KALADE KEHAKUJU referaat (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas sarnase välimusega kala liike üksteisest eristada ?
 
Säutsu twitteris

Eesti Mereakadeemia

Merendusteaduskond

Triin Engmann




KALADE KEHAKUJU


Juhendaja : A. Järvik


Tallinn 2010

SISUKORD



Eesti Mereakadeemia 1
Merendusteaduskond 1
Triin Engmann 1
KALADE KEHAKUJU 1
Juhendaja: A. Järvik 1
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.Kalade kehakuju 4
2. Kalade välisehitus 8
2.1 Uimede ehitus 10
2.2 Meristilised tunnused ja nende tähtsus 11
2.3 Kehakatted 12
3.Kääbused ja hiiglased kalade hulgas. 14
4. Ohtlikud kalad 19
5. Kuidas sarnase välimusega kala liike üksteisest eristada? 21
7.Pilk kalade pulmarüüle. 29
KOKKUVÕTE 33
KASUTATUD KIRJANDUS 34









SISSEJUHATUS


Eestimaa on vete poolest üsna rikas. Meil on 3793 km rannajoont ning 2130 ruutkilomeetrit järvepinda. Kui see loodusrikkus meie elanikkonna vahel demokraatlikult ära jagada, siis saaks iga eestimaalane (imikust raugani) 2,8 m vooluvett(sellest 7m jõge) ja 0,16 ha ehk paraja õue-aiamaa suuruse tüki järvepinda.
Kalade rühm on silmapaistev tohutu liigrikkuse poolest.Maakeral tuntakse kokku üle 20 000 liigi ( aasta 1963). Kalade kohastusvõime erisuguste elutingimustega on hämmastav. Seetõttu nad on suutnud asustada meresid ja ookeane, jõgesid ja järvi , tiike ja ojakesi ning isegi põhjaveesid.
Uimed on kalade omapärasteks aerudeks, kuid esineb kalu ,kel rinna – ja kõhuuimed puuduvad(mureen). Leidub kalu (koopakalalastehulgas) kellel puuduvad silmad: igaveses pimeduses elades ei ole need vajalikud.
Kõik need orginaalsed elutingimustega kohastumised on tekkinud pikaajalise evulutsiooni käigus.
Referaadis on käsitletud kalade kehaga seotud teemasid : kalade pulmarüü, kuidas kalu eristada, kääbused ja hiiglased kalade seas nind ka ohtlikest kaladest tuleb juttu.
Ning eesmärk oleks anda ülevaade erinevatest kaladest ja nende välimusest.









1.Kalade kehakuju


Kalade kehakuju on niivõrd mitmekesine , et sellele on võimatu anda üldist iseloomustust. Kui me ütleme „lind” ja „ imetaja ”, siis kujutame endale otsekohe ette esimesel juhul tiibadega ja teisel juhul neljajalgset looma. Ent kala kohta võib öelda üksnes seda, et ta elab vees, tema kehakuju on aga hämmastavalt mitmekesine.
Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma . Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad . Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allveelaeva või torpeedoga. Teised torpeedolaadsed kalad- väärislõhed, makerllased- on samuti suurepäerased ujujad. Hästi ja suurtele kaugustele ujuvad usja või maduja kehakujuga kalad ( silmud, angerjad ) , tehes kehaga looklevaid liigutusi. Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad, kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased).

Pilt 1. Ogahai ehk merikoger.(Squalus acanthias)
( http://www.arkive.org/media/AA/AA81F1AE-E4D2-4C7A-AD44-2C2C2A6F5CE2/Presentation.Large/Spinydogfishswimmingamongstweed.jpg )

Värtnakujulise kehaga kerakala puhub end hädaohu korral õhku niivõrd täis, et muutub kera või põiesarnaseks. Sellises olekus ta jääb veepinnale, olles pöördunud kõhuga ülespoole, tema keha ogad tõusevad püsti nagu siilil ning on kindlaks kaitseks vaenlaste vastu. Ja ka sellele irevile aetud teravate lõugadega hernehirmutise kohutav välimus ajab kallaletungijaile hirmu peale. Kui hädaoht möödub, laseb kerakala oma vatsast õhu välja, laskub sügavamale ning tema keha omandab uuesti värtnataolise kuju.
Kerakalalaste üht esindajat – okaskõhtu- võib kohata meie Kaug-Idas, Primorjes. See kala on kuni 25 cm pikkune .

