Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
K11





KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960
Referaat


Õppejõud: Heve Kirikal


Mõdriku
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1 AASTAD 1940 JA 1941 4
2 AASTAD 1941 KUNI 1945 8
3 AASTAD 1946 KUNI 1950 14
4 AASTAD 1951 KUNI 1955 16
5 AASTAD 1956 KUNI 1958 20
6 AASTAD 1959 – 1960 23
KOKKUVÕTE 24
KASUTATUD KIRJANDUS 25

SISSEJUHATUS


Referaat koosneb kuuest peatükist, mis kajastavad Eesti kaubanduse arengut aastatel 1940 – 1960. Iga peatükk käsitleb tähtsamaid kaubanduse ajaloo sündmusi.
Esimene peatükk käsitleb kaubanduse arengut aastatel 1940 – 1941, kui kehtestati nõukogude võim ning kaubandus sotsialiseeriti.
Teine peatükk käsitleb kaubanduse arengut aastatel 1941 – 1945 ja samas iseloomustab ka nõukogude kaubanduse laostumist.
Kolmas peatükk käsitleb aastaid 1946 – 1950 ning neljas peatükk aastaid 1951 - 1955, mis kirjeldavad aga kaubanduse arengu edukust .
Viies peatükk, mis käsitleb aastaid 1956 – 1958 ja kuues peatükk, mis kirjeldab aastaid 1958 – 1960, võtavad kokku jae- ja hulgikaubanduse arengu.

