JFS oli moralist ja reformist. Ta oli Martin Lutheri varajane pooldaja ja sõber peites enda juures pagendusse määratud usulahu järgijaid. 1535 aastal avaldati Augsburgis tema viimase üllitisena ja lahkunu järelhüüdeks JFS filosoofiliste jutustuste antoloogia ,,der teutsch Cicero". 1.5 CCC adressaat CCC adressaadiks olid peamiselt kohtunikud ka kohtumõistmisega tegelevad ametnikud sh kohtuametnikud. Toonane nn alamrahvas, kes oli suuremas osas nende kohtuasjade subjektid ei olnud piisavalt haritud, et tekitada mingisugustki diskussiooni seaduse sisu üle või osata seda järgida. Samuti ei olnud süüdistataval ette nähtud kaitsjat, kes oleks võinud seaduses osundada vastava kuriteo kaasuse erinevusele toimunust, vaid selle otsustas oma äranägemisel kohtunik. Kuna CCC autor ka ise ei omanud õigusemõistmise alast haridust, mis sisuliselt 6
Asjaolud ja tunnused on vastavuses – seda paigutamist nimetatakse subsumeerimiseks. Praktikas kasutatakse üldiselt kvalifitseerimist (tegelikult kvalifikatsioon on raskendav asjaolu, mistõttu ei tasuks seda mõistet subsumeerimise asemel kasutada). Subsumeerimisjuhend (kvalifitseerimisjuhend) – justiitsministri määrus RT lisa 2002/95 1480. Juhendi mõte – lahendab küsimuse, millistele üldosa paragrahvidele tuleb viidata, kui vastutusele võetakse. Reeglina vastutab isik, kui tegu on tahtlik (§ 116). Kui võtame isiku vastutusele varguse eest, siis peab kindlaks tegema, kas on tahtlik. Reeglina üldosa paragrahvidele ei viidata. Kui tuleb, siis on need juhendis kirjas (katse, tegevusetus, osavõtt). 3.4. Süütegude kogum – kaasuse lahendamisel alati kirjutada, kas on tegemist kogumiga. 3.4.1. Teoainsus ja teomitmus Isiku elu koosneb igasugustest tegudest, mida saab eraldada. Karistusõiguslikult
6. USA ,,ühtse õiguse" printsiibi tähendus. 7. Inglise ja USA õiguse peamised sarnasused ja erinevused. KIRJANDUS: 1. Ainekavas näidatud soovituslikud materjalid. 2. David, R., Brierley, J.E.C. Major Legal Systems in the World Today. London 1985, pp 307-396; 397-454. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 3. Eddey on the English Legal System. London 1992. 4. Farnsworth, A.E. An Introduction to the Legal System of the United States. 1991. 5. Friedman, L. American Law. London 1984. 6. Friedman, L. A History of American Law. A Touchstone Book. N.Y. 1985. 7. Gates, J.B., Johnson, Ch.A. The American Courts. Texas 1991. 8. Ginter, J. Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem.I. Trt. 1996, lk 70-77; 77-84. 9. Glendon, M.A. jt. Comparative Legal Traditions. 1994. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES, sobib ka 1985.a. väljaanne), pp 438-jj 10. Major, W.T. Basic English Law. London 1990. 11. Neubauer, D.W
karm karistus a harsh sentence kautsjon - Bail kirjalik laim - Libel kirjutatud seadus/parlamendi aktidel põhinev seadus - Statute law/statutory law kohtu asja võitma win a case kohtuametnik - Court officer kohtuistung - Trila kohtulikule arutamisele minema go on treial kohtunik - Judge kohtuotsus - Verdict kohtuotsust määrama - Passes sentences kohtus tunnistust andma appear in court as a witness kohtusse ilmuma appear in court kooskõlas - In conformity with kriminaal - Criminal kriminaalhooldusametnik - probation Office kriminaaljuurdlus a criminal investigation kriminaalne käitumine criminal behaviour kriminaalne taust a criminal record kriminaalõigus - Criminal law kriminaalõigussüsteem- Criminal justice kuritegevus/ kuritegu- criminal activity/act/offence kuritegevuse vastuvõitlemine fight crime kuritegu sooritama commit a crime kuritegusid lahendama tackle crime kuriteopaik the Scene of the crime
Seaduse kohaselt on tulirelva ebaseaduslik hoidmine kuritegu. Järelikult on toime pandud kuritegu hoolimata sellest, et ei ole põhjustatud mingisugust kahjulikku tagajärge. Lisaks süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele peavad seal esinema ka subjektiivsed tunnused, et oleks võimalik kedagi karistada. Subjektiivsed tunnused on tahtlus ja ettevaatamatus. Äärmiselt lihtsustatult võiks neid mõisteid selgitada nii, et ettevaatamatu tegu tehti justkui kogemata, tahtlik tegu aga meelega. Näide: Keegi meesterahvas lööb Raekoja platsil kaklust lahutama läinud politseinikule, siis on selle konkreetse politseiniku löömine ehk vägivald süüteokoosseisule vastav asjaolu. Toimepandud kuriteos on olemas objektiivse tunnusena tegu löömine ja subjektiivse tunnusena otsene tahtlus. Ta teadis, et lööb politseinikku (vormirõivad) ja tahtis teda lüüa. 8 Väljavõte seadusest § 16. Tahtlus
When I answer home reading start with the name and nr of the case. And then the parties. (preferably ,,Full court"). Then the relevant problems and events. Let the details be. The next one is what was the question that was asked from court. (Normally very concrete question). Then the decision of the court with my own words. (5 things all together!): 1. Name and nr of the case 2. The parties (there is a trick queen v Smith might mean state v Smith (in UK) a not criminal case; people v Smith it is a criminal case; Brown v Smith means that it's a civil case.) 3. Relevant problems and events (no details!) 4. What is the question asked from the court? (concrete) 5. The decision of the court (in my own words) (Read the Miranda rights / case, Microsoft case, they are landmarks.) (http://en.wikipedia.org/wiki/Ernesto_Miranda ; http://en.wikipedia.org/wiki/United_States_v._Microsoft )
Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus). Süüteokoosseisu kirjeldusest nähtub, kas süütegu on toimepandav tegevusega või tegevusetusega, on see tahtlik või ettevaatamatu.( Näiteks KarS §-s 199 (vargus, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil) juba sõna "äravõtmine" viitab nii tegevusele kui ka tahtlusele. Või teisalt §-s 307 (kuriteost mitteteatamine, s.o teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamine juba sõnast "mitteteatamine" järeldub tahtlik tegevusetus, isiku passiivne käitumine, hoidumine teatud kohustusest või tegevusest, milleks isik oli õiguslikult kohustatud ).
KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus: Ülesanne: · tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, · määrab kindlaks süüteod, · süütegude eest kohaldatavad karistused, · kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu,
olla sätestatud nii KarS eriosas, kui ka muude seadustes. 1 KarS-i terminoloogia kohta vt. J.Sootak. Karistusõiguse termid. Õigus ja keel. Tallinn, 2000, lk 45-52 2 Senise kuritegude ja haldusõiguserikkumiste eristamist luubumise põhjenduste kohta vt. KarSE § 2 phjs 2 Sellise lahendusvariandi kasuks otsustati seetõttu, et pideva õigusliku regulatsiooni laienemise tingimustes ei ole enam võimalik kõikide karistavate tegude koondamine ühtsesse seadstikku. 7 Väärteokoosseisude jagamisel KarS ja eriseaduste vahel on lähtutud põhimõttest, et need teod mille karistatavus tuleneb kindlalt valdkonda reguleerivatest seadustest. Seega moodustavad ka väärtegusid sisaldavad muud seadused KarS mõttes selle eriosa ja ka
... 6 1.2. Altkäemaks ……………………………………………………............... 6 1.2.1. Tähendus üldkeeles ……………………………………............... 6 1.2.2. Altkäemaksu teke ja areng ……………………………................ 7 1.2.3. Altkäemaksu taunimise areng seadustes, Moosese Raamatud ……... 7 1.2.4. Keskaeg, religioon vastuvõtja rollis ……………………………… 8 1.2.5. Altkäemaks Code Penal´tis ……………………………................ 8 1.2.6. Altkäemaks Saksa Riigi Kriminaalkoodeksis ……………………… 9 1.2.7. Tänane olemus ja asukoht eriosas ……………………………… 10 2. ALTKÄEMAKSU SÕNASTUSE TÄNASE REDAKTSIOONI TEKE …….
Lisaks olen välja toonud milline on Eesti kohtusüsteem ning millised on Eestis olevad kohtud ning kus need asuvad. Valisin referaadi kirjutamiseks selle teema just sellepärast, et minu isiklik huvi antud teema vastu on väga suur ning samas leian, et selle teema tundmine ei ole vajalik mitte üksnes juuratudengile või juristile vaid kõikidele, kes on huvitatud seadusekuulekast käitumisest ning kes soovivad teada ja mõista, et millised on inimkäitumise ja tegude tagajärjed, millest lähtutakse tagajärgede ehk karistuste määramisel ja kes lisaks soovivad saada ka veidi ajaloolist infot Eestis praegu kehtiva ning varem kehtinud karistusõiguse kohta. Olen jaotanud referaadi peatükkideks ning alapeatükkideks, et oleks lihtsam mõista iga osa eraldi. Referaadi kirjutamisel kasutasin Riigiteataja seaduste väljaandeid, Eesti Vabariigi karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa
Täpsem selgitus § 5 ja antud põhimõte keelab peale toimepanemist loodud või raskendatud karistusõigust tagantjärgi nendele tegudele kohaldada e.kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud. II. Määratletuse põhimõte Et seaduslikult käituda peab igale ühele olema tagatud võimalus ette näha milline käitumine on keelatud ja milline karistus selle eest ootab.Määratletuse põhimõte kehtib nii süütegude koosseisus kirjeldatud keelatud tegude kui ka nende toime pandud ettenähtud karistuste suhtes. III. Tavaõiguse kohaldamine Keeld seaduslikkuse printsiibile keelab karistamise või karistuse raskendamise aluseks võtta tavaõigust.Mingi teo karistatavus peab olema enne selle toimepanemist kirjalikult seaduses fikseeritud. IV. Analoogi kohaldamise keeld Karistusõiguse normi kohaldamise ulatuses mis jääb väljapoole lubatud tõlgendamispiire on keelatud e.karistusõiguses mingit analoogiat kasutada ei tohi. Süüteo liigid
Nt müüja varastab iga kuu kassast 50. Vahepeal ei ole süüdi mõistetud. 6. Karistusõiguslik teo mõiste ja seda välistavad asjaolud Karistusõiguslik tegu- tähendab ühte kindlat delikti (vargus KarS § 199 mõttes, tapmine KarS § 113, röövimine §200) Karistust välistavad asjolud: mõte, arvamus, seisukoht vääramatu jõud kehalised refleksid instinktiivsed kehaliigutused 7. Lõpule viidud tahtliku süüteo mõiste Lõpuleviidud tahtlik süütegu on tegu millega kurjategija saavutab oma kuritegeliku eesmärgi. Nt tapmise puhul inimese surm, varguse puhul mingi võõra asja enda valdusse võtmine jne. 8. Süüteokatse ja selle piiritlemine lõpuleviidud kuriteost §25 Süüteokatse - kui kurjategija teeb küll kõik endast sõltuva kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks, kuid temast mittesõltuvatel asjaoludel soovitud tagajärge ei saabu. Nt relvastatud mõrva kavandaja laseb mööda
1. UN as a world organization The United Nations officially came into existence on 24 October 1945, when the UN Charter had been ratified by a majority of the original 51 Member States. The day is now celebrated each year around the world as United Nations Day. The purpose of the United Nations is to bring all nations of the world together to work for peace and development, based on the principles of justice, human dignity and the well-being of all people. It affords the opportunity for countries to balance global interdependence and national interests when addressing international problems. There are currently 192 Members of the United Nations.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Vladlen Jakovlev VENE ÕIGUS Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2011 Sissejuhatus Venemaa õiguse üks kõige olulisematest ausammastest ning üks suurematest keskaegse õiguse teostest on Vene Õigus (vene keelest Russkaja Pravda). Meieni on jõudnud päris suur hulk Russkaja Pravda osadest, kuid traditsiooniliselt jagatakse need osad lühi-, ulatusliku-, ja lühendatud redaktsiooniks. Just neid mina käsitlen järgnevas analüsis. Kõige üldisemalt analüüsitavat allikat võib iseloomustada kui Vana Vene feodaalõiguse koodeks, mida koostati umbes 11.-17. sajandite ajavahemikul. Peab tunnistama seda, et ei ole võimalik määratleda täpset tekkimise aega, selle pärast et Russkaja Pravda koostati üleval kirjutatud pika aja jooksul. Enne kõige hõlmab kari
nation (riik) - country with its own goverment citizen (kodanik) - person native of a country; realationship between country and a person stranger (välismaalne) - person who is unfamiliar, from another country penalty (karistus) - punishment fixed by law, as for a crime or from any soical groups goverment (valitsus) - organization which controlls a stre or community System of Courts (kohtusüsteem) - organization applying law in the name of states to commit a crime (kuritegu läbi viima) - breaking a law, usually given out by the goverment fine (trahv) - certain sum of money person pays for breaking a law corruption (korruptsioon) - dishonest or unethincal conduct by a person entrusted with a position of authority suspension (kõrvaldamine) - form of punisment that people recieve for violating rules and regulations Civil Action (tsiviilhagi) - lawsuit between two private parties
master’s degree in degree in law old science of law Has proficiency Has master’s Live in (oskus) in the degree in law Estonia or be EU Have a clean Estonian at the Has proficiency citizen record (no criminal advanced level (oskus) in the charges) Have master’s is of high moral Estonian at the degree in science of In check and Germany character and has advanced level law they need to EU the abilities and is of high moral
ÕIGUSÕPETUS II TEOORIATÖÖ ASJAÕIGUS 1. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on varalised suhted. 2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigutusel? 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib: üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel jne, igamisega, loodusvilja omandamisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomand
Karistusõigus 1. Süütuse presumtsioon kujutab endast seda, et kedagi ei või süüdiolevaks pidada enne, kui kohus on indiviidi ametlikult süüdi mõistnud. 2. Süüteod jagunevad väärteoks ja kuriteoks. Väärteo eest on võimalik inimesele määrata rahatrahv, mõjutustrahv või arest. Kuriteo eest on võimalik inimesele määrata rahaline karistus või vangistus. Süütegu on lühidalt öeldes seaduse rikkumine. 3. Kuritegude raskusastmed jagunevad kaheks – 1.astme kuriteod(isikule määratakse üle viie aasta või eluaegne karistus) ja 2.astme kuriteod(isikule määratakse vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus). Väärtegudel ei ole astmeid! Kuriteo raskusaste määratakse süüteo eest määratava maksimaalse karistuse järgi, mitte selle järgi, mis oli reaalselt määratav karistus. 4. Karistusõiguse ajaline kehtivus – isikut karistatakse teo toime panemise ajal kehtinud seadust. Isiku jaoks kohaldadakse temale k
II osa "Välislepingud, muud välissuhtlemisalased õigusaktid ja teadaanded" - välislepingud. III osa "Riigikohtu laiendid" - riigikohtu lahendid. IV osa "Riigi Teataja lisa" - vähemtähtsad õigusaktid. 10.Mida tähendab õigussuhe ja millised on selle elemendid? See on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Elemendid: subjektid, subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, objekt. 11.Mis on õigusrikkumine ja millised on selle tunnused? Nimeta õigusrikkumise liigid. Ehk õigusvastane tegu, õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada õigusharude järgi sõltuvalt sellest, millise õigusharu norme on rikutud(kuriteod, väärteod, distsiplinaarüleastumised, tsiviilõigusrikkumised).