Pilt 2. Kerakala (Tetrodon sp.)( http://mangukoobas.lahendus.ee/media_files/210865l.JPG )

Troopikameredes elab hiiglaslik , üle 1000 kg raskune ja rohkem kui 2 m pikkune kuukala . Tema külgedelt lamendunud eha on ümmargune nagu täiskuu. Saba on kalal väike, otsekui ära raiutud, selja – ja pärakuuim on pikad. Kuukala on pelaagilise eluviisiga s.t. ta ujub avavees. Üksikasjalised andmed kuukala elust seni puuduvad.

Pilt 3. Kuukala( Mola mola). ( http://static.panoramio.com/photos/original/9540319.jpg )

Austraalia randadel esineb narmas- ehk vetikkala, kelle keha on hämmastavalt sarnane merevetikatega. Sellele kalale on antud irooniline nimetus- „mere kaltsukaupmees”. Vaadates narmaskala, tekib mulje, et kala on üleni täis riputatud mitmesuguse pikkusega nartse, linte ja niite , mis on värvitud samavärviliseks nende vetkatega , mille keskel see looduse ime toitub ja end varjab . Niisugune kehakuju muudab kala vetikate vahel nähamatuks ja päästab teda arvukate vaenlaste eest. Narmaskala pikkus ulatub 25 sentimeetrini.

Pilt 4. Suur narmaskala ehk suur vetikkala(Phyllopteryx eques). ( http://farm1.static.flickr.com/53/154089029_95c5d92e89.jpg )

Samuti imeteldav on akvaariumikalade kuju. Teil on võib-olla isegi raske uskuda , et joonisel kujutatud kalade esiisaks on tavaline koger - sedavõrd erinevad on nad oma esivanemast! Heitke pilk uimedele. Ühel kaladest sarnaneb sabauim kukesabaga, teisel meenutab see tulpi .
Kuldkala , kelle teisendeid on kujutatud joonisel ( Joonis 1), on aretatud kogrest Hiina ja Jaapani akvaristide poolt. Kodustatud kokrede hulgas võisid ilmuda ebaharilike uimedega või orginaalse värvusega eksemplarid, nii nagu mõnikord kaljutuvide hulgas ilmuvad omapärase sabakujuga valged isendid. Hakati kasvatama nende isesuguste kokrede järglasi. Pikka aega, paljude aasate keskel, valiti välja ja aretati neid kokri, kes akvaristidele meeldisid oma värvuse, keha, uimede ja sabakuju poolest. Nii aretatigi lõppude lõpuks välja kuldkala. On huvitav, et Jaapanis leidub perekondi, kes säilitavad sajanditepikkust järgivust akvaariumikalade aretamiseks. Üldse on jaapanlased suured akvaariumikalade kasvatajad.
Pilt 5. Joonis 1. Kogre ja kuldkala võrdlus. (I. Pradvin „Jutustus kalade elust)











2. Kalade välisehitus



Pilt 6. Kala välisehitus (www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt)

Kehaosad on: pea, kere , saba ja uimed.
Kalad on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kuju. Samal ajal on vajalik ka maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest – seetõttu on kehakuju ka vastav eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju.
Kehakuju muutub elutsükli jooksul olenevalt vanusest ja sugulise küpsemise staadiumist.
  • lõpused võimaldavad hingata vees lahustunud hapnikku.
  • Soomused paiknedes üksteise peal soodustavad liikumist
  • Uimed – võimaldavad liikuda soovitud suunas
  • Küljejoon – meeleelund , mille abil kala tajub vee võnkumisi
  • Lima – vähendab hõõrdumist vees
  • Varjevärvus – pealt tumedam , alt heledam, seostub ümbritseva taustaga.


Pilt 7. Põhja eluviisiga
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
KALADE KEHAKUJU referaat #1 KALADE KEHAKUJU referaat #2 KALADE KEHAKUJU referaat #3 KALADE KEHAKUJU referaat #4 KALADE KEHAKUJU referaat #5 KALADE KEHAKUJU referaat #6 KALADE KEHAKUJU referaat #7 KALADE KEHAKUJU referaat #8 KALADE KEHAKUJU referaat #9 KALADE KEHAKUJU referaat #10 KALADE KEHAKUJU referaat #11 KALADE KEHAKUJU referaat #12 KALADE KEHAKUJU referaat #13 KALADE KEHAKUJU referaat #14 KALADE KEHAKUJU referaat #15 KALADE KEHAKUJU referaat #16 KALADE KEHAKUJU referaat #17 KALADE KEHAKUJU referaat #18 KALADE KEHAKUJU referaat #19 KALADE KEHAKUJU referaat #20 KALADE KEHAKUJU referaat #21 KALADE KEHAKUJU referaat #22 KALADE KEHAKUJU referaat #23 KALADE KEHAKUJU referaat #24 KALADE KEHAKUJU referaat #25 KALADE KEHAKUJU referaat #26 KALADE KEHAKUJU referaat #27 KALADE KEHAKUJU referaat #28 KALADE KEHAKUJU referaat #29 KALADE KEHAKUJU referaat #30 KALADE KEHAKUJU referaat #31 KALADE KEHAKUJU referaat #32 KALADE KEHAKUJU referaat #33 KALADE KEHAKUJU referaat #34
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triini14 Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Kalade kehakuju- referaat, 34 lk .
KALADE KEHAKUJU , KALAD , kalapüük

Mõisted

Sisukord

  • Eesti Mereakadeemia
  • Merendusteaduskond
  • Triin Engmann
  • KALADE KEHAKUJU
  • Juhendaja: A. Järvik
  • Tallinn 2010
  • SISUKORD
  • SISSEJUHATUS
  • Kalade kehakuju
  • Kalade välisehitus
  • Soomusevalem
  • 33 ________________ 40
  • Kääbused ja hiiglased kalade hulgas
  • Ohtlikud kalad
  • Kuidas sarnase välimusega kala liike üksteisest
  • Pilk kalade pulmarüüle
  • Jõesilm
  • Ojasilm
  • Lõhi
  • Meriforell
  • Jõeforell
  • Vikerforell
  • Merisiig
  • Peipsi siig
  • Peled
  • Harjus
  • Meritint
  • Peipsi tin
  • Angerjas
  • Karpkala
  • Särg
  • Roosärg
  • Säinas
  • Tõugjas
  • Lepamaim
  • Mudamaim
  • Linask
  • Rünt
  • Viidikas
  • Tippviidikas
  • Latikas
  • Trulling
  • Ogalik
  • Luukarits
  • Merinõel
  • Emakala
  • Must mudil
  • Pisimudil
  • Võldas
  • Nolgus
  • Merivarblane
  • KOKKUVÕTE
  • KASUTATUD KIRJANDUS

Teemad

  • Kalade kehakuju
  • Squalus acanthias)
  • Tetrodon sp.)
  • Mola mola
  • Phyllopteryx eques)
  • Kalade välisehitus
  • Kalad
  • Uimede ehitus
  • Meristilised tunnused ja nende tähtsus
  • Kehakatted
  • scutes
  • 6
  • 33 ________________ 40
  • 6
  • Kääbused ja hiiglased kalade hulgas
  • Cobitis taenia)
  • Huso huso)
  • Arapaima gigas)
  • Silurus glanis)
  • Sphyrna zygaena)
  • Ohtlikud kalad
  • Kuidas sarnase välimusega kala liike üksteisest
  • eristada?
  • Pilk kalade pulmarüüle

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

26
ppt
KALADE KEHAKUJU powerpoint
25
doc
Kalade referaat
21
docx
Kala ja kalatooted referaat
17
docx
KALAD - zooloogia referaat
8
docx
Karpakala referaat
2
wps
Latikas - referaat
9
docx
Karpkala referaat
72
doc
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !