Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES #1 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES #2 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES #3 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES #4 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES #5 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES #6 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES #7 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES #8 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES #9 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES #10 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES #11 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES #12 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rebanerebanerebane Õppematerjali autor
Kaugseire rakendused. Okeanograafia. Kaugseire. Satelliidid. Mereteadus.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
docx

Rannikumere kaugseire referaat

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Referaat RANNIKUMERE KAUGSEIRE Keskkonnamonitooringu alused Tallinn 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS.......................................................................3 2. RANNIKUMERE KAUGSEIRE OLEMUS........................................3 2.1 Kaugseire põhilised eesmärgid..................................................................4 3. KAUGSEIRE PROGRAMMI MAJANDUSLIKUD, POLIITILISED JA SOTSIAALSED TULEMUSED

Keskkond
thumbnail
15
doc

Taimkatte kaugseire

Taimkatte kaugseire Eksamiküsimused 1. Kaugseire füüsikalised alused. (Kiirguse spekter, heledus, heleduskordaja, kiirgustemperatuur, polarisatsioon). Kaugseire baseerub elektromagnetkiirguse ja aine vastastikuse mõju füüsikalistel seaduspärasustel. Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 ­ 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 ­ 400 nm, nähtav kiirgus 400 ­ 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 ­ 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 ­

Bioloogia
thumbnail
7
docx

Maateaduste alused II 1. kontrolltöö

Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dunaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes ekliptika tasapind- ümber päikese tiirleva maa orbiidi tasand afeel- Päikesest kaugeim punkt 4.juuli periheel- Päikesele lähim punkt 3.jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=(a-b)/a a-pikem pooltelg,b-lühem pooltelg Triangulatsiooni printsiip maamootmisel- Meridiaan- Paralleelidega ristuvad ellipsoidi pinnal muutumatu geograafilise pikkusega jooned Ekvaator- Suurima raadiusega paralleel Meremiil- vastab keskmiselt ühele meridiaankaare minutile. On kokku

Maateadused
thumbnail
42
docx

Geoinfosüsteemid

 Temaatiline kaart- mingi kindel objektide klass või nähtus, mis ei ole maastikul reaalselt jälgitav Mõõtkava järgi  Väiksemõõtkavalised – väiksemad kui 1:100 000  Keskmisemõõtkavalised – 1: 100 000 – 1:1 000 000  Suuremõõtkavalised – alates 1:1 000 000 Kujutatava ala suuruse järgi  Maailmakaardid  Mandrite ja ookeanide kaardid  Regioonide kaardid  Riikide kaardid 1 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad  Kohalikud kaardid  Linna, küla jne kaardid Otstarbe järgi  Teedekaardid

Geoinfosüsteemid
thumbnail
28
odt

Geograafia eksam

Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartidel plaanide ja profiilidena Geoid on keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: • Geoid on igal pool kumer. • Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud.

Geograafia
thumbnail
17
odt

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo

Eesti Mereakadeemia Hüdrometeoroloogia ja loodushoid Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo Referaat Koostaja: Marianne Kangur Rühm: KM21 Õppejõud: Silve Grabbi Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Üldinfo..............................................................................................................................................4 1.1. Satelliitide ajalugu....................................................................................................................4 1.2. Satelliitide tööpõhimõtted.........................................................................................................5 1

Meteoroloogiliste vaatluste meetodid
thumbnail
32
docx

GPS referaat

..................................................................................................................................3 SÜSTEEMI ARENG.......................................................................................................................3 MIS ON GPS? 2 Lühend GPS tuleneb inglisekeelsest terminist Global Positioning System - Ülemaailmne Asukohamääramise Süsteem, Globaalne Punkti Seire, kohamäärangusüsteem. Globaalne Positsioneerimise Süsteem võimaldab toimetada mingit objekti planeet Maa lähedasse etteantud koordinaatidega mistahes punkti. Juhtiv objekt saab GPS abil katkematult andmeid enda asukoha ning liikumise suuna ja kiiruse kohta. Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete (sagedused 1,2 ja 1,5 GHz) püsiva kiirusega sirgjoonelisel levil lähi-

Allika?petus
thumbnail
133
ppt

Laevajuhid- navigatsioon

Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus

Merendus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun