Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #1 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #2 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #3 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #4 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #5 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #6 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #7 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #8 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #9 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #10 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #11 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #12 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #13 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #14 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #15 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #16 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #17 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #18 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #19 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #20 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #21 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #22 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #23 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #24 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #25 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #26 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #27 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #28 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #29 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #30 KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marii78 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Keskkonnafüüsika arvestuse materjal

Laineid iseloomustavad suurused: Amplituud, a (x0) – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t Periood, T – lühim ajavahemik, mille jooksul antud ruumipunkti läbivad kaks järjestikust laineharja Sagedus, f – ajaühikus punkti läbiv võngete arv, ühik Hz Nurk- ehk ringsagedus, w – ühik rad/s w = 2π/T = 2πf  Laine kõrgus, H – kaugus laine harja ja põhja nivoo vahel H = 2a  Lainete levimise kiirus, u  Lainepikkus, λ – kaugus kahe harja vahel Laine murdumine:  Laine leviku suuna muutumine liikudes ühest keskkonnast teise  Põhjustatud erinevatest laine leviku kiirustest Lainete peegeldumine:  Laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt esialgsesse keskkonda

Füüsika
thumbnail
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil

Keskkonnafüüsika
thumbnail
10
docx

KINEMAATIKA ALUSED

mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte naturaallogaritmiga. LAINED JA AKUSTIKA Lained elastses keskkonnas - Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel vastastikmõjus,st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga ja pikilained-osakesed võnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist – elastsusmoodulist E ja tihedusest roo v= √ E roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ka energia. Interferentsiks nim koherentsete lainete liitmist

Füüsika
thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

r Pendli vabavõnkumise l m Mat. pendel: l ­ pendli niidi pikkus, g - raskuskiirendus T = 2 T = 2 periood g k Vedrupendel: m ­ keha mass, k ­ vedru jäikus Võnkliikumise võrrand x = x0 sin t x ­ hälve, x0 ­ amplituud, ­ nurkkiirus, t ­ aeg Laine levimiskiirus v = f ­ lainepikkus, f ­ laine sagedus II. SOOJUSÕPETUS Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki. Rõhk vedelikus p = gh p ­ vedeliku rõhk sügavusel h, g ­ raskuskiirendus, ­ vedeliku tihedus Üleslükkejõud F = gV p ­ vedeliku või gaasi tihedus, V ­ keha poolt väljatõrjutud ruumala I. Termodünaamika

Füüsika
thumbnail
7
doc

Füüsika valemid

r Pendli vabavõnkumise l m Mat. pendel: l ­ pendli niidi pikkus, g - raskuskiirendus T = 2 T = 2 periood g k Vedrupendel: m ­ keha mass, k ­ vedru jäikus Võnkliikumise võrrand x = x0 sin t x ­ hälve, x0 ­ amplituud, ­ nurkkiirus, t ­ aeg Laine levimiskiirus v = f ­ lainepikkus, f ­ laine sagedus II. SOOJUSÕPETUS Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki. Rõhk vedelikus p = gh p ­ vedeliku rõhk sügavusel h, g ­ raskuskiirendus, ­ vedeliku tihedus Üleslükkejõud F = gV p ­ vedeliku või gaasi tihedus, V ­ keha poolt väljatõrjutud ruumala I. Termodünaamika

Füüsika
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

omaette olenditeks - need sündisid veest ja tuulest, läbisid oma rännuteel saari ja sadamaid ning hääbusid lõpuks rannaliival. Füüsikuid-filosoofe pani kõige rohkem imestama, et lainetega ei kaasnenud liikumist selle tavapärases, aine (massi) edasikandumise mõttes. Lainetaval veepinnal olev laev jäi paigale, kõikudes lainetega samas rütmis. Mõnes mõttes käitusid lained liikuvate kehade sarnaselt: kohates takistust, põrkab laine tagasi ja jätkab liikumist vastassuunas; nurga all põrgates aga käitub nagu piljardikuul (langemisnurk võrdub põrkenurgaga). Teiselt poolt, lainete omavahelisel põrkel ei juhtu mitte kui midagi - pärast kohtumist levivad lained edasi nii, nagu poleks teist lainet olemaski... Lainetus (kulgev laine) erineb tavapärasest (kulg)liikumisest selle poolest, et temaga ei kaasne kehade ümberpaiknemine (kehade asukoha muutus). Laevuke lainetaval veepinnal

Füüsika
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

6.7a Homogeense varda inertsimoment varda keskpunkti suhtes. 6.7b Ketta inertsimoment tema sümmeetriatelje suhtes 6.8 Pöörleva keha kineetiline energia. 7. VÕNKUMISED 7.1 Tasakaalu liigid 7.2 Sumbuvvõnkumine 7.2 Harmooniline võnkumine. 7.2a Matemaatiline pendel 7.2b Füüsikaline pendel 7.3 Harmoonilise võnkumise energia. 7.4 Sundvõnkumine. Resonants 8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained 8.2 Sfääriline ja tasapinnaline laine 8.3 Lainete interferents 8.4 Lainete difraktsioon 8.5 Laine levimiskiirus elastses keskkonnas 8.6. Doppleri efekt 9. MOLEKULAARFÜÜSIKA 9.2 Ideaalse gaasi mõiste 9.3 Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 9.4 Aine siseenergia. Ideaalse gaasi siseenergia. Temperatuur ja selle seos ideaalse gaasi siseenergiaga. 9.5 Avogadro seadus. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Mendelejev-Clapeyroni võrrand. 9.6 Isoprotsessid 9.7 Gaasi töö. Soojushulk. Siseenergia 9

Füüsika
thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

Reaalses maailmas pendli võnkumine sumbub teatud aja jooksul, see tähendab, et võnkumise amplituud aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud. Selliseid võnkumisi nimetatakse sumbuvateks võnkumisteks. Võnkumised saavad sumbuda hõõrdumise tagajärjel, aga ka siis, kui võnkuvate kehade energia kandub üle teistele võnkuvatele kehadele. Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine.võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi. 26. LAINE KUI VÕNKUMISE EDASIKANDUMINE RUUMIS. LAINEPIKKUS. SEOS KIIRUSE, LAINEPIKKUSE JA SAGEDUSE VAHEL. LAINETE LIIGID. KIIRUS JA KESKKONNA ELASTSUS. 11 Mehaaniliseks laineks nimetatakse võnkumiste levimist elastses keskkonnas. Keskkonda nimetatakse elastseks, kui elastsusjõud viivad tasakaaluasendist väljaviidud osakese sinna tagasi. Laine levimisel ei kandu keskkonna osakesed

Füüsika



Lisainfo

Eksamiks õpimiseks tehtud kokkuvõtte

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun