Kaalium (K) - viljakuse element Kaaliumi avastas Humphrey Davy. Kaaliumi leidub looduslikul kujul vähe, valmistatakse teda tehislikult. Üks suuremaid leiukohti on Strassfurdis Saksamaal. Kaaliumi järjekorranumber perioodilisustabelis on 19 ning aatommass on ~39,1. Kaalium on leelismetall, värvus sinakas- hõbehall. Ta on pehme, saab noaga lõigata, ning ka sulab kergesti (62 OC). Veega reageerides kaalium süttib, ning tekivad leelis (KOH) ning vesinik. Süttib veel fluoris ning broomis lausa plahvatab. Õhus oksüdeerub kaalium energiliselt. Nimi viljakuse element on tulnud sellest, et ta aitab kaasa taimede kasvule: temast tehakse väetisi. Kaaliumiühendid leiavad kasutust ka tuumatehnoloogias, meditsiinis, geoloogias ja orgaanilises sünteesis
t/a); ületab tunduvalt teised LM-d. Na saamine kõige lihtsam: peam. sulat. NaCl (ka NaOH) elektrolüüsil (Na Cl sisaldab lisandeid sulamistemp. alandamiseks) K toodetakse tunduvalt vähem Tööstuses saadakse peamiselt: vedel Na + KOH (380-450C) või N2 atmosfääris Na aurud + KCl (760-890C) nikkelkolonnis Saaduseks on K-Na sulam, selle rektifikatsioonil saadakse küllaltki puhas metalne kaalium Li saadakse sagedamini LiCl ja KCl (või BaCl2) segu elektrolüüsil, järgneval puhastamisel vaakumdestillatsiooniga, rektifikatsioonil või tsoonsulatusel Teisi LM saadakse ja kasutatakse palju vähemal määral suurtööstuslikult ei toodeta Rb ja Cs saadakse halogeniidide (peam. kloriidide) metallotermilisel redutseerimisel Ca või Mg-ga (600-800C) või sulade halogeniidide elektrolüüsil vedela Pb-katoodiga (sellega tekib
Kõik kommentaarid