50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Virgehai
Õppematerjali autor
3-3-1-95-16) • Pidev müranorme ületav heli; inimväärikuse osaks on tahtevabadus. (RKHKo 3-3-1-17-14, p 12) • Õigusvastane kartserisse paigutamine teatud tingimustel (RKHKo 3-3-1- 93-09) • Alus ka nt liiga kõrge karistusmäära PS vastaseks tunnistamisel. • (RKPJKo 3-4-1-13-15) • Tihedalt seotud nt sotsiaalriigi põhimõttega (vt nt RKPJKo 3-4-1-7-03, p 16) Haldusõigus ja rahvusvaheline õigus PS § 3 lg 1: “Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.” • Siseriikliku normi ja rahvusvahelise õiguse normi vastuolu korral peab kohaldama viimast.
tuleb ka seda, et erineva pädevusega kohtute moodustamisel ja erinevate menetluspõhimõtete sätestamisel on peetud silmas vajadust tagada õigusvaidluse asjatundlikum ja kiirem lahendamine ning kohtumenetluse vastavus erinevat liiki õigussuhete erisustele.”3 „Lisaks sisulisele põhjendamatusele oleks Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ka ebamõistlik olukord, kus sõltuvalt sellest, kas juriidiline isik on likvideeritud ja ilma õigusjärglaseta või mitte, peaks üks isik hüvitisega seotud vaidluses pöörduma halduskohtusse ning teine üldkohtusse, ehkki kohaldatav materiaalõigus on sama. Samuti tekitaks see ebavõrdse kohtlemise probleemi, sest meelevaldsest kriteeriumist […] sõltuks see, kas isikule kohaldataks […] üksnes eraõiguse või üksnes avaliku õiguse norme ja põhimõtteid. Sõltuvalt olukorrast võib erinevate õigusharude normistiku ja põhimõtete kohaldamine viia samasuguses olukorras olevate isikute puhul erinevate lahendusteni
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum
• … Loeng, seminar, kollokvium Loengu algus – üliõpilased tutvustavad teemakohast kohtulahendit Loengu jätk – õppejõu jutt + teie head täiendused küsimuste esitamise ja oma mõtete jagamisega Loengu- ja lugemismaterjalid on moodles kättesaadavad Loengute teemad • Haldusõiguse mõiste ja ajalooline areng. EL haldusõigus • Haldusõiguse üld- ja eriosa. Haldusõiguse põhimõtted. • Haldusõiguse põhimõtted jätk. • Kaalutlusõigus. Määratlemata õigusmõisted. • Halduskorraldus: erinevad haldusekandjad, haldusorgan. • Halduse organisatsioonilised süsteemid. Haldusülesannete delegeerimine (halduskoostöö). • Haldustegevusvormid: haldusakt, määrus, haldusleping, toiming. • Haldusmenetlus I: menetlustähtajad, menetlusosalised, taotlus. Märgukiri, selgitustaotlus, teabenõue. • Haldusmenetlus I:menetlusõigused. • Haldusmenetlus I: haldusmenetluse läbiviimine jne.
Riigi ja KOV isikute distsiplinaarvastutusele võtmine. 3. Õigusemõistmine – kohus – õigusemõistmine (põhifunktsioon), haldusfunktsioon (abifunktsioon) Avalik haldus on sotsiaalne nähtus, tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu, avalik haldus tegeleb ühiskonna, kogukonna ja sinna kuuluvate asjade ja inimeste elu korraldamisega. Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele. Avalikud huvid ei ole konstantne nähtus, nad on seotud konkreetse ajaga ning need huvid võivad koos ajaga muutuda. Mis on avalik huvi? – puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2
summa a) nt tagada puhas looduskeskkond II. Ülesanne / pädevus / volitus C. ülesanne – määratleb üldise eesmärgi/funktsiooni D. pädevus – määratleb, kellel on õigus mingit ülesannet täita E. volitus – luba PÕ ja muid subjektiivseid õigusi piirata 1. pädevusest ei tulene õiguste piiramise volitust! III. Määratlemata õigusmõiste / kaalutlusõigus Õigusliku aluse struktuur (haldusakti andmiseks/toimingu tegemiseks) F. Õigusliku aluse koosseisutunnused: 1. eeldus 1 – nt oht 2. eeldus 2 – nt vahetu oht 3. eeldus 3 – avalikule korrale - Võivad olla kumulatiivsed eeldused või alternatiivsed või mõlemat segamini - Õigusliku järelmini jõuame vaid siis, kui on olemas õigusliku aluse koosseisutunnused! G. Õiguslik järelm: 1
I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses,
haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim. Selle loomuõigusele lähedal seisva teesi järgi peab riik hoolitsema nende ülesannete täitmise eest, mida üksikisikud ei suuda ise lahendada. Avalik kord on seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust. Avalik tervishoid on elanike kaitse nende tervist ähvardavate ohtude eest. Avalik kõlblus on sõltuv ajast ja ruumist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid