Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. TÄHTSAMAD VÕISTLUSED Tähtsaimad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on: ·Olümpiamängud ·Maailmameistrivõistlused ·Euroopa meistrivõistlused Veel peetakse järgmisi võistlusi: ·IAAF-i maailma karikavõistlused ·Euroopa karikavõistlused ·Sisemaailmameistrivõistlused ·Euroopa sisemeistrivõistlused ·IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4x100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m
stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni Neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi "kohtadele" ja "valmis olla" oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega "kohtadele" ja seejärel kõikide võistlejate liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust "kohtadele" ja "valmis olla" peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga
Kergejõustikualad Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. JOOKSUD Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal, kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m
Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m
Kergejõustik Referaat Koostas: Marju Pärnu 2007 1/11 SISUKORD: 1. Ajalugu 2. Jooksud 3. Hüpped 4. Kümnevõistlus Kümnevõistluse ajalugu Kümnevõistluse alad 5. Setsmevõistlus 6. Heited-tõuked 7. Käimine 8. Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad 9. Maailma rekordid 10. Kasutatud kirjandus 2/11 1. AJALUGU Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide,
KERGEJÕUSTIK Katrin Põlma 10-ks Sisukord 1.Esileht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4. Ajalugu 5 .Kergejõustiku alad 5 .Võistluste korraldus 5.Kergejõustiklase riietus ja jalatsid 6. Jooksud 7 .Tõkke- ja takistusjooksud 7.Teatejooksud 7.Käimine 8.Hüpped 8 .Heited-tõuked 9. Mitmevõistlus 9. Tähtsaimad võistlused 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kergejõustiku juured ulatuvad juba kaugesse minevikku, Vana-Kreekasse. Juba õitsval antiikajastul peeti lugu tervest kehast ja vaimust. Saada olümpiavõitjaks oli
relvisjooks. Kaasaegne kergejõustik pärineb Briti saartelt, 19. sajandi keskpaigast, kui alustati sellega tegelemisega sealsetes õppeasutustes. Esimese rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomisega alustati 1912. aastal Stockholmis suveolümpiamängudel. 1934. aastal Torinos toimusid esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, kuid esimesed maailmameistrivõistlused toimusid alles 1983. aastal Helsinkis. KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel 24 ja naistel 22 ala kavas. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m
Varstu Keskkool 11. klass Jevgenia Grigorovits Kergejõustik Referaat Juhendaja Helve Tina Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2.Kergejõustiku ajalugu 4 3. Kergejõustiku alad 6 3.1 Jooksud ja käimine 8 3.1.1 Kiirjooks (sprint) 9 3.1.2 Teatejooks 10 3.1.3 Tõkkejooks 10 3.1.4 Kesk- ja pikamaajooks 12 3.1.5 Takistusjooks 12 3.1.6 Võistluskäiminr 13 3.2 Hüppealad 13 3.2
Kõik kommentaarid