50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
raks222
Õppematerjali autor
* Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili. 9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid. Tunnused: -minevikuarhitektuuuri eeskujuks võtmine
3) Kolmandaks oluliseks põhjuseks oli aga see, et sajandite jooksul väljakujunenud majanduselu ja ühiskonnakorraldus muutus keerukamaks ning dünaamilisemaks. Uuest olukorrast tulenevate nõudmistega kohandumiseks hakkas aga arenema kulutuste eelneva hindamise süsteem, et kokkulepitud hinna alusel anda kogu vastutus projekti tööde täitmise eest peatöövõtjale. See läbi vabanesid ehituse omanik ja arhitekt paljudest korraldusprobleemidest ja omanik oli kaitstud täpselt piiritletud kohustusega tasuda, millega ta sidus ennast enne tööde alustamist lepingu sõlmimisel. Üle sajandi funktsioneeris see süsteem edukalt ja ta on ka tänapäeval laialt kasutusel, kuigi on kadunud selle esialgne lihtsus. Siiski pani selline meetod ühe täiendava kohustuse arhitektile: lõpetada tööjoonised ja lahendada ehitusega seotud pisiküsimused enne hinna määramist.
EELKAVANDI FAASIS ON PÕHITEGIJA OMANIK OMANIKU VASTUTUS EHITISE KOGU ELUTSÜKLI JOOKSUL KORRASOLEKU, KASUTUSOTSTARBE JA OHUTUSE EEST: KRUNT EHITUSPLATS KRUNT EHITAMINE KASUTAMINE LAMMUTAMINE OMANIKU VASTUTUSE MÕTTES ON MAA JA EHITIS LAHUTAMATUD KASUTUSOTSTARVE ON MÄÄRATUD DETAILPLANEERINGUGA OMANIKUD LIIGITATAKSE: · KINNISVARA ARENDAJAD: ehitavad müügiks, SOOV ODAVALT EHITADA JA MITTE ARVESSE VÕTTA KASUTUSKULUSID · INVESTORID: plaanivad saada tulu ehitise kasutamisest, KASUTUSKULUDE ARVESTAMINE VAJALIKUM · HÕIVAJAD: SPETSIIFILISED NÕUDED, RASKE MÜÜA, PÄÄSTAB STANDARDITE KASUTAMINE · AVALIKUD TELLIJAD: omaniku võõrandumine nõuab avalikku kontrolli korruptsiooni vältimiseks ja effektiivsuse tõstmiseks, suurenenud nõudmised keskkonnakaitsele, erieeskirjad. Konkurentsi puudumise tõttu kasutatakse effektiivsuse tagamiseks erikulu norme : kr / m2, kr / m3 jne. 2.2
parkidest, Hiina ja Jaapani aiastiilidest, inglise maastikupargist, tulevad ka käsitlused eklektikast ja uusklassitsismist, linnaparkidest eelmisel-üleeelmisel sajandil ning pisut funktsionalismist ja modernismist. Vahele mahub veel tükike vanemat Eesti maastikuarhitektuuri ajalugu, niipalju kui seda valdkonda siin uuritud on. MÕISTED Mis on maastikuarhitektuuri ajalugu? Minevikus valminud maastikuarhitektuuriliste teoste uurimine (näited): - Mis neil on ühist? - Kuidas nad üksteisest erinevad ja kuidas erinevad tänapäeva maastikuarhitektuurilistest teostest? - Milliseid teadmisi ja õppetunde nad meie jaoks hõlmavad? Tänapäeva maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Seda kõike on ka varem tehtud: - struktuuride rajamine (teed, hooned jne), - taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele),
2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 2015 Säästava Arengu 17 eesmärki Igaüheõigus ja muutused Eesti keskkonnaõiguses Igaüheõiguse (Everyman’s right) mõiste Õigus looduses vabalt liikuda koos kohustusega loodust hoida. [SASS] Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust. [RMK] Igaüheõiguse komponendid: ÕIGUS – osa saada KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada Igaüheõiguse mõte Looduses vabalt liikumine: jalgsi (suuskadel, ratsa, räätsadel), rattaga, mootorsõidukiga, maastikusõidukiga, üksi, hulgi Liikumine – maismaa ︎Mitte erateed ehk avalikud teed Erateed – tähistatud (omaniku loal) ja tähistamata erateed ︎Liiklusmärk kehtib sõidukitele, kuid väljendab omaniku suhtumist võõrastesse
Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama
Luues lapse andekuse arengut toetavat ja stimuleerivat keskkonda on tähtis, et vanemad säilitaksid lapse terve uudishimu temaga võimalikult palju suheldes ja tema tegevuse vastu huvi tundes. Nii determineerib just kasvukeskkond, mil määral lapse geneetilist potentsiaali realiseeritakse Kees (1991) väitel (Vikat 2002: 26). Andekas laps on perekonnale nii rõõm kui mure ühekorraga: ühelt poolt rõõm lapse edusammudest, teiselt poolt vastutus ja kohustus, kuidas ja mis vahenditega tagada lapse arengule vajalikud tingimused. Määrab ju kasvukeskkond suures osas sellegi, kas andekas laps ka täiskasvanuna on valitud alal edukas. Andekus on nagu protsess, mis nõuab huvi, tahet ja motivatsiooni mitte üksnes lapselt endalt, vaid ka teda ümbritsevalt keskkonnalt. Lapse jaoks on oluline võimaluse andmine, sest see on eduka tegevuse eelduseks. Otseselt kooliealiste laste andekuse probleemiga on meil intensiivselt hakatud tegelema 1993. aastal professor I
siis kasutatakse sünteetilist kiudu koos teraskiuga puhaspõrandate tasanduskihtide valmistamisel. 2.8 Mineraalvillade liigid, omadused ja kasutamine Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine (looduslikud kivimid,räbud, klaas) sulatamisel 1400-1800 °C juures. Sulamass pihustatakse kiududeks lisades kleepuvat sideainet. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa (vatti) meenutava massi. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeeratavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kaitsekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber). Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Klaasvill - Tooraineks klaasimurd, lisatakse soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne materjal, seega pressitakse kokku 40-80x transportimiseks ja ladustamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid