KINO SÕPRUS (0)

Sarnased õppematerjalid

2

pdf

Arhitektuuriarvestus

küljes. Lenderi maja puhul on see üleni klaasist, Hariduse 8 maja puhul on piirdutud siiski lihtsalt akendega. Vabaduse Väljak 5, Vene Teater, tõeline historitsistlik kinoteater ehitati aastal 1926. aastal L. Fallsteini ja AS "Royal Films" projekti järgi. Hoone arhitektiks on Frdrihs Skujis. Fassaadilrõhutatud pseudoportikus, dekoratiivne kuulidereaga sakmestik, baroksed katusetornid. Vana-Posti 8, kino Sõprus, on ehitatud aastatel 1953-1955 Märtsipommitamises hävinenud hoonete asemele. Hoone esialgse projekti autor oli arhitekt Friedrich Wendach, tema tööd jätkasid Ilmar Laasi, Peeter Tarvas ja August Volberg. Klassitsistlik hoone, hoonet piiravad võimsad sambad. Mõlemad, nii Vene teater kui ka Sõprus on suured ja võimsad hooned, kuid Vene teater jääb oma portaaliga kõvasti Sõpruse suurte sammastega portaalile alla. Õnnepalee- maja valmis 1910

Antiik mööbel ja restaureerimine

12

odt

Moodne arhitektuur

kaunistavaid elemente raamivad valge värv. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2202 kino „Sõprus“, Vana-Posti 8 Arhitekt: Friedrich Wendach (projekti autor). Tema tööd jätkas: Ilmar Laas, Peeter Tarvas ning August Volberg. Ehitati märtsipommitamisel hävinud hoone asemel (1953-1955) Tegu on Tallinna vanima repertuaarkinoga. Hoone fassaad on lahendatud Klassitsistliku ja rahvusliku arhitektuuri vormidega. Kino on kahe korruselline ja tema sissepääsu kaunistavad poolsambad. Hoone ees otsas on kolm ornamenti, millele on kraveeritud erinevad sümbolid peale. Uksi, sambaid ja katuse äärt ilustavad mustrid või kujutised. Hoone on sümeertiline ja meenutab vanu rooma ehitisi. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2202 Vene Teater ja kino „Sõprus“ võrdlus:

teaduslikku uurimistöö alused

60

docx

EESTI ARHITEKTUURI NÄITED II OSA

................ 7 Korporatsioon Ugala Kuperjanovi 16, Tartu..............................................................7 Esindustraditsionalism................................................................................................ 9 Tartu Kaitseliidu hoone............................................................................................. 9 Stalinism................................................................................................................... 12 Kino Sõprus Tallinnas.............................................................................................. 12 Nõukogude aegne tüüpehitus................................................................................... 14 Hrustsovka Tartu Jaani kiriku kõrval.......................................................................14 Orgaanilise arhitektuur.............................................................................................. 17 Maaülikooli metsamaja.........

arhitektuuriajalugu

5

pdf

Nõukogude Eesti aeg

Tartu kannatas sõjas palju ning jäi aastakümneteks hoonestamata.[15]Stalinismi ajal lahendati projekte kollektiivselt, mis oli väga soositud. P. Tarvas kavandas koos arhitektide Harald Armani ja August Volbergiga Eesti NSV paviljoni Moskvasse Üleliidulisele Rahvusmajandussaavutuste Näitusele (1949­1954). Sisearhitektuuri eest vastutasid M. Plees, B. Tomberg ja M. Oselein-Laul. Baltimaade paviljonid asetsesid lähestikku. Eestisse naasnuna alustas P. Tarvas koos August Volbergiga kino Sõpruse projekti, kus abiks oli ka sisearhitekt M. Laul. Puhta stalinistliku arhitektuuri märgiks on Mere puiesteel, 1954. aastal endise kino Grand Marina varemetele ehitatud, Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja, mille autoriks oli A. Kuznetsov. Eesti kõige eriilmelisem venekeelne võõrlinn on 20 000 elanikuga Sillamäe, kuhu 1990. aastani pääses vaid erilubadega. Elamu ehitamine kui eraomandi soosiv ilming oli põhimõtteliselt vastuolus Nõukogude ideoloogiaga

Arhitektuuri ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)