KASVATUSE ERITINGIMUSI VAJAVATE ÕPILASTE SOTSIALISEERUMINE (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Erikool kui arenduskeskus kodune töö, koos õpilase ja õppejõu vigadeparandusega

Koolis õppisid eesti keelt kõnelevad õigusrikkumisi sooritanud poisid. Aastast 1965 kuni sulgemiseni 2009. aastal kandis kool Puiatu Erikooli nime. Algselt olid erikoolid kinnised asutused, mida iseloomustas autoritaarsus, sunniviisilisus ja range reziim. Milliste erikoolide kohta see väide kehtib? Kuidas peame väljenduma, et sellisel kujul esitatu ei oleks terviku ( ,,erikool" üldistusena) mõttes väär. Vist on mõeldud selle erikooli all konkreetset asutust - eritingimusi vajavate õpilaste kool, õpivad need, kes on sellesse kooli suunatud oma käitumise tõttu? 1980ndatest aastatest alates toimus erikoolide reorganiseerimine, kus võeti suund lapsekesksele pedagoogikale. Muutumine erikutsekeskkoolist põhikooliks tõi kaasa muutused õpilaskontingendis ja vajaduse ümber kujundada nii õppe- kui kasvatusmeetodid. Tol ajal puudus aga erikoolides teadmine ja oskus lapsekeskse lähenemise rakendamiseks, mistõttu ei suutnud erikoolid lapse

Vaatluspraktika

19

doc

Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis

sotsiaalset edukust tavakoolis. Antud seminaritöö eesmärk on tutvustada kuulmislangusega laste probleeme tavakoolis. Peamine rõhk on suunatud uurimustulemuste kirjeldamisele, mis kajastavad hoiakuid kuulmislangusega õpilase suhtes. Lisaks annab see seminaritöö ülevaate kuulmislanguse põhjustest ja tagajärgedest lapse arengule. Töö tulemusena jõuti järelduseni, et hoiakuid kuulmislangusega õpilaste suhtes on uuritud vähe ning peamiselt paari küsimusega mingi teise uurimuse käigus. Töö autor leiab, et teema vajab edasist põhjalikumat uurimist Eesti koolides. Küsitluses peaks osalema lisaks õpetajatele ning õpilastele ka kuulmislangusega õpilased ise. Hea oleks saada ka võrdlus kuulmislangusega kokkupuuteid omavate inimeste kui ka selle erivajadusega mitte kokkupuutuvate inimeste hoiakutest.

Haridusteaduskond

49

docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

nende kähe autori optimismi sotsiaalpedagoogika uuema arenguloo osas. "Selleks, et sellele oleks võidud rajada sotsiaalpedagoogika ulatuslikumat Juba 1990. aastal avaldatud artiklis kurdab Hans Thiersch, üks eelnenud teaduslikku alust. Eelkõige kritiseerib Niemeyer Nohli üht kuulsaimat aastakümnete suurimaid korüfeesid saksa sotsiaalpedagoogikas, et postulaati - pedagoogilise suhte kontseptsiooni -, mis taandas kasvatuse sotsiaalpedagoogika kui akadeemiline distsipliin ja õppeaine on pelgalt õpetaja ja õpilase individuaalsele suhtele. See jättis sotsiaalpedagoogide hilisema tööpraktika seisukohalt osutunud tähelepanuta paljud pedagoogika olulised aspektid, eel- i väheefektiivseks

Sotsioloogia

38

pdf

Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013

Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng ­ KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng ­ järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine ­ igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis,

Kasvatustöö ja probleemid

29

docx

Sotsiaalpedagoogika

Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine ­ protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv ­ kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõistet Saksamaal. Termin võeti kasutusele 1844 kasvatusteadlaste Karl Mageri ja Adolf Diesterwegi poolt. - Sotsiaalpedagoogiline tegevus on vanem kui mõiste! - Eestis võeti sotspedag termin kasutusele 20.saj alguses ­ esimesed tõlked saksakeelsetest raamatutest. Lisaks kasutati ka paralleelselt mõistet

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

36

pdf

Koolilaste tervis ja selle edendamine ühtses koolitervise süsteemis

ning kooli arengukava koostamisel. Õpilaste ennetavaid tervisekontrolle tehakse I, III, V, VII, IX ja XII klassis. 2009. a I poolaastal vaadati läbi 826 Läänemaa koolilast ja vaid 467 õpilasel (56,5%) ei avastatud ühtki tervisega seotud kõrvalekallet. Peamised probleemid olid rühihäired, mis esinesid 118 (14,4%) läbivaadatud õpilasel. Ajavahemikul jaanuar kuni juuni 2009 avastati 122 nägemisteravuse langusega õpilast, mis moodustab 15% läbivaadatud õpilaste arvust. Esmaseid juhte ehk korrigeerimata nägemisteravust oli 52 õpilasel ehk ligi pooled õpilased tuli suunata edasi silmaarsti juurde. Lühinägevus on õpilastel kõige sagedamini esinev krooniline tervisehäire. Tugevasti väljakujunenud lühi- ja kaugnägevus on haiguslikud seisundid. Lühinägevus (müoopia) hakkab tavaliselt arenema 4.-5. klassis ning tõuseb 4

Psühholoogia

11

doc

4 pr töö - lihtsustatud õppekava

Lihtsustatud õpe Autor: Anna Veeber Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (§ 2) on kirjas: "Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi." Mainitud ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 on öeldud: "Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud,

Eripedagoogika - vaatluspraktika

4

docx

Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus

Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi. Kaasava hariduse eesmärk ei ole erisuste kõrvaldamine, vaid anda õpilastele võimalus olla kogukonnas, kus väärtustatakse nende individuaalset eripära. Kool on kaasava praktika rakendamise ja juurutamise lähtealus. Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Igal lapsel on õigus minna kodulähedasse kooli Individuaalne lähenemine Õpilase toetamine Erivajadusega õpilase vajaduste märkamine Koostöö koduga ja perekonnaga

Pedagoogika alused

Kommentaarid (0)