Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KEEMIA - Molekulid, aatommass ja molekulimass, ioonid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks molekulid tekivad?
  • Kuidas ioonid tekivad?
KEEMIA - Molekulid-aatommass ja molekulimass-ioonid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KannK100 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Keemia põhimõisted

Tähis Z. ALUS- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. ALUSELINE LAHUS- lahus, milles hüdroksiidioonide sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH>7. ALUSELINE OKSIID- hüdroksiidile vastav oksiid. AMFOTEERSUS- keemilise ühendi (näit. Al(OH)3) omadus reageerida sõltuvalt tingimustest kas happena või alusena. ANORGAANILINE KEEMIA- keemiaharu, mis käsitleb anorgaanilisi aineid(alus, sool, hape). ANIOON- negatiivse laenguga ioon. ANIONIIT- anioone vahetav ioniit. ANOOD- elektrood, millel toimub oksüdeerumisprotsess; vooluallikas on anood negatiivseks, elektrolüüsiseadmes positiivseks elektroodiks. ASSOTSIATSIOON- ühe aine osakeste (ioonide või molekulide) omavaheline ühinemine liitosakesteks. ATOMAARNE OLEK- lihtaine esinemine aatomitena, näiteks atomaarne vesinik H. 1

Keemia
thumbnail
4
doc

Keemia riigieksami põhimõisted

PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG ­ võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE ­ tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT ­ elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT ­ kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON ­ positiivse laenguga ioon. ANIOON ­ negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL ­ liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS ­ aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL ­ aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS ­ aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV ­ osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol.

Keemia
thumbnail
5
odt

Keemia mõisted

Keemia mõisted Aatom ­ aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng ­ Elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ­ ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul ­ molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass ­ aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ­ ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ­ ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk ­ aine kogus moolides; tähis n.

Keemia
thumbnail
3
doc

KEEMIA PÕHIMÕISTED

Tuumalaeng ­ aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate ­ aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht ­ kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon ­ aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul ­ aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass ­ e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass ­ aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n. Ühikuks tavaliselt: mol,kmol. Avogadro arv ­ osakeste arv ühes moolis (N = 6,02x10²³ osakest).

Keemia
thumbnail
5
pdf

Keemia mõisteid gümnaasiumis

Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) tähis M 13.Avogadro arv - loendusühikule mool vastav osakeste arv NA= 6,02 x 1023 14

Keemia
thumbnail
2
docx

Keemia põhikooli mõisted

KEEMIA MÕISTED AATOM neutraalne osake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronkattest ELEKTRONSKEEM näitab elektronide paigutust elektronkihtidel KEEMILINE ELEMENT ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik IOON laetud aatom KATIOON positiivselt laetud ioon ANIOON negatiivselt laetud ioon O-A arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis LIHTAINE koosneb ainult ühe elemendi aatomitest LIITAINE koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest MOLEKULAARSED AINED soolad, metallid, alused, aktiivsete metallide oksiidid MITTEMOLEKULAARSED AINED happed, orgaanilised ained, vedelikud, gaasid KEEMILINE SIDE jõud või mõju, mis seob aatomid molekuliks või aatomid ja ioonid kristalliks

Keemia
thumbnail
6
doc

Keemia põhimõisted

arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate ­ aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht ­ 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) ­ elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius ­ 13. aatomorbitaal ­ aatomi osa,milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur 14. vakantne orbitaal ­ 15. elektronpilv ­ 16. Molekul ­ aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega aeotud aatomitest. 17. lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. 18. liitaine ­ keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. 19. allotroopia ­ keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena(allotroobina), nt. Grafiit ja teemant. 20. Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes. 21

Keemia
thumbnail
3
doc

Keemia riigieksamiks kordavad mõisted

Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate ­ aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht ­ 5) keemiline element ­ aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop ­ keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop ­ üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon ­ laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul ­ molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass ­ aatomi mass massiühikutes 11) mool ­ ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ­ ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ­ ühes moolis aines sisalduv aineosakeste arv 14) gaasi molaarruumala - 15) Keemiline side ­ aatomite või ioonide vaheline vastastikmõju

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun