Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Gerly Poroson KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja Anneli Rihvk-Hiie Tallinn 2011 Keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTEV ARENG Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus. Keskkonnaprobleemid on osa meie igapäevaelust: iga inimene on kuulnud kliimamuutustest, naftareostustest, vihmametsade ning üldse metsade hävimistest, üleujutustest ja nende halbadest tagajärgedest meie keskkonnale. Kahjuks kõik see on suuresti inimtegevuse tagajärg. Kas siis teadmatusest või hoolimatusest aga keskkonna probleemid on väga aktuaalsed ja igapäev meie silme all.
globaalne soojenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, loodusvarade ekspluateerimine, jäätmete hulga suurenemine, kemikaalide suurenenud kasutamine. Igal kodanikul on mõju keskkonnale, mis väljendub antud isiku eluviisides. Väikesed muutused kodaniku igapäevastes harjumustes võivad keskkonnale avaldada tohutut positiivset mõju. Samuti on suur osa riigi poolt reglemeneeritud seaduste ning protokollidega, mis reguleerivad keskkonna säästlikkuse tagamist. Referaadi koostamisel on kasutatud enamasti Euroopa Komisjoni ja Keskkonnaministeeriumi kodulehekülge ning viimase peatüki ,,Säästev Eesti 21" refereerimisel on kasutatud Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud säästva arengu strateegiat ,,Säästev Eesti 21". II. CO2 ja kliima muutused Juba 20. sajandi algusaastatel on maa temperatuur kiiresti tõusnud eriti Euroopa piirkonnas
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja: Anneli Rihvk- Hiie SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................31. MIS ON KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEM ( KKJS ) ? ........................41.1Keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtted .................................................41.1
kontseptsioon. Tugeva ehk ökoloogilise jätkusuutliku kriteeriumi täitmiseks on vaja tagada iga üksiku kapitali (looduskapitali ja inimese loodud kapitalide) samas koguses jätkumine tulevastele põlvedele. Nõrga ehk majandusliku kriteeriumi pooldajad peavad oluliseks üksnes kapitalide koguhulga samaks jäämist inimese kohta, s.t loodusvarasid võib vähendada, kui inimese loodud kapital selle võrra kasvab. Jätkusuutlikkus taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arengu vahel. Jätkusuutlikkus eeldab üldsuse osalemist, säästvale arengule orienteeritud majandushoobade, nt. ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. (Peedel 2016) 3 Teisisõnu, riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult
.................................................. ,,.........." 2011 Juhendaja:....................................................................... ,,.........." 2011 Instituudi direktor:.......................................................... ,,.........." 2011 Tallinn 2011 x Tallinna Ülikool Sisukord x Tallinna Ülikool Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on selgitada säästva arengu olemust, selle põhimõtteid, mõningaid sellega seonduvaid riiklikke strateegiaid ning ülemaailmset säästva arengu tegevusprogrammi aastani 2030 Agenda 21. Samuti saab referaadist teada, kes on Eesti suurimad keskkonna reostajad ja maavarade raiskajad ning millised on suuremad takistused teel säästva arengu poole. Infot sain enamsti Keskkonnaministeeriumi kodulehelt ja Säästva Eesti Instituudi väljaannetest, kuna
Kasutatud kirjandus lk 7 Mis on jätkusuutlik areng? Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk mahemajandus on käsitusviis, mida tavaliselt määratletakse kui ,,arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." 2 Jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja: Klass: Õpetaja: Tartu 2010 Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Erinevate valdkondade elluviimise eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Lisaks on jätkusuutliku arengu eesmärkide täitmine tihedalt seotud konkurentsivõime küsimustega
Kõik kommentaarid