Andrus Tool /Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
16.
teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism .
Probleemsituatsioon .
Karl Raimund Popper ( 1902 -1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof , kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda
maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema
peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline
filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid
ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud
sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi
artiklile “Teadmised ilma autoriteedita ” [Akadeemia 1990,
nr. 9]. Selles kirjutises käsitleb Popper näiliselt filosoofia
ajalukku puutuvaid teemasid , ehkki tema kui teoreetiku peamine huvi
ei olnud üldiselt sugugi suunatud filosoofia ajaloole. Ning ka antud
töös arutleb ta tegelikult kaasaegsete probleemide üle, teeb seda
aga nii, et kaasab filosoofia ajaloo suurkujud enda
vestluspartnereiks. Järelikult on filosoofia ajalool tema hinnangul
ka kaasaegsete asjade üle mõtisklejale midagi olulist ütelda. Ja
see ongi filosoofia ajaloo puhul peamine – mitte pelgalt meelde
jätta, mida keegi kunagi on ütelnud, vaid mõtelda koos inimmõtte
suurkujudega iseenda kaasaja aktuaalsete probleemide üle. Et ja
kuidas see võimalik on, võibki demonstreerida osutatud tekst.
Lihtsustades võiks ütelda, et
Popperi filosofeerimist ajendasid kaks revolutsiooni, mida inimkond
kahekümnenda sajandi esimesel poolel läbi elas. Esimeseks neist oli revolutsioon loodusteadustes. 19. sajandi lõpus paistis , et
loodusteadus, millele oli aluse rajanud Newtoni füüsika, on
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
peeter Tim
Õppematerjali autor
Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. Karl R. Popperi kriitiline ratsionalism Seminarikava Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi teadusfilosoofia? Ta käsitleb teadusfilosoofias küsimusi näiteks: kuidas võis juhtuda, et üks vaatlustes ja eksperimentides laialdast kinnitust leidnud teaduslik teooria osutus lõpuks ikkagi paljuski ekslikuks? Miks ei avastatud selle teooria puudujääke mitme sajandi vältel, vaid see paistis kaasaegsetele hoopis lõpliku tõena? Kas ei või sama saatus oodata ka neid teooriaid, milles tänapäeval ei osata kahelda? Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi poliitiline filosoofia
Antsla Gümnaasium AILI ZOLUDEV 12A klass KARL POPPER referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats 1 Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................
Tallinna Nõmme Gümnaasium Karl Popper Referaat Koostaja: Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus Selle referaadi põhiline eesmärk on tutvuda ühe 20. sajandi mõjukaima teadusfilosoofi Karl 2 Raimund Popperi vaadetega. Selles referaadis kirjutan lühidalt Karl Popperi elust, haridusest ja loomingust. Selle referaadi abil püüan lugejale selgitada Karl Popperi falsifitseerimisprintsiipi ja tema arvamust teaduse ja mitteteaduse erinevusest. Veel kirjutan ma sellest, mida arvab Popper, kuidas on võimalik ühest teooriast teist kergemini falsifitseerida. Teiseks kirjutan ma lahti, mis on Karl Popperi arvates vandenõuteooria. Millega on vandenõuteooria tihedalt seotud ja miks jäi Karl Popperi vanenõuteooria lahti seletamine liiga pealiskaudseks.
seega inimindiviididele. Väljend “õnnelik ühiskond” peaks nendest eeldustest lähtudes tähendama seda, et niisuguse ühiskonna liikmed – kas kõik või enamus – tunnevad end õnnelikena. Platoni käsitlus paistab aga mitte välistavat olukorda, kus ühiskonna kõik liikmed on õnnetud, ühiskond tervikuna aga võib ometi olla õnnelik. See jätab mulje, et ühiskonda/riiki käsitletakse mingi – nagu ütleb K. R. Popper – üli- indiviidina, mille suhtes üksikud ühiskonna liikmed on sotsiaalsesse tervikusse integreeritud selle mitteiseseisvad osad. Niisugust muljet süvendab võrdpilt millega Platon oma arusaama siinkohal illustreerib. Ta võrdles ühiskonna ja õnnelikkuse vahekorda kunstiteose (näiteks maali) ja ilu vahekorraga. Nii nagu kauni maali loomiseks pole sugugi vajalik, et iga üksik osa pildist oleks maalitud kõige kaunima värviga, vaid oluline on, et osadest
induktsionistliku (tõenäosusel põhinevat järeldamise viisi) arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse (teoreetilise väite põhimõttelise ümberlükatavuse vaatluste või katsete põhjal) kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka ,,avatud ühiskonna". Karl Popper õppis Viini ülikoolis. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused ning ta osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Aastal 1928 sai ta filosoofiadoktori kraadi. Aastal 1929 sai ta õiguse põhikoolis matemaatikat ja füüsikat õpetada. Aastatel 19301936 töötas ta õpetajana. Aastal 1937 emigreeris Popper natsismi eest ja Anschluss'i kartuses Uus-Meremaale, kus ta
Taustalugemiseks Chalmers ptk-d 10, 11, 13 & 14 Vihikus olemas 1. Nn omaksvõetud vaade: süntaktiline teooriakäsitus 2. Semantiline teooriakäsitus Ronald Giere'il 3. Eksperimendi roll teooria arendamisel (lisaks Vihalemma artiklile ka Chalmersi mitterepresentatiivse realismi kontseptsioon eksperimendist) 4. Vihalemma teooriakäsituse seos Chalmersiga: instrumentalistlik teooriakäsitus 5. Miks ei ole Chalmersi jaoks vastuvõetav tõe vastavusteooria ega Popperi tõeläheduse kontseptsioon? 6. Milline on teadusfilosoofia ülesanne Chalmersi järgi? Seminar ,,Revolutsioonid teaduses kui muutus maailmapildis, ühismõõdutus, relativism. Mida Thomas Kuhn suutis tõestada ja mida mitte?" Vihikus olemas 1. Võrdlus poliitiliste revolutsioonidega milles on sarnasused ja milles erinevused? 2. Mis paneb teadlase loobuma vanadest arusaamadest? Kuidas toimub paradigmavahetus? 3
Üldistuse kontrollimine uutes vaatlustes. Wittenstein: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Millal teha vaatlusi, kas homme on ka kõik a-d b-d. Üldiselt ei eelda enne midagi, alles vaatluste ja andmete kogumisega. Formaalsed käsitlused; falsifikatsionism: siin on juba alguses olemas hüpotees. Ei püütagi kinnitada hüpoteesi, vaid vaadatakse, kaua see vastu peab – püütakse hüpoteesi kummutada. Popperi meelest on eesmärk avastada vigu ja kummutada teooriaid. Ainult empiirilied väited, mitte ennustused vms. Artikkel c Objektiivne ja objektiivsus, 4 põhitähendust 1. filosoofiline või absoluutne objektiivsuse tähendus – näidata asju nii, nagu need on; võimalikult lähedal reaalsusele. Kant, „Critique of pure reason“, subjekt mõtestab oma kategooriate abil objekti, me näeme asju nende mõistete abil, mida oskame nimetada, seega subjekti vaatenurk on oluline
Skeptistism- ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata. Konstruktiivne (kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, siis tegeleme teiste oluliste küsimustega) radikaalne(kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, on üldistav tunnetus ülepea võimatu) Pragmatism- piirdugem filosoofilste väidete hindamisel praktilise kasuga kogukonnale. 4. Teadmise mõiste 3 erinevat tähendust. Tunda ära teadmise klassikaline määratlus. Intuitsiooni mõiste. Popperi 3 maailma teooria. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Sõna "teadmine" erinevaid tähendusi 1) Tuttavolek (kr. phronesis) 2) Oskus (know-how, kr. techne) 3) Teadmine-et, väitev teadmine (kr. episteme) 3 Popperi maailma: 1)füüsiliste objektide maailm; 2)teadvuse seisundite maailm; 3) mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. 5. Teadusliku teadmise erinevaid käsitusi. Teadus kui pretensioon kõiketeadmisele (Laplace'i deemon), induktivism, falsifikatsionism (Popper)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid