
Keskkonnakorralduse süsteem Eestis. 1. Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ 2. Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja 3. Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan.
3 Keskkonnaministeeriumi ülesanded. ·riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine ·maaga ja ehitustegevusega seotud ülesannete lahendamine ·regionaalplaneerimise kavade väljatöötamine ja elluviimine ·loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine ·järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle ·ilmavaatlused ·geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine ·maakatastri pidamine ning vastavate ·õigusaktide eelnõude koostamine ·osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses
Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: Valitsusasutused · EV Riiklik Maa-amet · Keskkonnakaitse Inspektsioon · Metsakaitse ja metsauuenduskeskus Riigiasutused · Info- ja Tehnokeskus · Riiklik Looduskaitse Keskus · Loodusmuuseum · Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut · Kiirguskeskus · Põlula Kalakasvatus · Keskkonnaministeeriumi haldusalastruktuur
Riigi tulundusasutused ja äriühingud · OÜ Geoloogiakeskus · Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) · AS Eesti Kaardikeskus · OÜ Tartu Keskkonnauuringud · AS Tartu Puukool · OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus · AS Eesti Metsataim
Keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus , mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades.
Riiklik Looduskaitse Keskus. · 8 Regionaalset Looduskaitse keskust · Kaitse planeerimine (kaitsealad) · Loodushoid ja toetused · Liigikaitse · Loodusharidus
KKM Info- ja tehnokeskus. Keskkonnaalase teabe kogumine, analüüsimine ja väljastamine ning keskkonnaseisundit kajastavate ülevaadete koostamine ja avaldamine; Keskkonnateadlikkuse edendamine; riikliku keskkonnaseire programmi koordineerimine; Kartograafilise andmekogu (digitaalkaardistik) loomine ja sellel põhinevate geograafilise informatsioonisüsteemi (GIS) meetodite arendamine, ja ruumiandmete töötlemine; Keskkonnaalaste infosüsteemide, nagu näiteks keskkonnalubade infosüsteemi ( KLIS ), kalanduse infosüsteemi ja jäätmete aruandluse infosüsteemi JATS haldamine;
Keskkonnajärelevalve teostajad . Kontrollib keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist; Teeb suulisi korraldusi ja ettekirjutisi- seaduslikkuse tagamiseks Peatab keskkonnakaitse- või -kasutusalaste nõuetega vastuolus oleva tegevuse ja teatud juhtudel ka õiguspärase tegevuse
Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid: VVO ELF-Eestimaa Loodus Fond, LUS-Eesti LooduseUurijate Selts, Eesti TA looduskaitsekomisjon- Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon. Eesti Roheline Liikumine
Loodusuurijate Selts (LUS) Asutatud 1853.a.
4 Loodusteaduslik selts, 1500 liiget Toetab looduhariduse ja loodushoiu edendamist, aitab kaasa looduse uurimisele Raamatukogu (150 000 köidet ) Raamatute kirjastamine
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
KK üldkursuse eksami materialid #1 KK üldkursuse eksami materialid #2 KK üldkursuse eksami materialid #3 KK üldkursuse eksami materialid #4 KK üldkursuse eksami materialid #5 KK üldkursuse eksami materialid #6 KK üldkursuse eksami materialid #7 KK üldkursuse eksami materialid #8 KK üldkursuse eksami materialid #9 KK üldkursuse eksami materialid #10 KK üldkursuse eksami materialid #11 KK üldkursuse eksami materialid #12 KK üldkursuse eksami materialid #13 KK üldkursuse eksami materialid #14 KK üldkursuse eksami materialid #15 KK üldkursuse eksami materialid #16 KK üldkursuse eksami materialid #17 KK üldkursuse eksami materialid #18 KK üldkursuse eksami materialid #19 KK üldkursuse eksami materialid #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 282 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kjah Õppematerjali autor

Lisainfo

vastatud kõikidele märksõnadele
keskkonnakaitse

Mõisted


Kommentaarid (6)

anomaalia profiilipilt
anomaalia: Põhjalik ja hea ülevaatega, aga enam mitte aktuaalne.

Puudub näiteks K. E. von Baeri puudutav info.
13:10 16-03-2013
211146 profiilipilt
211146: Materjal oli hea, sain eksami sooritatud ja oli seda v22rt!
10:21 16-01-2014
Rauno9 profiilipilt
Rauno9: Kindlasti on tulevikus sellest abi
20:07 11-10-2011


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
58
docx
Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks
48
doc
Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine
24
doc
Keskkonnakaitse vastused EMU
53
pdf
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
42
doc
ÖKOLOOGIA EKSAMIKS
19
docx
Keskkonnakaitse üldkursus 2017



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun