Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


KALADE PALJUNDAMINE (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

KALADE PALJUNDAMINE
Priit Päkk DVM, PhD
priit.pakk@emu.ee
LÕHILASTE PALJUNDAMINE
Noorkalade tootmisega tegelevas 
kalakasvanduses peetakse suguküpseid kalu e 
kalade sugukarja. 
Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on 
vanuses 4–6 aastat ja seepärast tuleb sugukalu 
tihti välja vahetada. 
Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte 
päriselt küpseid kalu  nimetakse  
asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka 
remontkaladeks).
SUGUKALAD
Emaste forellide viljakust (Eestis on see
tavaliselt 5000– 8000   marjatera ) teades saab
arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu 
soovitud koguse noorkalade tootmiseks.
Madala viljakuse tõttu on emase  forelli  järglaste
arv väike ja seetõttu peab sugukari olema 
arvukas.
Igal aastal peaks asenduskalade arvelt 
uuendama 25% sugukarjast.
SUGUKALAD
Emaste ja isaste  arvuline  suhe sugukarjas võiks 
olla 3 : 1. 
Isaseid  läheb vaja vähem, sest ühe isase kala 
niisast  piisab  paljude emaskalade marja 
viljastamiseks ja pealegi saab isastelt
kudemisaja vältel niiska mitu korda. 
Geneetiliselt pole see soovitatav, sest toob kaasa 
inbriidingu suurenemise
SUGULINE KÜPSEMINE
Forelli sugulist küpsemist ja kudemisaega 
mõjutavad mitmed tegurid: 
pärilikkus
valgusrežiim,
temperatuur, 
toitumine jt. 
Forelli liinidel võib olla pärilik  eelsoodumus  
kevadel
või sügisel kudemiseks.
SUGULINE KÜPSEMINE
Valgusrežiimi ja temperatuuri muutmisega saab 
kudemisaega nihutada, selleks et saada marja 
varakult.
Forelli saab panna  kudema  kaks korda aastas, 
kui pidada teda kalakasvatushoones 
kunstvalguses, mille valguse ja  pimeduse  
perioodid on reguleeritud nii, et  kalal  tekib mulje 
tegelikus ööpäevas kahe päeva möödumisest.
MARJA JA  NIISA  LÜPSMINE
Vältida tuleb marja üleküpsemist. 
Üleküpsenud mari on hele, rohke
ovariaalvedeliku tõttu vesine, selle
viljastusprotsent ja ellujäämus on madal. 
Esimest korda kudevatel  kaladel  on mari
tavaliselt väikeseteraline ja võib olla ebaühtlase
suurusega.
Heas kalakasvatusettevõttes esmaskudejate
emaste marja noorkala tootmiseks ei kasutata.
MARJA JA NIISA LÜPSMINE
1–2 nädalat enne lüpsmist  kalad  sorteeritakse. 
Valitakse välja küpsed emas- ja isaskalad, keda kuni
lüpsmiseni hoitakse lahus. 
Kudemisajal on lõhelastel sugu väliselt  eristatav  ;
Isaste nahk on tume (tavaliselt valge  kõht  võib 
muutuda tahmakarva mustjaks), punane värv 
külgedel on intensiivsem,  soomused  on tugevasti
nahas kinni, pea suurem ja lõuad konksus. 
Ka emaste kalade nahk tumeneb ja punane värv 
muutub eredamaks, kuid peamine suguküpse emase 
tunnus on ümar ja pehme marja täis kõht ning küpse
marja kogus liigub kõhuõõnes vabalt.
MARJA JA NIISA LÜPSMINE
Paljundamiseks lüpstakse sugukaladelt mari ja 
niisk .
Sugukalu kudemise eel ei söödeta!
Suguproduktide lüpsmiseks  kalad  tavaliselt 
anesteseeritakse e uinutatakse (igasugune 
kinnihoidmineja manipuleerimine tekitab kalal
stressi).
UINUTAMINE
Uinutamine lõdvestab kala kõhulihaseid ja sel
moel on kergem marja  kalast  välja lüpsta ning 
kättesaadava marja kogus (tarbeviljakus) on 
suurem. 
Kalakasvatajal on uinutatud  kalaga  ka kergem
töötada.
Tuleb jälgida, et uinutusaine ei  satuks
suguproduktidele, sest see võib vähendada 
viljastumise protsenti.
UINUTAMINE
MS222 all tuntud trikaiinmetosulfonaati
(turustatakse ka kaubamärgina Finquel) 
kontsentratsioonis 100 mg/l 
Hinaldiini (quinaldine) kontsentratsioonis 50 mg/l. 
Kalad paigutatakse vanni, mis on täidetud nende
täielikuks sukeldamiseks piisava uinutuslahuse
kogusega. 
Lahuses vaibuvad kalade liigutused minuti-kahe 
jooksul. 
Pärast käitlemise lõppu lastakse kalad kiiresti taas 
puhtasse hapnikurikkasse vette, kus nende
normaalne  ujumine  taastub 5–10 minuti jooksul.
MARJA JA NIISA LÜPSMINE
Küps mari väljub 
emaskala  suguavast 
ühtlase joana, kui hoida 
kala süles, kallutada saba 
allapoole ja kergelt 
triikida sõrmede või 
küünarnukiga kala kõhtu 
pea poolt saba poole.
Isaskalade niisk väljub 
tavaliselt veel kergemini.
Nii mari kui niisk 
lüpstakse algul eraldi 
nõudesse
MARJA JA NIISA LÜPSMINE
Enne lüpsmist kuivatatakse kalad kergelt ja 
jälgitakse, et vett ei satuks suguproduktidele 
enne viljastamist. 
Emaskalu tuleb hiljem üle lüpsta, et eemaldada 
kõhuõõnde jäänud  marjaterad . Need võivad 
põhjustada järgmise kudemise häireid.
Isaseid kalu võib niisa saamiseks lüpsta
korduvalt, 2–3 korda kudemis ajal.
VILJAKUS JA SUGUPRODUKTIDE
KVALITEET
Viljakus tähendab üldmõistena sugukaladelt 
saadavate sugurakkude arvu. 
Järglaste, kalakasvatuse puhul seega 
toodetavate kalade arvu määrab emaskaladelt 
saadavate marjaterade arv. 
Niisa kvaliteeti hinnatakse tavaliselt vaid
spermatosoidide liikumisaktiivsuse ja liikumise
aja järgi mikroskoobi abil.
VILJAKUS
Emaskalade viljakust iseloomustatakse kas
absoluutse (emaskala munasarjas olevate
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
KALADE PALJUNDAMINE #1 KALADE PALJUNDAMINE #2 KALADE PALJUNDAMINE #3 KALADE PALJUNDAMINE #4 KALADE PALJUNDAMINE #5 KALADE PALJUNDAMINE #6 KALADE PALJUNDAMINE #7 KALADE PALJUNDAMINE #8 KALADE PALJUNDAMINE #9 KALADE PALJUNDAMINE #10 KALADE PALJUNDAMINE #11 KALADE PALJUNDAMINE #12 KALADE PALJUNDAMINE #13 KALADE PALJUNDAMINE #14 KALADE PALJUNDAMINE #15 KALADE PALJUNDAMINE #16 KALADE PALJUNDAMINE #17 KALADE PALJUNDAMINE #18 KALADE PALJUNDAMINE #19 KALADE PALJUNDAMINE #20 KALADE PALJUNDAMINE #21 KALADE PALJUNDAMINE #22 KALADE PALJUNDAMINE #23 KALADE PALJUNDAMINE #24 KALADE PALJUNDAMINE #25 KALADE PALJUNDAMINE #26 KALADE PALJUNDAMINE #27 KALADE PALJUNDAMINE #28 KALADE PALJUNDAMINE #29 KALADE PALJUNDAMINE #30 KALADE PALJUNDAMINE #31 KALADE PALJUNDAMINE #32 KALADE PALJUNDAMINE #33 KALADE PALJUNDAMINE #34 KALADE PALJUNDAMINE #35 KALADE PALJUNDAMINE #36 KALADE PALJUNDAMINE #37 KALADE PALJUNDAMINE #38 KALADE PALJUNDAMINE #39 KALADE PALJUNDAMINE #40 KALADE PALJUNDAMINE #41 KALADE PALJUNDAMINE #42 KALADE PALJUNDAMINE #43 KALADE PALJUNDAMINE #44 KALADE PALJUNDAMINE #45 KALADE PALJUNDAMINE #46 KALADE PALJUNDAMINE #47 KALADE PALJUNDAMINE #48 KALADE PALJUNDAMINE #49 KALADE PALJUNDAMINE #50 KALADE PALJUNDAMINE #51 KALADE PALJUNDAMINE #52 KALADE PALJUNDAMINE #53 KALADE PALJUNDAMINE #54 KALADE PALJUNDAMINE #55 KALADE PALJUNDAMINE #56 KALADE PALJUNDAMINE #57 KALADE PALJUNDAMINE #58 KALADE PALJUNDAMINE #59 KALADE PALJUNDAMINE #60 KALADE PALJUNDAMINE #61 KALADE PALJUNDAMINE #62 KALADE PALJUNDAMINE #63 KALADE PALJUNDAMINE #64 KALADE PALJUNDAMINE #65 KALADE PALJUNDAMINE #66 KALADE PALJUNDAMINE #67 KALADE PALJUNDAMINE #68 KALADE PALJUNDAMINE #69 KALADE PALJUNDAMINE #70 KALADE PALJUNDAMINE #71 KALADE PALJUNDAMINE #72
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 72 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kroonuaia Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

344
pdf
Karpkalakasvatus 2014
11
doc
Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö
72
doc
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
55
pdf
Vähk ja vähikasvatus
13
docx
Kalakasvatuse konspekt
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
14
doc
Kalakasvatuse eksami küsimused-Toiduainete loomne toore
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun