Mari Nõlvak AP1 Keskkonnaõpetus alushariduses TEEMA: PUUD JA NENDE VILJAD AUTOR: Mari Nõlvak VANUSERÜHM: 5-7.a. SOOVITAV LÄBIVIIMISE AEG JA KOHT: Kevadel õues ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD: Mina ja keskkond, keel ja kõne, kunst, liikumine, matemaatika EESMÄRGID: Laps tunneb rõõmu liikumisest. Laps teeb koostööd rühmakaaslastega. Laps teab erinevaid puid ning nende vilju. Laps kuulab luuletust ja loeb kaasa. MEETODID: Vaatlemine, kuulamine, kompimine, liikumine, võrdlemine, maitsmine
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Palmi Rätte KESKKONNAKASVATUS Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 1.KESKKONNAKASVATUS LASTEAIAS Keskkonna kasvatus koosneb kahest sõnast keskkond ja kasvatus. Sellisel määral on keskkond laiaulatuslik. Sinna kuulub: 1. Looduslik keskkond 2. Inimese ehitaud keskkond 3. Sotsiaalne keskkond Koolieelse kasvatuse omapäraseks jooneks on see, et tegevus peab sobima vastavale vanuserühmale. Keskkonnakasvatuses on tõhusaks õppimismeetoditeks ka matkad. Matkad
mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud. Vitamiinid on erineva keemilise koostisega keemilised ühendid, mis on vajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Jagunevad veeslahustuvateks C-, P- ja B-rühma vitamiinid ning rasvaslahustuvateks A-, D-, E-, F- ja K-vitamiinid. C-vitamiin on skorbuudivastane ja organismi üldiselt tugevdav vitamiin. Põhiline allikas on värsked puu- ja köögiviljad ning marjad. Päevane vajadus 60 mg. 2 P-vitamiin reguleerib vererõhku, tugevdab veresooni ja soodustab C-vitamiini omastamist. Leidub mustas sõstras, sidruni koores, paprikas, mustas aroonias, naturaalses tees jm. B-rühma vitamiine leidub rohkem maksas, pärmis, lihas, piimas, teraviljasaadustes
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna-
tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. (Noorsootöö seadus, http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=741158) Noorsootöö subjektiks on 7-26aastane ühiskonnaliige. Töö eesmärk: Eesti ja oma piirkonna noorsootöö korralduse olukorra analüüsimine noorsootöö korraldamise alusdokumentidest lähtuvalt. Lähtudes töö ülesandest on püstitatud järgmised ülesanded: 1. Anda ülevaade noorsootöö erinevatest valdkondadest; 2. Anda ülevaade ja võrrelda noorsootöö valdkondade korraldusest Eestis ja oma piirkonnas; 3. Analüüsida oma piirkonna noorsootöö korralduse olukorda lähtudes noorsootöö korraldamise alusdokumentidest; Noorsootöö valdkonnad on tegevussuundade kokkuleppeline määratlus/jaotus, mis lihtsustab noorsootöö korraldust ning loob võrdlusvõimalused korralduse hindamiseks. Erinoorsootöö on riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele arengueelduste
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed,
Referaat Soomaa rahvuspark, Parika looduskaitseala, parika järv ja aimla looduskeskus Koostaja:Annika Lettens Juhendaja:Endla Pesti 17.11.09 Sisukord 1. Soomaa rahvuspark.....................................................lk-3 2.Aimla looduskeskus............................................lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht
Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu taaskasutamist ja kõrvaldamist. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Prügi liigid! Prügi võib jagada mitmeti. Üldlevinuim viis prügi liigitada on vastavalt selle sorteerimisele: paber ja papp, plastiktaara, metall, klaas, orgaanika, ohtlik prügi, olmeprügi. Papp & Paber Paberi valmistamiseks kasutatakse puitu-raiutakse maha metsa, mille pindala niigi pidevalt väheneb. Paberi valmistamine on ka palju nõudev protsess. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat. Plastiktaara Erineva struktuuriga plastikuid kasutatakse enamasti toodete pakendamiseks.
Kõik kommentaarid