• Ei ole standardiseeritud ning seetõttu ei kasutata regulaarselt. Probleem: usaldusväärsus Clark & Tiff (1966) uuring näitas, et kui ähvardati valedetektoriga, andsid respondendid 82% usaldusväärseid andmeid. Denteler ja Monroe (1961) leidsid, et 96% esimese ja teise (korduva) self-reportuuringu andmed langesid kokku. Farringtoni (1973) tulemus oli teine. Ta küsitles poisse Inglismaal ning kahe aasta pärast ainult 75% tunnistasid samade tegude sooritamist Mida teha? • Teisi andmeid võib kasutada selleks, et kontrollida self-reportuuringu tulemusi. • Teiste informantide kasutamine. • Valedetektori kasutamine • “Valetamisskaalade” kasutamine. • Intervjuu, mis järgneb küsimustikule. Intervjueerimine lubab täpsustada tunnistatud tegude detaile ja konteksti. ISRD-3 • ISRD-3 uuring detsember 2013 - veebruar 2014; • 7.-9. klasside õpilased üle Eesti; •
Arvutivõrgus: http://www2.ohchr.org/ english/law/pdf/prosecutors.pdf; Standards of professional responsibility and statement of the essential duties and rights of prosecutors. Adopted by the International Association of Prosecutors on the 23. April 1999 (edaspidi IAP Standards). Arvutivõrgus: http://www.iap-association.org/ressources/Standards_English.pdf; Recommendation Rec(2000)19 of the Committee of Ministers to member states on the role of public prosecution in the criminal justice system. Adopted by the Committee of Ministers on 6 October 2000 at the 724th meeting of the Ministers’ Deputies (edaspidi Rec(2000)19). 560 JURIDICA VIII/2011 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses Norman Aas
century CE), came to be regarded as especially authoritative by the largest group in Islm, the Sunnites. Family Life The basic unit of Islamic society is the family, and Islam defines the obligations and legal rights of family members. The father is seen as financially responsible for his family, and is obliged to cater for their well-being. The division of inheritance is specified in the Qur'an, which states that most of it is to pass to the immediate family, while a portion is set aside for the payment of debts and the making of bequests. With some exceptions, the woman's share of inheritance is generally half of that of a man with the same rights of succession. Marriage in Islam is a civil contract which consists of an offer and acceptance between two qualified parties in the presence of two witnesses. The groom is required to pay a bridal gift to the bride, as stipulated in the contract
Karistusseadustiku kehtivus Ajaline kehtivus Seadusel, mis kergendab karistust või dekriminaliseerib kuriteo on tagasiulatuv jõud ning vastupidiselt ei ole. Eesti karistusõigus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil ning õhu- või meresõiduki suhtes, ükskõik kus see ka ei asu. Süüteo koosseis on teo kirjeldus. Süüteo koosseisu on kahte liiki. I Süüteo objektiivsed tunnused- kus, kuidas, mida kasutades, kelle suhtes jne II Süüteo subjektiivsed tunnused- vaimne häire, traumad, tahtlik on tegu siis, kui isik soovib teo tagajärje saabumist ja teab selle õigusvastasusest. Teo toimepanemine Teo paneb toime isik, kes teeb isiklikult või teist isikut ära kasutades. Lisaks toimepanijatele võib kuriteo puhul olla ka osavõtja või kihutaja. Üks osavõtjatest võib olla kaasaaitaja (see, kes tahtlikult osutab ainelist või moraalset abi teo toimepanemisele). Kaasaaitamisena võrdustatakse ka varjamisena. Kihutaja on isik, kes kallutab teist isikut teo toimepanemisele.
valdusse võtmine jne ). Kuriteokatsega on tegu, kui kurjategija teeb küll kõik endast sõltuva kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks, kuid temast mittesõltuvatel asjaoludel soovitud tagajärge ei saabu (relvastatud mõrva kavandaja laseb mööda või ainult haavab ohvrit ja rohkem laskemoona tal pole või sillalt vette visatud ohver ujub välja jne jne jne). 8. Süüteokatse ja selle piiritlemine lõpuleviidud kuriteost § 25. Süüteokatse (1) Süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. (2) Süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. (3) Teist isikut kasutava täideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil isik minetab kontrolli toimuva üle või kui teo vahendaja vastavalt isiku ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. (4) Kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt
aastast, läänegootide Codex Euricianus (kuningas Eurichi seaduseraamat 475. aastast), frankide Lex riburia VII sajandist, alemannide Pactus alemannorum VII sajandist ning tuntuim vast Elsass-Lotringis elanud saali frankide seadus Lex salica, mis kirjutati üles V saj. Lõpus või VI saj. Alguses. Need kõik on tekkinud germaanlaste tavaõiguse, kanoonilise õiguse ja Rooma õiguse segunemisel. Põhiliselt sisaldavad kriminaalõiguse norme, eelkõige konkreetsete tegude eest määratavaid trahve ning seetõttu nimetatakse neid tihti trahvikataloogideks. Ent neis leidub ka tsiviilõiguse sätteid. Ajaliselt kuuluvad need keskaega, kuid olemuselt on tegemist siiski vanade, riigieelsesse aega kuuluvate õigusnormidega. Tavaõigus, üleskirjutatud õigus ja seadusandlus: Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mis pole kehtima pandud organiseeritud seadusandliku võimu poolt, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest, kommetest
kellele on teise isiku poolt tekitatud kahju või vigastusi, kes tunnetab end kannatanuna, teatab sellest avalikult, ja järelikult tal on õigus abile riiklike, ühiskondlike või erateenistuste poolt. 12 9 . (2008). . [http://pravo.eup.ru/Documents/2003-10- 06/79B2.asp]. 3. Märts 2009 a. 10 . (2007). . [http://www.ormvd.ru/press/mag/256/260/7681]. 7. Märts 2009 a. 11 . . . (1975). . : , lk 8. 12 Viano E. (1996). Stereotyping and prejudice: crime victims and the criminal justice system . Scandinavian studies on crime and crime prevention. Oslo, Norway: Scandinavian University Press, lk 182. 10 Taolist kuriteo ohvri mõtestamist põhjendatakse järgmiste argumentidega: "Asutused, korporatsioonid, äriettevõtted ja inimgrupid võivad samuti olla viktimiseeritud ja seaduslikult omandanud ohvri staatuse", - kirjutas E
osavõtjate üldise õigusliku seisundi kindlaksmääramist, õigussubjektidele nende õiguste ja kohustuste kehtestamise viisi, õigusharus rakendavate sanktsioonide liiki, sanktsioonide rakendamise korda. Õigusliku reguleerimise meetodeid võib põhimõtteliselt olla kaks: 1) autonoomne meetod selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogu, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. See meetod on eriti ilmne varaliste suhete reguleerimisel, kuid ta on iseloomulik ka kõikidele teistele eraõigulikele normidele. 2) Autoritaarne meetod loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. See meetod on selgesti nähtav riigivalitsemise
customs and court decisions, rather than laws made by politicians Government – system by which a state or community is controlled Legislation – a law or set of laws suggested by a government and made official by a parliament Solicitor – a lawyer who prepares cases and gives legal advice Barrister – a lawyer who can represent people in court Tort – an action that is wrong but can be dealt with in a civil court rather than a criminal court Common law is a law system which developed in England and has been adopted by most of the United States and other countries colonized by England. Common law consists of rules created by the judicial decisions and statutes. Essential to common law are the hierarchy of courts and the principle of binding precedent. This means, that the decision made by a higher court is binding on a lower court – the decision must be followed, and a rule set by that court must be applied in relevant cases
2. võrreldes teiste Vana-Ida monarhiatega on juutide monarhid küllaltki nõrga võimuga; 3. õiguse isepära - sabbati- ja juubeliaastad. Sabbati aastal, s.t igal 7. aastal pidi maa puhkama, põllusaadused tuli anda vaestele, tuli kustutada võlad, vabastada võlaorjad; 4. veel iseloomustavad heebrea õigust mitmesugused orjade kaitse eeskirjad, laenuintressi võtmise keeld, varaste pehme kohtlemine. Heebrea õigussüsteem on kantud lepingu ideest (Noa leping, Aabrahami leping, Moosese leping). Heebrea õigussüsteem koosneb Moosese seadustest ja üleskirjutustest teise templi perioodist (7. sajand eKr). Kõik viis Moosese raamatut, mis on juutluse aluseks moodustavad toora. Toora sisaldab endas loomislugu ja lepinguid Jumalaga. Heebrea õigus kui mitteriiklik õigus – juutidele e usukaaslastele suunatud õigus. Maaharijate õigus. Tugevat keskvõimu pole. Heebrea õiguse põhiallikaks on Vana Testament.