1 AASTAD 1940 JA 1941


1940. aastal Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit kehtestas nõukogude võimu. Kogu kaubandus korraldati ümber ehk siis kapitalistliku kaubanduse muutmine sotsialistlikuks , nõukogude kaubanduseks. Nõukogude kaubanduse väljakujundamine Eesti NSV-s toimus nii riikliku kaubanduskanali loomise kui ka kodanliku kooperatiivkaubanduse ümberkujundamise teel nõukogulikuks kooperatiivkaubanduseks. Valitsus moodustati eesotsas Johannes Vares Barbarusega. 21. juunil valitud Riigituumast sai Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kõrgeim riigivõimuorgan. Uus võim natsionaliseeris kaubandusettevõtted ning samuti kuulutati maa üldrahvuslikuks omandiks.
Talurahvale kehtestati põllumjandussaaduste riigile müümise kohustused. Keskmiselt pidi talurahvas oma toodangust riiginormiks andma: teraviljast 18-20%, piimast 21-28%, munadest 15-30%, kartulist 6-10%, lihast 16-23%, villast 13-15%. Raha, mis saadi neist andmeist, moodustas talurahva sissetulekust vaid 4-6%.
Majandusministreeriumi juurde moodustati näiteks kaubanduse komitee.
1940.aasta augustis kehtestati kaubandusettevõtete tegevuse üle rahvakontroll. Sama aasta novembris kehtestati nõukogude valuutasüsteem.
1940. aastani oli kaubandusvõrk väga killustatud – enim oli toidu-, sega- ja pudukauplusi. Nõukogude võimu kehtestamisega viidi sisse rida muutusi. Tagamaks kaubanduse funktsioneerimine, valiti suuremates kaupluses valitsuse täievolilised esindajad (usaldusmehed) . Anti välja erakaubandust reguleerivaid õigusakte, mis puudutasid igapäevast kassaraha üleandmist panka, panga arvelt raha väljavõtmise piiramist.
1940. aastal juulis moodustati Kaubanduse Natsionaliseerimise Allkomitee. Vabariigi linnades ja maakondades määrati allkomitee esindajad, kelle kaasabil moodustati organid , mis kavandasid abinõud kaubandusettevõtete tegevuse kontrollimiseks ning nende natsionaliseerimiseks. Augustikuuks oli võetud 183 suuremat kaubandusettevõtet nõukogude võimu organite kontrolli alla. Pärast uue valitsuse moodustamist, eesotsas Johannes Lauristin , peatati allkomiteede tegevus.
Kaubanduse rahvakomissariks nimetati Henrik Allik , tema asetäitjaks Voldemar Jaanus ja Lazar Vsevior. 1941. aasta mais määrati kaubanduse rahvakomissari esimeseks asetäitjaks Konstantin Selivanov, teiseks asetäitjaks jäi L. Vseviov. Kaubanduse rahvakomissariaadi ülesandeks oli kaubanduse ümberkorraldamine ning põllumajandussaaduste varumise ja tootmisvahenditega varustamise korraldamine. Kaubanduse rahvakomissariaadi 11 osakonnas , büroos ja inspektsioonis töötas 102 inimest.
Esmajärjekorras riigistati üle 100 tuhande kroonise (vastava aasta hindades) käibega kauplused. Lubatud olid väikesed erakauplused. Septembris moodustati linnade ja maakondade täitevkomitee juurde kaubandusosakonnad tegelemaks natsionaliseerimise, kaubanduse arendamise ja kehtiva seadusandluse täitmise küsimustega.
Pärast Eesti Rahvakomissaride Nõukogu 18. septembril 1940. aasta vastavat otsust jõuti aasta lõpuks riigistada 387 suuremat kauplust, 1940. aastal riigistamine jätkus. Teise Maailmasõja alguseks oli enamus kauplusi natsionaliseeritud ja koondatud riikliku juhtimise alla, sest neisse kauplustesse oli määratud usaldusmehed. Usaldusmehed korraldasid järelvalvet ettevõtte tegevuse üle, võisid osa võtta ettevõtete juhtimisorganite tegevusest ning seisma panna viimaste korralduste täitmise, kui need korraldused ei olnud kooskõlas rahvamajnduse huvidega. Samuti jälgisid nad kaubandusettevõtete varade, kassa ja väärtpaberite kasutamist vastavalt ettenähtud juhistele.
Erakaupluste üle laiendati riiklikku kontrolli. 1940. aasta 1. oktoobriks oli kontrolli alla võetud 213, 20. oktoobriks juba 488 ja 30. novembriks 506 erakaubandusettevõtet.
Hulgikaubanduse reorganiseerimine toimus Kaubanduse ja Kergetööstuse Rahvakomissariaatide 1940. aasta septembrikuu ühisinstruktsiooni " Natsionaliseeritud tekstiilitööstuse toodangu müügi korrast" alusel. Nimetatud juhendiga pandi toodangu turustamine siseturul kahe hulgikaubanduse peale. Kangaste hulgimüüjaks oli riigistatud A/S "Kreenbalt", muud tekstiilitooted realiseeriti ETKV Liidu kaudu. 1941. aasta jaanuaris loodi "Kreenbalti" baasil vabariiklikud kontorid "Glavtekstilsbõt" ja "Kulttorg" (kultuurikaupade kaubandus), mis allusid NSV Liidu Kaubanduse Rahvakomissariaadile. 1941. Aasta alguses alustasid tööd NSV Liidu Naftatööstuse Peavalitsuse Vabariiklik Hulgikontor "Glavneftsbõt" ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi Toidu- ja Maitseainete Varustuse Komitee. Samal ajal likvideeriti kõik kaubanduslikud aktsiaseltsid ja hindade noteerimise börs. Kaubandus- Tööstuskoda oli oma tegevuse lõpetanud juba 1940. aasta juulis. EKP Keskkomitees moodustati kaubandusosakond eesotsas Dmitri Kuzminiga.
Rahva elatustasemele mõjus halvavalt 1940. aasta novembris teostatud rahareform , mille käigus Eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1 kroon võrdub 1.25 rubla (tegelik kursivahe pidanuks olema 1 kroon 10 rubla vastu). Ühtlane valuuta soodustab kaubavahetust (Lisa 2), väärtuste takistamatut vahetamist, isemajandamist, loob stabiilsuse majanduses. Sellele järgnes tööstuskaupade ja toiduainete hindade järsk tõus. Kehtestati piirangud kaupade ostmiseks. Nii ei võinud ühele isikule müüa korraga üle 500 g võid, 2 kg nisujshu, 1 kg tangu või kruupe , 200g kohvi, 50 g ted. Eestlastele sai peagi tuttavaks üks Nõukogude Liidule omane nähtus – kaupade krooniline defitsiit.
Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaadi järgmiseks sammuks oli hajutatud kaupluste koondamine kaubandusorganisatsioonideks. 1941. aasta oktoobris loodi Tallinna Toidukaubastu, Tallinna Tööstuskaubastu, Pärnu Segakaubastu, Narva Segakaubastu ja Viljandi Segakaubastu. Loetletud organisatsioonid hõlmasid alguses 356 riigistatud kauplust.
Kaubandusorganisatsioonid ei piirdunud üksnes kaubandustegevusega, vaid tegelesid ka väiketootmise ja remonditööga. Tallinna Tööstuskaubastu alluvuses oli 197 kauplust, neist suuremate juures olid töökojad kübarate valmistamiseks, õmblus-, tisleri- või muude nõutavate pisitööde tegemiseks.
Spetsiifiliste töötingimustega töötajate kaubanduslikuks teenindamiseks loodi sõjaväekaubastud, erikaubastud ja transpordiettevõtete kaubandustoitlustusorganisatsioonid.
1940. aasta lõpuks ühendas riiklik kaubandus juba 533 kauplust (9,2 tuhat töötajat) ehk 15 % vabariigi kaubandusettevõtete arvust. Riigistamine jätkus: 1941. aastal 1.märtsiks oli natsionaliseeritud 825 ja Teise Maailmasõja alguseks ligi 1000 kauplust (Lisa 3). Hulgikaubandus oli selleks ajaks sajaprotsendiliselt riigistatud. Erakätesse oli jäänud umbes 4 tuhat väikekauplust, mille tegevus oli kontrolli all.
Normeeritud kaupu müüdi ainult ostulubade alusel. Eestlastele anti ostulubasid piiratud arvul, nende põhjal toimuv müük oli minimaalne. Põhiliselt sai ostulubasid see osa kohalikust elanikkonnast, kel oli tutvusi hitlerlastega. Tavaline kodanik sai okupatsiooni ajal heal juhul ostuloa paarile sukkadele. Ostuloa alusel kaubastatavalt kaubalt arvestati ka nn. ostupunkte.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #1 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #2 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #3 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #4 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #5 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #6 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #7 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #8 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #9 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #10 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #11 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #12 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #13 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #14 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #15 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #16 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #17 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #18 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #19 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #20 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #21 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #22 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #23 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #24 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #25 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #26 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #27 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 #28
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor poisidseenele Õppematerjali autor

Lisainfo

KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960
kaubandus , ajalugu , 1940 , 1960 , referaat

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

147
docx
Eesti XX sajandi algul
1072
pdf
Logistika õpik
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
56
doc
Eesti ajalugu
86
doc
Eesti uusima aja ajalugu
48
doc
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
222
doc
Nõukogude Liidu ajalugu



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun