Ökoturism on säästva turismi üks osa. Ökoturismiks nimetatakse reisikorraldust, mis püüab parandada looduse ja kultuurimälestiste seisundit ning ühtlasi toetada kohalikku elanikkonda. Nende eesmärkide saavutamisel on abiks üldine huvi kasv keskkonna vastu. Kõigis tootmisvaldkondades muutub üha olulisemaks tootmise keskkonnasõbralikkus. Järjest rohkem tarbijaid keeldub ostmast ja kasutamast tooteid, mille valmistamine halvendab keskkonnatingimusi. Sama kehtib ka maailma suurima majandusharu ja tööhõivevaldkonna - turismi kohta, mille alla kuulub ka hotellimajandus. Parimate hotellide vannitubadesse on ilmunud viisakas palve külastajatele: võimaluse korral kasutatagu sama käterätti paar päeva, säästmaks veekogusid täiendavast pesuainekogusest. Keskkonnasäästlikkusest on kujunenud toote kvaliteedi näitaja, millega ettevõtted püüavad võita uusi kliente. Tihtipeale on hotellimajanudes säästva opereerimise põhjused majanduslikud
Ökoturismiks nimetatakse reisikorraldust, mis püüab parandada looduse ja kultuurimälestiste seisundit ning ühtlasi toetada kohalikku elanikkonda. Kuidas neid eesmärke saavutada? Toeks on üldine huvi kasv keskkonna vastu. Kõigis tootmisvaldkondades muutub üha olulisemaks tootmise keskkonnasõbralikkus. Järjest rohkem tarbijaid keeldub ostmast ja kasutamast tooteid, mille valmistamine halvendab keskkonnatingimusi. Sama kehtib ka maailma suurima majandusharu ja tööhõivevaldkonna - turismi kohta. Parimate hotellide vannitubadesse on ilmunud viisakas palve külastajatele: võimaluse korral kasutatagu sama käterätti paar päeva, säästmaks veekogusid täiendavast pesuainekogusest. Keskkonnasäästlikkusest on kujunenud toote kvaliteedi näitaja, millega ettevõtted püüavad võita uusi kliente. Kõige kiiremini, 15-40% aastas on viimasel ajal maailmas kasvanud nn. ökoreiside läbimüük.
See on justkui viis süüa kooki nii, et see ikkagi alles jääb. · Ökoturism on tänasel päeval üks efektiivsemaid vahendeid, mis aitab toetada looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja integreerida neid omakultuuri säilitamise ning majandusliku arenguga nii väiksemas kui ka suuremas skaalas, nii kodumaal kui ka kaugetes sihtkohtades. · Ökoturism annab loodushoiutegevusele majandusliku väärtuse, mida ei suuda ükski teine majandusharu. 5 · Ökoturism püüdleb looduskaitse edendamise ja keskkonnariskide minimeerimise suunas. · Ökoturism saab toimida ühtmoodi hästi nii Lapimaa mägedes, Eesti saarestikus kui ka Nepalis või Uus-Guineas. · Ökoturismi tooteid on paljudel juhtudel võimalik edukalt kasutada nii paikkonna kui ka tervete riikide turunduses
Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid
1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism,
Ökoturismi kordamisküsimused 1. Ökoturism, säästev turism ja alternatiivturism. Mõisted ja seos nende turismiliikide vahel 2. Maaturism, loodusturism, taluturism. Mõisted ja seos nende turismiliikide vahel 3. Säästva mõtlemisviisi ja arengu ajalugu 4. Alternatiivturismi mõiste ja olemus 5. Ökoturismi olemus 6. Loodus- ja kultuurielamuse roll ökoturismis 7. Koormustaluvus, selle arvestamise olulisus ökoturismis 8. Kohaliku majanduse roll ökoturismis 9. Elamusliku hariduse roll ökoturismis 10
Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele.
Kirjalik: 1. Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism, mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt(Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kateriina Ehapalu TH1 ÖKOTURISM Referaat Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ökoturism on aina suuremat populaarsust koguv turimisviis maailmas, mille on tinginud vajadus hoida loodus- ja kultuuripärandit ning samaaegselt ka toetada kohalike elanike heaolu. Antud referaat keskendub ökoturismi ja -turisti olemuse selgitamisele. Uurimise alla tuleb ökomärgistus ja selle eesmärk. Referaadiga püütakse leida ökoturismi positiivsed jooned ja tugevused ning analüüsida ka kitsaskohti. Samuti püütakse leida viise, kuidas saaks turunduse abil muuta ökoturismi populaarsemaks ning mis on selle erinevad võimalused. Uurimisülesanded, millele antud referaadis keskendutakse: · selgitada ökotursimi olemust ja kirjeldada kes on
Säästvat turismi iseloomustavad sotsiaalne vastutustunne, tõsine pühendumine loodusele ning kohalike elanike kaasamine igasse turismiga seotud toimingusse või arendustegevusse. Maailma Turismiorganisatsioon (WTO), Maailma Turisminõukogu (WTTC) ja Maa Nõukogu (Earth Council) määratlevad säästva turismi järgmiselt: turismi säästev arendamine rahuldab tänaste turistide ja neid võõrustavate piirkondade vajadusi, kaitstes ja parandades ühtlasi tulevasi võimalusi. Säästev turism tähendab kõigi ressursside majandamist sellisel moel, mis võimaldab rahuldada majanduslikke, sotsiaalseid ja esteetilisi vajadusi, säilitades samas kultuurilise terviklikkuse, olulised ökoloogilised protsessid, elustiku mitmekesisuse ja elu alal hoidvad süsteemid. Säästvad turismitooted on kooskõlas kohaliku keskkonna, kogukonna ja eri kultuuridega, nii et need saavad turismi arengust kasu, mitte ei ole turismi arengu ohvrid.
paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Maaturism hõlmab ka loodus- ja talu-(agro)turismi. ● Agroturism - aktiivne puhkus maal: puhas loodus, tervislik toit, saun, koduloomad. Agroturism toob lisasissetuleku põllumeestele
1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3
kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon). Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi. Loodus- ja maaturism Maaturism Maaturism on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas. Lisaks maapiirkondade kasutamisele puhkamiseks ja reisimiseks on sellele turismiliigile omased maaeluline vorm ja sisu. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism, sealhulgas majutusteenus taludes, kuid maaturismi mõiste on taluturismist tunduvalt laiem, hõlmates ka teisi maal leiduvaid majutusliike ning erinevaid reisimis- ja puhkamisvorme nagu jalgsi hobu-, kanuu-, ratta- ja suusamatkad, loodus-, jahi-, kalastus-, seiklus- ja kultuuriturism jpt.
orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata veel väga pikalt. Järgnevalt püüame lahti seletada mõned mõisted. Need ei mahu kõik ühele tasemele. Iga turismivorm võib olla säästev turism, seega on see laiem kategooria kui näiteks suusaturism või sporditurism. Üks turismvorm võib mahtuda mitme teise turismivormi sisse või alla. Säästev turism Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennuja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega
Kultuuriturism on kahtlemata üks turismi kandvaid vooge, et mitte öelda lausa omaette kultus. Rääkimata sellest, et viimase mõne kümnendiga on turismist endast saanud omaette kultuurinähtus. Tõsi , kultuurituristide põhiliseks reisimotiiviks on tundma õppida võõrase maade kultuuri ning ajalugu. Selleks külastatakse muuseume, erinevaid vaatamisväärsusi, festivale ning muid rahvustele omaseid kultuurisümboleid. Vahepeal on teinud turism suure pöörde. Sihtkohta ei külastata enam niivõrd sooja päikese, vaatamisväärsuste vaid hoopis kultuurikogemuste pärast. Artiklis oli toodud näide, et põhjamaalaste jaoks on esimene kokkupuude araabia tänavakaubitsejaga tunduvalt ilmekam kultuurinäide kui vanalinna kitsikuses kõrguv mosee Kultuuriturismi all peetakse silmas olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. Ei ole vahet, kas turist külastab muuseumi, kultuuriüritust või rahvusparki,
Valisin just selle teema uurimiseks, sest maaturism kogub üha enam populaarsust ning üha enam hinnatakse naturaalsust ja keskkonnateadlikust. Teema uurimine tuleb kasuks maapiirkonnas tegelevatele ettevõtjatele, kes soovivad oma toodet või teenust muuta kõigile võimalikult kättesaadavaks. Esmalt tuleks saada ülevaade turismimajanduse olemusest ja teha selgeks definitsioonid. Turism vs reisimine Tihti ajavad inimesed omavahel sassi kaks mõistet: reisimine ja turism. Arvatakse, et neil on üks ja sama tähendus. Nad on küll omavahel tihedalt seotud aga tegelikult saab neid vaadata kui kahte eraldi seisvat mõistet. Reisimine tähendab ühest kohast teise kohta liikumist näiteks reisimotiivi alusel. Pärnust Tallinnas sõitmine ei ole reisimine, kuid Tallinnast Helsingisse sõitmist nimetatakse juba reisimiseks. Reisimine hakkas kiiresti kasvama alates 1960. aastatest, sest siis hakkasid inimeste seas populaarsust koguma lennureisid kaugematesse kohtadesse
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2010 1. Eesti hotellide ja motellide tärnisüsteem.................................................................................3 1.1 Lühiülevaade nõuetest tärnihotellidele:............................................................................3 2. EHE (Ehtne ja huvitav Eesti)..................................................................................................5 2.1 EHE:........................................................................................................................
arvestades.2 Uuring pöörab tähelepanu Rohelise Võtme programmiga liitunud majutusettevõtete oskusele ja huvile informeerida oma külalisi ettevõtte hoolivusest ümbritseva keskkonna vastu. Andmed analüüsiks on saadud Rohelise Võtme programmiga liitunud majutusettevõtete kodulehekülgedelt, uuritud on Rohelise Võtme kvaliteedimärgise olemasolu kodulehekülgedel. Rohelise võtmega liitunud majutusasutused seisuga aprill 20083: 1) Viru Hotell 2) Reval Hotel Olümpia 3) Reval Hotel Central 4) Reval Hotel Express (Reval Inn) 2 Säästva arengu mõiste... Säästva arengu andmebaas Eesti 21 3 Liikmed Eestis. Consumetric 5) Reval Hotel Park & Casino 6) Susi Hotell 7) Ammende Villa 8) Koidulapark Hotell 9) Pühajärve Puhkekeskus 10) Meriton Grand Hotell Tallinn 11) Tähetorni Hotell 12) Domina Inn Ilmarine ja Domina City 13) Hotell Bernhard
..........................................................7 3.2 Aasia....................................................................................................................................7 3.3 Ameerika.............................................................................................................................8 3.4 Lähis-Ida.............................................................................................................................8 4. Väljaminev turism...................................................................................................................8 4.1 Enamik reisijaid reisivad enda piirkonnas..........................................................................8 5.Maailma turismi mõjutavad tegurid.........................................................................................8 5.1 Maailma turism pärast 11.septembrit..................................................................................8 5.1
Sellist lähenemist väljendab kõige paremini definitsioon: Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Antud definitsioon on rõhutatult turisti- ehk kliendikeskne, lähtudes eeskätt loodusturisti soovidest ja vajadustest. Nii näiteks on Soome loodusturismi riiklikus arengukavas defineeritud loodusturismi järgnevalt: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Mõneti kitsama definitsiooni kohaselt on loodusturism turism, mis sisaldab rekreatsiooni looduskeskkonnas'. Selle definitsiooni kohaselt on loodusturismi puhul määravaks turismitoote pakkumise keskkond loodus, mistõttu seda võib pidada loodusturismi tootekeskseks definitsiooniks. Kahte lähenemist kõrvutades võib järeldada, et loodusturismi on võimalik defineerida kitsamalt, lähtudes turisti motivatsioonist turismitoote tarbimisel looduses, kui ka laiemalt, hõlmates kõiki looduskeskkonnas pakutavaid turismitooteid. Mõlemal
kirjeldatud meetmete rakendamisele. STRATEEGILINE EESMÄRK EESTI TOIDUSEKTORI JÄTKUSUUTLIK ARENG Eesti toidusektori jätkusuutliku arengu tagamisel on olulise tähtsusega ettevõtete ja toodete 4 konkurentsivõime arendamine, töötlemise efektiivsuse kasv ning keskkonnasõbralik ja säästlik areng. Toidusektorina käsitleb arengukava toidu tootmise, töötlemise ning turustamisega tegelevaid ettevõtteid. Turundustegevus makrotasandil seisneb sotsiaalsetes protsessides, mis juhivad kaupade ning teenuste vood tootjatelt ning töötlejatelt tarbijateni viisil, mis tasakaalustab nõudluse ja pakkumise ja ühtlasi täidab ühiskonna eesmärke. Siit tulenevalt on oluline käsitleda turustusahelat
miseks. Kolmandaks osapooleks on ettevõttest eraldiseisev organisatsioon, agentuur, amet, kes teostab ka tootjate ja teenuste pakkujate üle järelvalvet. Ökomärke saab jagada kahte gruppi: üldised ökomärgid ja spetsiifilised ökomärgid. Üldiste märkide puhul antakse sama märk paljudele erinevat liiki toodetele ja teenus- tele, alates pesupulbrist kuni majateenuseni. Spetsiifilised märgid seevastu hindavad ainult ühte valdkonda, selleks on turism, hotelli- ja majutusteenused. Ökomärgi eesmärk on: 1) edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju kesk- konnale, võrreldes sama tooterühma muude toodetega; 2) aidata kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele; 3) tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine; 4) mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas. Toodetele, teenustele antakse ka ökomärkidega sarnaseid märke milleks võivad olla
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt kordades suurema toodangu, kui M
Ökomärgis antakse erapooletu institutsiooni poolt tootele või teenusele, mis vastab ökomärgise andmise kriteeriumidele. Kehtestatud kriteeriumid on ranged ning neid vaadatakse pidevalt üle ning karmistatakse, kuna kriteeriumid peavad tagama toodete järjest paraneva keskkonnahoidlikkuse. Ökomärgised võeti kasutusele, et lihtsustada tarbijal osta tooteid, mis on keskkonnale vähem kahjulikumad, sest toodete enda informatsiooni põhjal on väga raske aru saada milline on hea ja keskkonnasõbralik toode. Ökomärgise eesmärk on edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale, aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele. Samuti on eesmärgiks tõsta tarbija teadlikkust keskkonna osas ning mõjutada turgu müüma rohkem keskkonda hoidvaid tooteid. 5 Säästev areng Eestis
hävingut ja kadu, on inimeste hetkel valitsevad käitumis- ja tarbimisharjumused. Seda silmas pidades anti prioriteedid järgmistele valdkondadele, kus soovitakse saavutada olulisi muudatusi: · loodusressursside (pinnas, vesi, looduspiirkonnad, rannikud) säästev majandamine; · integreeritud saastekontroll ja jäätmete ennetamine; · tarbimise ja taastumatute energiaallikate vähendamine; · transpordi keskkonnasõbralik korraldamine, mis sisaldab efektiivset ning keskkonna ja kogukonna suhtes mõistlikku füüsilise infrastruktuuri ja objektide asukoha valikut; · tihedalt seostatud abinõude süsteemid linnakeskkonna oluliseks parandamiseks; 11 · rahva tervise ja inimeste turvalisuse edendamine, rõhuasetusega tööstusriskide hindamisele ja juhtimisele, tuumaohutusele ja kiirguskaitsele. Programm valis viis olulisimat sektorit
SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1. JÄTKUSUUTLIK ARENG......................................................................................... 3 2. ÜRO JÄTKUSUUTLIK ARENG.................................................................................5 2.1 „Agenda 21“.................................................................................................. 5 2.2. Rio+20......................................................................................................... 5 2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon.....................................................................6 3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 7 3.1. „Säästev Eesti 21“............................
toitlustusasutustes, kohtutakse Eesti samade huvidega ühingutega ning õhtuti toimuvad erinevad üritused. Kogu reis kokku on turismitoode, mille kvaliteedi otsustab iga üliõpilane ise ning sellega koos turismitoote kvaliteedi. Jrk.nr Küsimus / Vastus Punkte 3. Loetlege turismimajanduse põhikomponente. 1 p. Majutus koos toitlustusega; lennu-, vee- ja maismaatransport; loodus- ja tehisvaatamisväärsused ja nende haldajad; reisiettevõtjad reisibürood ja reisikorraldajad; reisisihi korraldajad avaliku, era ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Jrk. r Küsimus / Vastus Punkte 4. Mille poolest erineb turist reisijast? 1 p.
parandab majanduse efektiivsust: tootmine saab areneda ilma ettekirjutusteta, mis tehnoloogiat kasutada. Turule tullakse uute efektiivsemate, ökonoomsemate ja loodust säästvamate tootmisprotsessidega, mis vastavad ökomärgistuses nõutavatele kriteeriumitele (loe: Puhtam tootmine kui eduka äri alus). turu areng kiireneb: kui järjest enam klient valivad ökomärgisega toote, siis on sellel otsene mõju tootjatele. Sellel, kellel on märgis ehk kes toodab loodussõbralikumalt on eelis selle tootja ees, kes on jäänud truuks vanadele tehnoloogiatele, mis vastavad küll keskkonnanõuetele, kuid mitte ökomärgiste nõuetele. toodete pidev areng: kuna kliendid on järjest keskkonnateadlikumad ja hakkavad ajapikku rohkemat nõudma, siis tuleb pidevalt arendada ka toodete. keskkonnamärgiste pidev areng: klientidelt saadav vastukajad aitavad parandada
keskkonnajuhtimissüsteemid) · Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED · Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid · Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia · Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem · Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve · Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Säästva avrengu seadus võeti Eestis vastu 1995.a Roheline eluviis ehk ökoloogiline elamisviis on niisugune elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Teisisõnu, see on tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside ( aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise.
keskkonnajuhtimissüsteemid) · Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED · Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid · Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia · Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem · Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve · Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Säästva avrengu seadus võeti Eestis vastu 1995.a Roheline eluviis ehk ökoloogiline elamisviis on niisugune elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Teisisõnu, see on tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside ( aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2
poolest (Bernini, Urbinati ja Vici, 2015). Seega hetkel on oluline iga Euroopa riigi jaoks just välisturistid, kes tooksid sisse raha, siseturistide puhul jääb raha ikkagi riiki ning eelarve ei suurene. Euroopa Liidu jaoks on oluline sihtgrupp Aasia turistid, kellel on huvi ja tahtmine reisida siia. Nende paremaks ja mugavamaks transportimiseks on tehtud rohkem lennuliine erinevatesse Euroopa riikidesse. Indoneesia näitel võib öelda, et turism aitas riigil tulla majanduskriisist välja ning hetkel on Bali saar üks maailma populaarsemaid sihtkohti. Majanduskriis algas Aasias 1980. aastatel, peale seda hakkas riik enda loodusvaradesse ja selle ümbruskonda panustama ning turism toob hetkel kõige suurema tulu riigikassasse. Riik panustas infrastruktuuri ehitusse, projektidesse ning transpordi vahenditesse. Hetkel tuleb enamus turiste lennukiga (75%), kuid naaberriigi turistidel on võimalus ka laevaga reisida (25%) (Lee ja Syah, 2018)
Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