22. ajutine ametist/spordist kõrvaldamine (n,v) suspension, suspend 23. väljaheitmine (n,v) expulsion, expel 24. kahjustatud isik injured person 25. tsiviilhagi kellegi vastu algatama start (a) civil action against 26. vigastuse/kahju eest kompensatsiooni nõudma claim damages for damage caused 27. süüdistuse/karistuse ees seisma face prosecution 28. kriminaalasja algatama vägivallakuriteo tõttu start criminal action against for a crime of violance 29. ühiskonnavastaseks käitumiseks pidama consider anti-social behaviour 30. oht ühiskonna heaolule ja korrale danger to the well-being and order of society 31. leidma süüdi olevat (milleski) find guilty of (a crime) 32. riigivastane süütegu offence against the state 33. rahatrahv fine 34. vangistus imprisonment 35
214. offence matters seadusrikkumiste asjad 215. tried in court menetletakse kohtus 216. at the request of the parties poolte nõudmisel 217. lay judge rahvakohtunik 218. exclusively appellate courts eranditult apellatsioonikohtud 219. review judgements vaatavad üle kohtuotsused 220. by way of appeal proceedings apellatsioonimenetluse teel 221. divided into chambers jagatud kambritesse 222. respectively vastavalt 223. handling criminal offence matters käsitleb kriminaalkuritegusid 224. in panels of at least three judges vähemalt kolmest kohtunikust koosnevas paneelis 225. en banc - (kohtunikekogu) täies koosseisus 226. the justices of the Supreme Court riigikohtunikud 227. a leave to appeal luba apelleerida 228. to grant andma 229. Appeals Selection Committee apellatsioonide valimiskomisjon 230. to compose/ of koosnema 231. the highest body kõrgeim organ 232
jõustus 24.07.2009. Nagu ütleb ka kirjeldatava meetme nimetus, hakatakse seda kohaldama pärast karistuse ärakandmist, eesmärgiga reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, tagades nii ühiskonnas turvalisus. Tulenevalt sellest käsitletakse karistusjärgset kinnipidamist kui mittekaristuslikku mõjutusvahendit.15 Kuna karistusjärgse kinnipidamise puhul on tegemist inimese ühte olulisemat õigushüve - vabadust - piirava meetmega, ei saa seda kohaldada igasuguste süüliste tegude esinemisel vaid ainult seaduses nimetatud kuritegude eest. Teod, mille puhul karistusjärgset kinnipidamist võib kohaldada, määrab ära kahjustatav õigushüve, mille vastu on kuritegu suunatud. 16 KarS § 87² alusel on nendeks teod, mis on toime pandud tahtlikult ning suunatud elu-, tervise-, vabaduse- ning seksuaalse enesemääramise vastu, aga ka süüteod alaealiste vastu ning üldohtlikud süüteod. Toodud loetelu on aga lahtine ja nii võib kirjeldatavat meedet kohaldada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
