KIRJAND- Koolitöö või palgatöö- kumb on kergem? (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Kelleks saada

tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile jõuda olla keegi. Aga ennem et sinna maani saada tuleb käia väga pikka teed. Algul põhikool keskkool ja paljudel isegi ülikool või mõni kutsekool. Elus on muidu asju mida võib ka teha ilma õppimata, aga see ei oleks see, siis ollakse vaid lihtsalt inimene, kes jääb ootama et kõik sülle kukuks, kui ise midagi teha ja tahta, raske saab see küll olema, aga lõpuks saad sa ikka selle kätte ja hea on hakata maitsma oma vilju, parem on olla keegi ja need rasked teed läbi käia, aga mitte selline kes loodab ja ootab, et miskit nüüd sadas sülle või hakkaks midagi juhtuma

Eesti keel

26

doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime mõtlemine nõuab väga palju aega, rääkimata veel teistestki asjadest- tööjaotus, toote väljamõtlemine ning selle võimalikult soodne tootmine, nipid, millega kliente oma toodet ostma panna ning kõik muu veel. Olles õpilasfirma tegevdirektor ning juhtinud seda firmat juba rohkem kui pool aastat olen

Turundus

11

docx

Vaba aja sotsioloogia

Sisustamata aeg ­ unoccupied time. Mida pole kasutusele võtnud. Jõudeaeg /jõudeolek ­ leisure. See vastab leisure'ile, kuid eesti keeles on negatiivse konnotatsiooniga. Vabaolu ­ leisure. Olemine, mis on vaba. See on see, mida leisure'I all tegelikult mõeldakse. Vaba välisest survest ja vaba end arendama. Osutab seisundile. Seda väljendit soovitab Joe kasutada. Vabaolu on täidetud sisukalt, see täidetakse eneseaerndamise või kasulik olemsisega ühiskonnale. Kolm põhikäsitlust: Vaba aeg kui aeg ­ aega on alati olemas Vaba aeg kui tegevus ­ rekreatsiooni kõige lihtsam käsitlus. Rekreatiivsed tegevused Vaba aeg kui olemise seisund Esimesed kaks on kvantitatiivsed kategooriad. Viimane on kvalitatiivsesse kategooriasse kuuluv. Vaba aeg kui AEG. Võtta ajaühik ja leida see aeg. Nt 24 h. lahutada ajaperioodid, mis kuluvad... Eksistentsile ­ asjad, mida on vaja teha elus püsimiseks) Kuigi mõnda asja saab ühildada

Rekreatsioonikorraldus

5

doc

4 kirjandit

Sõprus ja sõbrad. Näita mulle, millised on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled ­ sellele küsimusele on tänapäeval raskem vastata, kui tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ­ ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu ­ soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius ­ välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele.

Kirjandus

76

pdf

Nimetu

elus. Teises peatükis räägitakse koolistressist, selle põhjustest, avaldumisest ning toimetulekust. Kolmandas peatükis esitatakse uurimistöö metoodika ja valimi kirjeldus. Neljandas peatükis esitatakse küsitulse tulemused ja analüüs. Viiendas peatükis esitatakse uurimistöö järeldused ning kokkuvõte. Autor avaldab tänu juhendaja Heli Rannale ja Kersti Lepikule abivalmi koostöö eest. 3  1. STRESS Stressiseisund on meie elu või tervist ähvardav sündmus nagu näiteks lähedase kaotus, kes on meie jaoks oluline. Stressi võib suurendada kas akuutne oht või millegi pikaajaline kaotus. Samuti võib mõni olukord või sündmus muutuda stressitekitavaks, kui tajutakse ohtu oma eneseväärikusele. Ohust areneb välja stress, mis võib olla lühiajaline, korduv või piisavalt tugev, et säilib kogu eluks.(Dr Ofra Ayalon ’’Aita!’’ lk 13)

Psühholoogia

4

docx

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

Justusele eluvõõra, vastuolulise ning surnud moraalina. · Martin kavatseb jääda suvel linna, et Sokratesest raamat kirjutada. · Martin justus elab eeslinnas kahekordse üürimaja teisel korrusel koos kuueteistkümne aastase tütre Astridi ning oma naisega. Astrid on keskpärane tüdruk, ei paista millegi poolest teistest erinevat, tema koolitunnistuselt leiab vähe häid hindeid. Vahel mõtiskleb Martin, et ta tütrekesel võiks olla mingi eriline anne või huvi, kuid keskpärastel inimestel pidi just elus minema kõige paremini, seega jääb isa lõpuks tütrega rahule. Proua Justus ei tundu enam mehele niivõrd ilus nagu noorena ning üldiste abielukohustuste nende suhtes midagi enamat ei ole. · Proua Justust kutsub meest koos perega puhkama, kuid mees leiab, et Narva-Jõesuus ei tuleks tal raamatu kirjutamisest midagi välja ning naist pahandaks Mihhkli antisotsiaalne käitumine teiste suvitajate suhtes.

Kirjandus

24

pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis püüdis omavalitsusi rahustada, et mida kõike ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei räägita, kõige olulisemaks peetakse siiski hariduse kvaliteeti, kolme või rohkem pakutavat õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga ­ nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli

Ühiskond

5

doc

Perekonna väärtused referaat

lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet. Traditsioonilise pereelu hinnaks on aga sugupooltevaheliste võimusuhete tasakaalustamatus, individuaalsete valikute puudumine ning demokraatlikul läbirääkimisel põhinevate otsustuste tegemise võimatus. Kuid selliseid peresid on tänapäeval väga raske leida. Keskmine Eesti pere on selline, kus on kaks või vähem last, kus mõlemad vanemad töötavad, see pole neil enam esimene kooselu ja kirikus käimine on üsna unustusse vajunud. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib ühe vanemaga perekond. Euroopa riikides peetakse üha sagedamini kõige sobivamaks kahelapselist, harvemini kolmelapselist tuumperet. Just selline peretüüp võimaldab kõige paremini sobitada traditsioonilist lastesaamise väärtustamist peres isiklike vajaduste ja ressursside ning välistingimustega. Levinud

Perekonnaõpetus

Kommentaarid (1)