KEHATEMPERATUURI KONTROLL IMIKUTEL (0)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

KEHATEMPERATUURI KONTROLL LASTEL

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 KEHATEMPERATUURI KONTROLL LASTEL Referaat aines uurimis- ja arendustöö metoodika I Juhendaja: Tallinn 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö autor on 1. kursuse õenduse õppetooli üliõpilane. Õenduse õppekavas on õppeaine inimese elamistoimingud. Referaadi teemaks on kehatemperatuuri kontroll lastel, teema on vajalik kõigile, et teada saada täpsemalt kehatemperatuuri ja selle kontrollimise kohta. Esimene peatükk annab ülevaate kehatemperatuuri kohta, seda kui elamistoiming ja miks tekib inimesel kõrgendatud temperatuur. Teises peatükis tuuakse välja, mis on palavik ja millised on erinevad võimalused kehatemperatuuri kontrollimiseks. Referaadis on kasutatud kolme kirjandusallikat ja ühte inglise keelset teadusartiklit.

Aktiviseerivad tegevused

2

docx

Kehatemperatuuri kontrollimine

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Sirje Kopp Kehatemperatuuri kontrollimine Referaat Juhendaja: Maire Aruots õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2014 1. Kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiming. Erinevalt kõigusoojastest loomadest on inimene võimeline säilitama oma temperatuuri püsivana, olenemata ümbritsevast keskkonnas valitsevast kuumusest või külmusest. Enamuse ajast pole inimene teadlik oma kehatemperatuurist, sest see püsib inimese jaoks sobival tasemel. Kehatemperatuuri kontroll on võimalik, sest seda kontrollib nägemiskühmus asuv soojusregulatsioonikeskus, mis tasakaalustab soojuse tootmist ja

Meditsiin

18

docx

KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Daniil Morozov KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1.NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS....................................3 2.KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE.............................................................................4 3.TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT..............................................................5 4.TEMPERATUURI MÕÕTMINE SUUST..........................................................................6 5.TEMPERATUURI MÕÕTMINE PÄRAKUST.................................................................7 ARUTELU......................

Tervishoid

60

docx

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine

intubatsioonitoru viimiseks on suu kaudu ehk orotrahheaalselt. Laste intubeerimisel kasutatakse nii nasotrahheaalset kui orotrahheaalset intubatsiooni ning millist meetodit eelistatakse, sõltub suuresti osakonna praktikast ehk intubatsiooni teostajate praktilisest kogemusest ja harjumusest. Samas leidub kirjanduses informatsiooni selle kohta, et nasotrahheaalset intubatsiooni kasutatakse rohkem enneaegsetel, ajaliselt sündinud vastsündinutel ja imikutel (Wyllie 2008), näiteks kirjutab Tunell (1998), et vastsündinuid eelistatakse intubeerida nasotrahheaalselt, sest sel puhul on intubatsioonitoru parem fikseerida ning Battersby jt (2007) uurimistööst selgus, et suurematel, üle kaheksa aastastel lastel kasutatakse sagedamini orotrahheaalset intubatsiooni, sest intubeerimise protseduur on kergemini teostatav ja lühem intubatsioonitoru jätab väiksema surnud füsioloogilise ruumi.

Õenduse alused

54

pdf

Lapse objektiivne läbivaatus. Üldseisund, kehatemperatuuri mõõtmine.

1. ÜLDSEISUND Terje Arula 1.1. Mõisted Kehatemperatuur — kehatemperatuuri määravad ära ainevahetuslike protsesside käigus tekkiva soojuse ja väliskeskkonda antava soojuse vahe. Südame ja keha tsentraalset temperatuuri ehk basaaltemperatuuri kontrollitakse hüpotalamuse poolt. Naha ja keha välimiste osade temperatuur sõltub enamasti väliskeskkonna tingimustest ja on erinev keha tsentraalsest soojusest. Soojusregulatsioonikeskus hoiab organismi temperatuuri ühtlasena, soojust lendub samapalju kui tekib. Kõrvalekaldumine normaalsest

Meditsiin

9

docx

PLEURIIT

voodis · Selgita valu tugevdavad faktorid · Abista patsienti pööramisel ja liikumisel Palavik 39°C seoses Kehatemperatuuri · Taga voodireziim Kehatem- põletikulisest protsessist normaliseerimine · Julgusta haiget peratuur organismis kuni 37°C ühe jooma ( 200-250 normalisee- tunni jooksul ml.iga tund) ris kuni · Mõõda 37°C temperatuuri iga

Sisehaigused

108

pdf

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

Südame-vereringe seisundi vaatlemisel kirjeldatakse lapse üldseisundit (vaata peatükk 1 „Üldseisundi objektiivne läbivaatus“); füüsilise arengu, lihastoonuse ja kehalise arengu vastavust eale, rühti; jõudlust toitmisel-imemisel ja füüsilisel koormusel; naha ja limaskestade jumet-värvust; hingamist; rindkere kuju. Nähtavaid pulsatsioone ja täpset lokalisatsiooni (kaelal, südame kohal, epigastriumis). Südame tiputõuke nähtavust seliliasendis. Vastsündinutel, imikutel ja asteenilistel lastel – hästi nähtav. Sõrmede ja küünte kuju, värvust. Küüne ja küünevalli vahel on nürinurk. Nähtavate tursete olemasolu. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Tunell 1998, Kallas jt 1999, Kantero jt 2005, Saha 2005, Virro 2008, Uibo 2010.) 6 Patoloogia • Üldine väsimus, rahutus, väsimine söömisel-imemisel, füüsilisel pingutusel.

Meditsiin

20

pptx

Elamistoiming: Kehatemperatuur

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ELAMISTOIMING: KEHATEMPERATUUR Kadi Lepik Cathreen Lebedev Airi Järvesaar 2017  ELUKAAR • Inimene on võimeline kehatemperatuuri säilitama olenemata keskkonnast. • Tavaliselt ei ole inimene teadlik oma kehatemperatuuri kõikumisest. • Kehatemperatuuri kontrollib peaajus asuv soojaregulatsioonikeskus.  VÄIKELAPSEIGA • Loote kehatemperatuur on +0.5 kraadi kõrgem kui emal. • Vastsündinu kehatemperatuuri mõjutab väliskeskkond. • Hüpotermia ja hüpertermia on väikelastele ohtlik. • Väikelaste kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt või rektaalselt.  LAPSEIGA

Bioloogia

Kommentaarid (0)