Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KELA AÜ Bak. II Viivika Kasuk ROUSSEAU ,,EMILE" JA LAPSEKESKSE PEDAGOOGIKA ALGUS referaat Tartu 2009 Kriitika lapsekeskse kasvatuse suhtes on sajandite jooksul vähenenud. Paljugi on muutunud tänapäeval enesestmõistetavaks, mida ta polnud aga lapsekeskse pedagoogika rajaja Jean-Jaques Rousseau ajastul. Rousseau annab meile palju teadmisi, kuidas lapsi võimalikult looduslähedaselt kasvatada. Kuidas alustada ja kuidas ka lõpetada selle lapse õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka tänapäeval juba ohtralt kasutame, kuid oleme ajajooksul kippunud need siiski unustama. Iga
Kui lapsed austavad oma vanemaid, peavad nad oluliseks ja pühaks samu asju, mida vanemadki. Perekond on hädavajalik kasvukeskkond lapsele-pakub talle kõige paremat 4 kaitset ja arengustimulatsiooni. Oma esimesed sammud teeb laps peres, esimesed sõnad kuuleb ta emalt ja isalt, esimesed ettekujutused maailmast saab ta oma kodust. Perekond on koht, kus laps kasvab Inimeseks (Tuulik 2001:151). Perekond on seega lapse kasvatuse koht kõige pealt tema koolieelses eas, mille kõrvale võiksid astuda surrogaadina või täiendusena laste varjupaik ja lasteaed. Pärastpoole, kui laps kooli astub, ei vabane perekond tema eest hoolitsemisest ega tema kasvatuse juhtimisest, sest laps jääb temaga alalisse ühendusse, ta on tema eeskostmise all niikaua, kui ta täisealiseks saab. Perekonna mõju kestab edasi maksvais kombeis, korras, vahekordades omade ja teiste inimestega, juhtmõtteis, mille järele toimetatakse oma tööd
.................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaarse kasvatuse probleemid...............................................7 2.KASVATUSE ABINÕUD............................................................................... 8 1.5Distsipliin............................................................................................. 8 1.6Käsk ja keeld....................................................................................... 9 2.2.1USALDUS....................................................................................... 9 2.2
valdkonniti. Demokritos (materialistliku suuna esindaja kreeka filosoofias): ,,Loomus ja kasvatus on sarnased. Kasvatus muudab inimest ja ühtlasi kujundab (uue) loomuse. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest." See on mõtteviis, töövahend, uskumine, mis aitab sotsiaalpedagoogil oma tööd hästi teha!!! Kas sotsiaalpedagoogilise mõtlemise alguse võib paigutada antiikaega? + poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus + kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed - Sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega! (näljasele ära anna kala, vaid õng) - Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu - Haridus oli priviligeeritutele - Hoolimatus laste suhtes Keskaeg, uusaeg. Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Oma saatuse kujundamine? Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendajana. J. L
Ma arvan, et vaatamata praeguse ajastu ülikiirele elutempole, oleks tähtis, et me suudaksime tegeleda oma toimetustega ja samas olla lastele lähedal, et nad saaksid aru, et me oleme nende jaoks olemas, et nad tunneks meie lähedust, mis neile turvatunde annaks, mida lapsed nii vajavad meie riigi kiirustavas, närvilises maailmas. Kristi Metshein Kasutatud kirjandus Kuurme, T., 2003 Kasvatuse võim ja võimetus Tallinna Pedagoogikaülikool ja autorid, 2004, Kasvatusteadused muutuste ajateljel Vapper, T., 2012, Ei ole halbu lapsi, on valed kasvatusvõtted http://www.opleht.ee/admin/pages/preview/?archive_mode=article&articleid=8055 Kasutatud fotod Foto 1 Internet http://www.realussr.com/ussr/the-patriotic-education-in-ussr-part-2-pioneers- soviet-boy-scouts/ Kristi Metshein
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................
laps teadma, kummal neist õigus on? Lõppkokkuvõttes areneb ta tunduvalt aeglasemalt, kui ta seda tegelikult võiks. Ta on desorienteeritud, hämmelduses ja tal puudub enesekindlus. 1.7.8 Liialt suured ootused Vahel suhtuvad vanemad oma lastesse kui iseenda ,,jätkusse". Meil kõigil on realiseerimata unistusi. Ja just neid tahetaksegi ellu viia järgneva põlvkonna abil. Lapsega nõu pidamata hakatakse talle muusikat või keeli õpetama, pannakse suurt sporti tegema jne. Sellise kasvatuse 23 tulemus on sageli üks: laps ei saa hakkama talle peale pandud nõudmistega ning teda tabavad psühholoogilised probleemid. 1.7.9 "Ah, sind ..." Selline käegalöömise seis tekib perekonnas, kus vanemad ,,ei tunnista" alateadvuslikult oma last. Mingitel põhjustel ei võeta last omaks -- sündis valel ajal, valest isast, ,,mitte meie tõust" jne.
Kõik kommentaarid