Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

KIVIMATERJALID (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jagunevad kivimaterjalid?
  • Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi?
  • Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid?
  • Millistest protsessidest koosneb eh Keraamika tootmine?
  • Kuidas ja millest valmistatakse kergkruusa?
  • Kuidas valmistatakse san Tehnilist keraamikat?
  • Mille poolest erineb silikaltsiidi tootmine silikaatkivide tootmisest ?
  • Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid?
  • Kuidas valmistatakse betoone?
Vasakule Paremale
KIVIMATERJALID #1 KIVIMATERJALID #2 KIVIMATERJALID #3 KIVIMATERJALID #4 KIVIMATERJALID #5 KIVIMATERJALID #6 KIVIMATERJALID #7 KIVIMATERJALID #8 KIVIMATERJALID #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maekungas Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

.... 57 5.2. Tardkivimid ............. 57 5.3. Settekivimid ............. 58 5.4. Paekivid ............. 59 5.5. Moondekivimid ............. 60 5.6. Loodusliku kivimi töötlemine ............. 61 5.7. Sõmerjad looduskivimaterjalid ............. 63 5.8. Pinnased teedeehituses ............. 65 5.9. Murtud kivimaterjalid ............. 67 5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5

Ehitus
thumbnail
31
doc

Ehitusmaterjalid

..........................................................................................7 2.5 Puidu tulekaitse .................................................................................................................8 2.6 Puidu kuivatamine .............................................................................................................8 2.7 Puidust ehitusmaterjalid......................................................................................................9 3 Kivimaterjalid...........................................................................................................................10 3.1 Looduskivimaterjalid........................................................................................................ 10 3.1.1 Tardkivimid................................................................................................................11 3.1.1.1 Graniit(kvarts 25-30%;päevakivi;vilk; tumedad mineraalid)............................

Ehitus alused
thumbnail
34
docx

EHITUSMATERJALID

sadenemisel veekogude põhja. Kvarts on liivade ja liivakivide peamine koostisosa. Kaoliniit on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva- ning lubjakivides. Kaltsiit on lubjakivide põhikomponent. Lisandina esineb teda savides. Magnesiit on samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb teda ka lubjakivides. Dolomiit on dolomiitkivimi peamine koostisosa. Kips on väga pehme mineraal 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustik; Tehisliiv; Müürikivid Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane 19. Soklikivid; Vooderdusplaadid; Põrandaplaat; Trepiastmed; Äärekivid; Sillutuskivid 20. Keraamika tootmine- kirjelda tootmise etappe ja eriliike

Ehitusviimistlus
thumbnail
19
docx

Ehitusmaterjalid

EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materja

Ehitus alused
thumbnail
22
doc

Ehitusmaterjalid

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22 Lisa 2: Õõnestellis.....................

Ehitusmaterjalid
thumbnail
38
docx

Ehitusmaterjalid KT 2

• Soojsujuhtivus, • Konvensioon • Veeauru transport Soojustusmaterjalide põhinäitaja on soojuserijuhtivus alfa. Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine: • Orgaanilised • Mineraalsed ( kiudjad mineraalsed soojsumaterjalid, mille tooraineks klaas, kivim või šlakk) Lisaks veel kuju järgi: • Plaadid, matid, lehed, tellised • Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus

Ehitusmaterjalid
thumbnail
21
docx

Ehitusmaterjalid

Sisukord 1. Sissejuhatus Mistahes ehitis, ehitislik konstruktsioon või selle element valmistatakse ehitusmaterjalist. Ehitusmaterjalid on baasiks, millel tugineb ehitustööstus. Meie ümber on palju erinevatest metallidest valmistatud esemeid. Osa neist püsib samasugustena aastasadu, kuid teised tuhmuvad, muudavad oma värvust või lagunevad sootuks. Kõik see sõltub kasutatud metalli reaktsioonivõimest, aga ka ümbritsevas keskkonnas sisalduvatest ainetest. Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Kat

Ehitusmaterjalid
thumbnail
14
rtf

Ehitusmaterjalide 1. KT

Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide jaoks Tõmbetugevus - materjalide

Ehitusmaterjalid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun